soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilastel kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks Kooli tunnis küll kahjuks või õnneks demokraatiat ei esine, viimane sõna jääb alati õpetajale. Õpilastel ei ole hääletus võimalust kas teha tunnikontrolli või mitte! Demokraatia minu külas esineb külavanema valimistel. Tehakse külakokkutulek ja kõik kes soovivad võivad minna ja anda endale meeldivale isikule hääle keda nemad näevad parima kandidaadina. Saab ka osaleda omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad
Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukaid kodutöid, tunde on palju ning oma osa võtavad ka koolivälised huvitegevused näiteks trennid. Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja
Demokraatlikus protsessis saab osaleda ka koolis. Koolis või siis klassis on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilasesinduses kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks. Paljudes telesaadetes kus otsitakse superstaare või andekaid inimesi toimib lihtne demokraatlik hääletus. Televaatajad saadavad sõnumeid või helistavad oma lemmiku poolt. Zürii lemmik aitab kaasa oma lemmiku valimisele, kuid nende sõna ei ole täielik. Televaatajad annavad oma panuse parimale ning keegi ei hakka seda muutma. Ka arutlussaadetes esitatakse inimestele küsimus kus inimesed saavad anda oma panuse tähtsates küsimustes.
Demokraatlikus protsessis saab osaleda ka koolis. Koolis või siis klassis on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilasesinduses kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks. Paljudes telesaadetes kus otsitakse superstaare või andekaid inimesi toimib lihtne demokraatlik hääletus. Televaatajad saadavad sõnumeid või helistavad oma lemmiku poolt. Zürii lemmik aitab kaasa oma lemmiku valimisele, kuid nende sõna ei ole täielik. Televaatajad annavad oma panuse parimale ning keegi ei hakka seda muutma. Ka arutlussaadetes esitatakse inimestele küsimus kus inimesed saavad anda oma panuse tähtsates küsimustes.
sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal vaja veel õppida kehalise kasvatuse korraldust ja spordi arengut muudes maades. Alles 1888. Aastal hakkas asi arenema, Coubertin valiti ta Prantsusmaa Spordiühingute Liidu peasekretäriks. See tähendas seda, et tal oli võimalus nüüd mõjutada (peale koolitundide mõjutamist) ametlikult kogu riigi spordiellu. See oli Coubertini jaoks suur samm oma idee teostamise suunas ning juba 1894.aastal toimus Rahvusvaheline kongress Olümpiamängude taaselustamise küsimustes. Selle kongressi positiivse tagasisideme tulemusel otsustatigi kinnitada olümpiaharta, mis kinnitas Olümpiamängude toimumise iga 4 aasta tagant. Selle revolutsioonilise sündmuse juhtivaks organiks sai Rahvusvaheline
paigutati Michelangelo elama oma võõrasema juurde kelle perekond teenis elatist kiviraiduritena. 1481. aastal suri Michelangelo ema. 15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud aga kui Michelangelo sai üheksa aasta vanuseks, saatis isa ta kooli, sest äri jaoks oli haridust vaja. Kuna enamik kunstnikke ei olnud kunagi koolis käinud ega ladina keelt õppinud, andis see oskus Michelangelole edaspidi palju eeliseid. Koolitundide asemel tahtis Michelangelo hoopis joonistada. Kui ta ütles oma iela, et tahab saada kunstnikuks, läks ta isa raevu ja ütles, et kunstnikud on lihtlabased ja ei ole mitte kuidagi paremad kui kingsepad. Lõpuks andis isa Michelangelo soovile järele. 1488. aastal sai 12aastasest Michelangelost Chrilandaio õpipoiss. Poisi tööd olid nii head, et Chirlandaio hakkas oma õpilase annet kadestama. Michelangelo hakkas aga rahutuks muutuma, ta hakkas huvi tundma
piirkondades erinevad uskumised ning tõekspidamised. Kui see nii on, siis miks on muutunud tänapäeva ühiskond nii umbusklikuks? Järjest rohkem huvituvad inimesed sellest, mis toimub nende oma maailmavaate taga, ning mida usuvad need rahvad, kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine. Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui inimene jumalasse ei usu, usub ta üldjuhul mõne kõrgema väe või ka elusageduse olemasolusse või teistesse. Miks on pöördunud suure hulga inimeste usk Jumalalt hoopis oletustele? Meie tänapäeva ühiskonda ning keskaja inimesi võrreldes on selline muutus ka selgete põhjendustega.
VI - üleväsimus INIMESE TÖÖVÕIME TÖÖPÄEVA JOOKSUL Diagrammilt näeme, et inimese füsioloogilises töövõimes on erinevad perioodid: - kohanemine - maksimaalne töövõime - töövõime langus, füsioloogilise väsimuse teke Sama skeemi kohaselt võime ette kujutada ka töövõimet ja väsimuse teket õppesemestri ja aasta lõikes. KUIDAS PIKENDADA TÖÖVÕIME AEGA ? - erinevate iseloomudega tundide vaheldumine - koolitundide pikkuse piiramine - optimaalne vahetundide pikkus - vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus) - õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus - õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne. VAIMNE TÖÖ... ...on efektiivne füsioloogiliselt ainult sel juhul, kui ajurakud saavad küllaldaselt hapnikku (ajurakkude hapniku tarbimine moodustab täiskasvanul ja rahuolekus 25 % organismi üldisest O2 tarbimisest. Väikesel lapsel umbes 50 %. )
Näiteks õpetaja käsiraamatus ,, Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni" jagatakse soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid. Õppematerjal pakub võimalusi dilemmade 2 lahendamise harjutamiseks (Relve, 2013). Koolitundide välisel ajal saab innustada ja suunata õpilaste osalemist mitmesugustes huvialakoolides, projektides. Samuti on õpilastel võimalik osaleda erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töös. Koolis kujundatud säästva arengu alased hoiakud mõjutavad õpilase lähikonda. Oluline on kaasata lapsevanemaid ja kogukonda. Kool saab teha koostöö naaberkoolidega läbi ühiste ürituste, matkade, projektide. Eestis on mitmeid häid näited, kus on korraldatud fotokonkurss, keskkonnanädal jne
Alates sügisest 2008 on nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõpe lubatud kuni põhikooli lõpuni. Koduõppe peamine eelis seisneb individuaalse lähenemise võimalikkuses. Kodus on võimalik toetuda konkreetse lapse huvidele, arvestada tema tugevuste ja nõrkuste, tempo, pere elustiili ning väärtushinnangutega. Koduõppel oleval lapsel on võimalik soovi korral käia huvikoolis ja ringides ka tavapärasel koolitundide toimumise ajal. Individuaalse lähenemise korral juhtub sageli, et kohustuslik materjal saab selgeks kiiremini, kui koolis ja on aega pühenduda sellele, mis enda jaoks huvitav ja oluline. Mõeldes, kas valida koduõpet ja kuidas seda korraldada, on oluline alustada sellest, mida vanemad oma lastele ellu kaasa anda soovivad ja kuidas selleni jõuda. Milliseid tingimusi on selleks vaja enda ümber luua ja milline inimene ise olla. Kes on see
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania.
Noorukieal on väga suur roll täiskasvanueas hakkama saamisele. Sel perioodil tahab noor olla iseseisvam ja peab omandama oskused iseseisvaks eluks. Kui noor seda ei õpi, kuidas ise hakkama saada, on tal tulevikus väga raske. Näiteks, kui vanemad kodus kõik lapse eest ära teevad, muutub noor mugavaks, ega tahagi ise midagi osata. Noorukieas tuleb langetada ka õige otsus tuleviku osas. Peab otsustama, mis eriala valida ja mis elukutse meeldib. Sellega on seotud ka noorukieas muutuv koolitundide liigitamine: tähtsad ja vähem tähtsad. Kui nooruk teeb selles etapis vale otsuse, võib see ta elu õnnetumaks muuta. Noorukieas toimub eneseleidmine. Jõutakse järeldusele, mis seksuaalne orientatsioon noorukil on või, mis usk tal on. See mõjutab täiskasvanuiga väga palju. Kui nooruk ei suuda väljendada oma õiget seksuaalset orientatsiooni, võib ta elu väga keeruliseks muutuda. Samas muudavad väljendamist keerukamaks eakaaslaste ja täiskasvanute arvamused. Noorukid on
5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks Tekst, milles puudusid tähed
5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks Tekst, milles puudusid tähed
Koolielu Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil. Suvel on mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel. Koolitunnid on harilikult 5 või 6 päeva nädalast ja algavad kell 8.30 ning lõpevad 15.00 või 15.30 paiku (olenevalt vanusest). Näiteks algklassides lõppevad tunnid ka 13.00 või 14.00. Kui tunnid on ka laupäeval (mitte algklassides), siis lõpevad nad harilikult keskpäeva paiku. Pärast koolitundide lõppu lähevad paljud õpilased ettevalmistuskoolidesse või sporditreeningule või tegelevad muu klassivälise tööga. Viimase aja trend on lapsi mitte tagant sundida ning ettevalmistuskoolid ei ole enam nii populaarsed kui 10 aastat tagasi. Klassid on Jaapani koolides suured, algkoolis tihti kuni 40 õpilast. Klassid jagatakse rühmadesse, mis omavahel võistlevad õppimises, kordamööda klassiruume, koridore, võimlat, tualette ja mänguväljakuid koristades jne.
ise tähtkujusid välja mõtlema, tähti gruppidesse jaotama ja neile nimesid andma. Ühel päeval 70ndate Horisonte uurides pidi Urmas aga täiesti pettunult tõdema, et kogu tema kaunis ,,tähistaeva- looming" oli muutunud elujõuetuks, kuna omaloodud tähtkujusid võis täht-tähelt võrrelda tõeliste tähtkujudega. Sel ööl sai ta selgeks kõik tähekujud. (Ibid, lk 33-34) Pärast keskkooli tahtis ta minna Tartu Ülikooli astronoomiat õppima, nii käis ta kuude kaupa koolitundide arvelt Tallinna tähetornis astronoom Peep Kalvi konsultatsioonidel ning jälgis suure tähelepanuga iseseisvalt kõiki astronoomilisi sündmuseid. Ta ei teadnud, et Tartu Ülikoolis ei olegi sellist teaduskonda ning et õppima peaks seda minema hoopis Moskvasse. Käegakatsutava unistuse muusika õppimise kõrval tundus see võimatu unistusena. Sellegipoolest ei jätnud ta taeva uurimist. Uueks vaatlusobjektiks sai päike. Urmas ehitas endale käesolevatest vahenditest isegi
Ainult usuõpetus jäi kirikuõpetajate ja kirikuvalitsuse järelevalve alla. Kooliõpetajate ametisse seadmine ja vallandamine allutati rahvakoolide inspektorile. Vallakoolid Maakoolides ei võidud kohe koolitööd ümber muuta, kuna vähesed õpetajad oskasid vene keelt. Kooliõpetajad täiendasid oma vene keelt iseõppimisega, agaramad korraldasid inspektori loal kohalikke kursusi. 1891 a. ühtlustati koolides õppetöö, pikendati õppeaastat ja suurendati koolitundide arvu nädalas. Koolitöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini ja nädalas oli 30-33 tundi. Peatähelepanu pöörati vene keelele, piibliloo ja aritmeetika õppimisele. 1893 a. anti välja taaskord ühine rahvakoolide seadus, kus leidis rõhutamist nõue, et siirdutaks venekeelsele õpetusele. Koolis pidid käima kõik 10-13 aastased lapsed kolm talve. Õppetöö kestis 9.00-16.00. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud.
Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad edasi mõtlema, et seejärel uue teose järele haarata ja hiljem isegi midagi luua. Noore uurija jaoks on üllatav luule lugemise küllaltki suur protsent. Ehk taas on
VI - üleväsimus Kooliväsimuse tunnused: I staadium vaimse ja kehalise töövõime langus, nihelemine, loidus, unisus II staadium peavalu, tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv, söögiisu halvenemine, pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi III staadium kõik eelmised nähud süvendatult, rahutu uni, sage ärkamine, isutus või väga suur isu, eriti magusaisu Kuidas pikendada töövõime aega koolides ? erinevate iseloomudega tundide vaheldumine, koolitundide pikkuse optimaalsus, optimaalne vahetundide pikkus, vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus), õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus, õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne. Laste ja noorte viljakale vaimsele tööle aitab kaasa õige toitumine ja peale kooli tegelemine regulaarse füüsilise koormusega. Alles pärast seda on kasulik järgmiseks päevaks koolitunde ettevalmistama ehk õppima hakata
3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity). KOGNITIIVNE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE HERMANN EBBINGHAUS (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus – vead, ei saada hakkama. psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid Võimekus – see kuidas sünteesitakse tähendus. Vaimse võimekuse määratlus - taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine II
mingil põhjusel avastanud, oled kindlasti õiges kohas! 8 Sissejuhatus Miks „Õhtuõpikut” kirjutama hakkasime ja kuidas ta valmis? Kristjanil on hea vastus olemas. Raamatu idee sai alguse 2010. aasta kevadel, kui mina ja Juhan imestasime äsja vastu võetud matemaatika õppekava üle. Kuna õppekavasse lisandus uusi teema- sid, aga koolitundide arv kohati isegi vähenes, siis tekkis hirm, et õpilaste niigi niru suhtumine matemaatikasse võib veelgi süveneda. Meile meeldib matemaatika väga ja kuna olime ise matemaatikat erinevates kohtades õppinud, õpetanud ja – mis võib olla veelgi tähtsam – ka rakendanud, siis otsustasimegi, et võiksime seniseid õpikuid natukene teistsuguse lähenemisega toetada. Teistsuguse lähenemise realiseeri- miseks liitus selle plaaniga ka kunstnik Elis, kes tõi juurde oma ideed matemaatiliste
annaabi.ee 
