Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrotehnika II 2 kodutöö-skeem14 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Elektrotehnika II 2 kodutöö-skeem14 #1 Elektrotehnika II 2 kodutöö-skeem14 #2 Elektrotehnika II 2 kodutöö-skeem14 #3 Elektrotehnika II 2 kodutöö-skeem14 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari666 Õppematerjali autor
ELEKTROTEHNIKA II
Kodutöö nr. 2
Homogeenne liin
Skeem nr 14

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Elektrotehnika 2, kodutöö 2

Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö II Homogeenne liin Variant:46 Õpilane: Rühm: AAA Juhendaja: A.Kilk 2004 Tallinn Algandmed: 9

Elektrotehnika
thumbnail
10
docx

Homogeene liin

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η

Elektrotehnika 2
thumbnail
8
docx

Homogeenne liin

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II ­ AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad

Elektrotehnika 2
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast

Mehhatroonika
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it
thumbnail
615
doc

Europarlamenti kandideeriad

#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

alused. Sellega tõestas ta elektromagnetlainete olemasolu seoses sellega, et elektri-ja magnetväli mõjutavad teineteist nagu "mõju" ja "vastumõju" Newtoni kolmandas seaduses. 8 Sellele lisaks tõestas Maxwell, et valgus koosneb enamjaolt elektromagnetlainetest ning need lained avaldavad survet kõikidele pindadele, mis neid peegeldavad või neelavad. Need faktid tähistasid elektriajastu tõhusat algust ning näitasid, et elektrotehnika rajaneb kolmel põhiseadusel: 1. Elektrivool juhis tekitab elektromagnetilise jõu, mis ümbritseb induktiivpooli. 2. Kui juht, liikudes magnetväljas, lõikab magnetvälja jõujooni, siis tekib juhis vool. 3. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektritööstuse kasvu põhjustas üha suurenev nõudmine elektritarvete järele. Aastal 1879 töötas Thomas Alva Edison (1847...1931) välja praktikas kasutatava hõõglambi ning hakkas

Elektrivarustus
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun