1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. 10
tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas
Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875)
Käisin pühapäeval, 15. märtsil Tallinna Metodisti kirikus kuulamas esmaettekannet Mart Siimeri kantaadist ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium"
Elu viimane aastakümme möödus sügavas masenduses. Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum"
Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkzanrid on veel: Kantaat : barokkkantaat on ca 10osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süzee. Oratoorium: Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest,
Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkžanrid on veel: Kantaat : barokk-kantaat on ca 10-osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süžee. Oratoorium: Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süžeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest
Viru-Nigula kihelkonna Malla vallas eksisteerisid paralleelselt pasuna-, viiuli- ja laulukoorid. 80-ndate aastate lõpu orkestriliikumist iseloomustab tervikuna kiire areng: asutati juurde või taasalustasid oma tegevust umbes 180 kollektiivi, sealhulgas ainuüksi Tartumaal 50, Saaremaal, Rakveres, Paides ja Võrus tekkisid alles nüüd esimesed orkestrid. 80. aastaga võrreldes kasvas kollektiivide arv maal kahe-, linnas koguni kolmekordsek. Kuna sadakond kooridest lõpetasid tegevuse vahetult peale alustamist, oli 1891. aastal Eestis ligikaudu 150 orkestrit. Koosseis Ansambel Puhkpillians.
Ta oli oma teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid
L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E. Tubin (ladinakeelsete laulude asemel on H. Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium Kutsutakse ka vaimulikuks ooperiks. Kaasa teevad solistid, koor, orkester, kuid erinevalt ooperist esitatakse seda kontserteosena, puuduvad kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus. Oratoorium koosneb aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kooride numbrid on tähtsamad, kui solistide omad. Oratooriumiks (ld. k. orare kõnelema/palvetama) nimetati palveruumi, kus XVI sajandi teisel poolel peeti piiblitunde ja kanti näideldes/lauldes ette piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes see välja kindlate tunnustega zanriks
Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19.sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid Puuduvad kotüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. KIRIKUMUUSIKA Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole,
enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo korraldamist ei tahetud keelata, kuid nõusoleku viivitamisega loodeti peopidamine nurja ajada. Õnneks olid korraldajad ennem rohkelt ettevalmistusi teinud. Riigiasutuste positiivne otsus oli suureks löögiks baltisaksa kirikujuhtidele, kes kaalusid isegi peost loobumist. Ometi pidas peokõne just baltisaksa pastor Willigerode, sest Jannsen üritas igati nendega koostööd teha. Kooridest eelistas Jannsen segakooride asemel meeskoore, asutades eeskujuks ,,Vanemuise" meestelaulu seltsi. Meeskoore asutati paari aasta jooksul hulgaliselt, mis näitas nii rahva musikaalsust kui organiseerijate mõju ja osavust. Segakooride peolt väljajätmise vastu astus peokomitee presidendiks valitud pastor Willigerode, ent tulutult. Miks oli kasulik peakomitee esimeheks valida mitteeestlane ning pastor? Presidendi isik pidi kaasa tõmbama
H.Stein soovis, et kutsutaks kokku koorijuhid ja valitaks repertuaari. Steini arvates polevat vaja priisata, vaid pidu lihtsalt korraldada. Seda ettepanekut vastu ei võetud. Toimkond tegi siiski mitmed otsused: ringkirja kaudu paluda laulupeost osa võtma kõik eesti koorid ja 3. detsembriks kokku kutsuda koorijuhid, kes koos muusikajaoskonnaga valiksid välja koorilaulud ja orkestripalad. Pidu määrati 17.-19. juunile. Tartust paluti II laulupeo sekretärilt J.Kurrikult nimestik nendest kooridest, kes 1876. a peale olid ennast registreerinud laulupeost osavõtuks, teisi koore kutsuti üles ajalehtede kaudu. Koorid hakkasid end üleskutse peale registreerima. Kohe oli näha, et koorijuhtide hulgas leidus Tallinna üldlaulupeo vastaseid ja mitmed pooldasid maakondlikke kontserte, mida Jakobsoni ringkonnad propageerisid. Nii mõnegi linna koorijuhid vastasid kutsele eitavalt, tuues peamiseks põhjuseks teisi kontserte, mis toimuvad üldlaulupeoga samal ajal. Leidus
kooriga. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsalt talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordset energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, lauljate sõna otseses tähenduses tühi kõht, kuid sellestki saadi üle lauluentusiasmiga. Laulupeo ettevalmistamine tundus rahvale ka ühiskondliku kohustusena, ühe lülina feodalismivastases võitluses, seniste võitude kindlustamise ja uute saavutamisena. Ärkas ka võitlusvaim-püüe mitte teistest kooridest maha jääda, vaid koguni ette jõuda. Visade harjutuste järel hakkas laul aina paremini kõlama. ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26. märtsil 1869 Üheks üldlaulupeo ettevalmistusetapiks kujunes ,,priiusepäeva" tähistamine tema õigel tähtpäeval, s. o. 26 märtsil. Kui aasta alguses polnud veel laulupeo luba käes ja selle saamine oli üldse kahtlaseks muutunud, siis kavatseti korraldada kohalikke pidustusi, et tehtud ettevalmistusi mitte raisku minna lasta
Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil. Kantaadid oli luterliku jumalateenistuse muus.line kõrgpunkt, koosnes paljudest osadest, nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks on põhjasaksa kirikumuus.. Tema tüüpiliseks komponeerimisviisiks on muus. väga tundlik lähtumine tekstist. Sisuliselt on kantaat otsekui muus.line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid
"Gott ist mein König", BWV 71 ("Jumal on mu kuningas"); "Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti"). Kantaat pärineb 17.sajandi vaimullikust kontserdist, mille tekst on võetud enamasti Piiblist või Luteri koraalist. sajandi lõpul sai kantaat luterliku junalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks ja siis koosnes see juba paljudest osadest, tavaliselt nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika, eriti Buxtehude looming. 18.saj algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste. Piiblilaused ja koraalisalmid jäid endiselt üheks osaks, kuid juurde luuletatud tekst, mis neid vabalt kommenteerib, sai valdavaks. Leipzigis oli kantaat väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest, see esitati pärast evangeeliumi lugemist ja enne jutlust. Sisuliselt on kantaat otsekui muusikaline jutlus, mille tekst
ja edasi mindi jällegi rongkäigus kesklinna raekoja ette, kus moodustati ring ning lauldi linnaisadele truualamlikkuse märgina keisrilaulu (Palamets,Hillar 1994 :18). Esimese laulupeo viimane ettevõtmine oli Vanemuise aias kooride võistulaulmine, mida oli kuulama ja vaatama tulnud ligi 4000 huvilist. Inimesi oli lausa nii palju, et rohkem lihtsalt ei oleks mahtunud. Ühes aianurgas mängis Väägvere, teises Kärkna pillikoor. Võistlusse asus umbes pool peole saabunud kooridest. Nende taseme üle otsustas kolmeliikmeline zürii (Palamets, Hillar 1994:18). Parimateks tuli Tallinna Estonia meeskoor, teise koha sai Kursi koor ning kolmanda koha pälvis kogunisti seitse koori: Tartumaarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõhvi ja Koeru. Pasunakooridest sai auhinna Väägvere David Otto Wirkhausi juhatusel (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:13). Rahapuuduse tõttu olid auhindadeks vaid diplomid, mille tekst oli trükitud
nüansirikkaks muusikaliseks deklamatsiooniks. Leedi Macbethi uneskäimise stseen on neist üks impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest kooridest on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise Londonisse, tellis sealt kostüümide eskiisid, tutvus üksikasjaliseit soti ajalooga, soovitas teatril võtta kasutusele Itaalias uudiseks olnud laterna magica jne
Võit on märk voorusest ja jumalikust väljavalimisest, saab osaks parimatele ja vähestetele. Vahend näitamaks jumalatest välja valituks, on väga ülev , poeemid on raskelt vihjelise keelega, jutustab müüte vahele, müüdid on ka integreeritud et väärtustada seda võitu. Draama ehk tegevus, termin millega tähistati teatrikunsti.Teatris ei tarvitsenud pidada ainult etendusi vaid võis ka pidada rahvakoosolekuid.Dionysose jaoks välja arenendu kooridest. Nad kuuldusid lõpuni pidustuste programmi, diode jaoks ja muudes kontekstides neid ei peetud, pidustused teada ateenas ja talvised, Lenaia ja Dionüüsiad pidustused. Suured dionüüsidad, mis kestsid vähemalt kuus päeva, võistulaulmised, ja milles võisteldi , esimesel päeval tõenäoliselt olid Dio auks peetavad koorid ditkyrambos, kolm päeva oli tragöödiatele, ja üks päev komöödiatele (5 komöödiat). Näitlejad kandsid maske, ja kõik olid mehed, ja olid preestrid
Chicago: University of Chicago Press. MISS Estonia. 1929. – Heling, 7/8, 5. MOROZOV, G., RAAG, A., USTAV, H. 1990. Kui kaugused kaovad. Tallinn: Valgus. MUIKKU, J. 1997. Finnish Jazz. Helsinki: FMIC. 132 MURDOCK, P. 1965. How Culture Changes. New York: Oxford University Press. MUTSU, A. 1991. Happy Days are Here Again. – Kultuur ja Elu, 5–10. MÄNNA, H. 1995. Saaremaa laulupeo esimene sajand 1894–1994: sõnumeid kooridest, koori ja orkestrijuhtidest ning laulupidudest. I osa. Kuressaare: Oma Saar. NAISSOO, U. 1969. Džässilik harmoonia ja orkestratsioon. Tallinn: Eesti Raamat. NEUMAN, L. 2005. Kõrge vaim on meie vari. Koost. M. Kirme. Tartu: Ilmamaa. NETTL, B. 1964. Theory and Method in Ethnomusicology. London: The Free Press of Glencoe. NORMET, L. 2004. Sibeliuse kaudu maailma. Tartu: Ilmamaa. OJAKÄÄR, V. 1966. Džässmuusika. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1983. Popmuusikast. Tallinn: Eesti Raamat.
annaabi.ee 
