Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Modernne helikeel Instrumentaalteosed, ooper, kantaat-ballett, näidendi- ja filmimuusika Varane looming Pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem Kantaadid, prelüüdid ja fuugad klaverile ning kaks avamängu orkestrile Avamäng nr 2 on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid Uued suunad helikeeles Otsis lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi Tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele
Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem Teoste põhiesitajaks RAM Sõnad on teoses kõige tähtsamad. Helilooja ei muuda iial regilaulu viisi või rütmi, kõige olulisem on säilitada regilaul muutumatul kuju. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime TÄNAME KUULAMAST!
selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits „Raua needmine“ ning tsüklid „Eesti kalendrilaulud“ ja „Unustatud rahvad“ Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele, samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja fi lmimuusikat jm. HELILOOMING Alates 1960. aastates t süven es Tormis aina en am vokaalmuusikasse, samas polnud modern se h elikeele otsin gud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises
Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia.
juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud",
"Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis tsükleis leidub paljuhäälsete akordide paralleelseid liikumisi, eri helistike ja funktsioonide liitmist jne. Põhiliseks arendusvõtteks ongi varieeritud kordamine, saate üksikud elemendid on tihti välja kasvanud viisi motiividest. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm Tema esimesed teosed on mõjutatud neoklassitsismist (kaks avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959), ta on kasutanud dodekafooniat (ooperis "Luigelend", 1964, "Kümme haikut", 1966). Eesti parimate hulka arvatud kammerooper "Luigelend" käsitleb inimese ja loodue
olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Koorimuusikal on suur osa just hilisemas loomingus. Varasemasse loomingusse kuuluvad kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on
Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. · Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng
Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks
muusikaauhind: muusikanõukogu heliloomingupreemia, mida ka elutööpreemiaks kutsutakse. 4 Looming Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu
Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Veljo Tormis abiellus 1951 ja tema abikaasaks sai Lea Tormis, kes on eesti teatriteadlane. Nende ühine poeg Tõnu Tormis on fotograaf. LOOMING Suurima osatähtsusega Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, näidendi- ja filmimuusikat jms. Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tormise 1950
Sümfoonilise muusika sünd on seotud Tartu ja Vanemuisega, kus 1900 hakkas tegutsema eestlaste sümfooniaorkester, mis 1908 muutus suvemuusikaorkestriks ja tõi esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumad teosed. 1909 tähistati Tartus eesti muusika päeva, kavas juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. XX sajandi alguskümnenditel tuli avalikkuse ette terve põlvkond heliloojaid, kellest olulisemad kooriteoste loojad Mart Saar (1882-1963) ja Cyrillus Kreek (1889-1962) ning sümfonist Heino Eller (1887-1970). Nende puhul on tegemist juba tõeliselt rahvusliku muusikaga. XX sajandi kahe esimese kümnendiga mängitakse eestimaises heliloomingus läbi kogu õhtumaine muusikaajalugu, klassikalistest vormidest kuni toonase euroopa moodsate vooludeni (polütonaalsus!). Eesti heliloomingule jääbki omaseks justkui kõigi
eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning
Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid
23. V.Tormise loomingu omapära + näited loomingust Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Ta õppis heliloomingut Tallinna ja Moskva konservatooriumis. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Omapära ja mõned näited: · Ta on väga produktiivne, igal juhul üle 300 teose. · Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. · Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud", "Maarjamaa ballaad"), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", fragment). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"
a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele. René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia, Hispaania kirikutes ja katedraalides. Kodu- ja väliseesti koorid on Eespere isamaalisi laule esitanud nii Kanadas, USA-s kui ka Austraalias. R.Eespere kooriloomingut on enim esitanud Jüüti kammerkoor ja Sonnelundi kammekoor Taanist, Uppsala meeskoor Orphei drängar , Atlanta Choraliens, Portlandi ülikooli segakoor ja Tokyo ülikooli segakoor ning Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor. Mõned teosed:
läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. 1981 "Eestlase laulukesed", 1983 "Laevas lauldakse", 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile jne. 24. "Raua needmine"- RAUA NEEDMINE on kahtlemata tuntumaid teoseid Eesti koorimuusikas. Juba algselt on seal olemas kogu käesoleva projekti peamised tunnusjooned: shamaanide loitsud, Kalevalast laenatud riimid, regilaulu ürgne vägi.
5 5 Mikomägi, M. Veljo Tormis kõrgeima kullaprooviga raud, Maaleht 04.08.2005 5 2 Veljo Tormise looming 2.1 Loomingu üldiseloomustus Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid
karjala motiividest). 1 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 3 Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid
ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Tormis Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. Sumera. Üks oma põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed.
Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemere soome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaatballeti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagukantaadid ("Kalevipoeg",
salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu
annaabi.ee 
