Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning
Haridus Andrus Saartok KP21 Märt Aulik KP21 Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik Suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal, millega oleme ligikaudu ELi keskmisel tasemel. Mitu aastat tuli koolis käija, et teatud haridus kätte saada? Haridustase kuni 1961 1962-71 1972-89 alates 1990 algharidus 4 4 3 6 põhiharidus 7 8 8 9 keskharidus 10 11 11 12
Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgata. Tagajärjed võivad olla väga tõsised. Füüsilised haavad paranevad ära, kuid vaimsed haavad käivad kiusatavatega terve elu kaasas. Sageli vajatakse ka psühholoogi või nõustaja abi. Koolikiusamisest peaks rääkima nii kodus kui ka koolis. Ka Eesti kirjandusest võib tuua näiteid koolikiusamisest. Hetkel populaarne raamat ning film „Nullpunkt“ käsitleb koolikiusamist üsna süviti. Koolis hakatakse peategelast kiusama ilma põhjuseta, vaid kuulujuttude pärast. Just noortepärases võtmes filmid panevad koolilapsi mõtlema kiusamise üle. Samuti Katrin Reimuse raamat „Eilset pole olemas“ käsitleb koolikiusamise teemat. Olen seda raamatut lugenud, see meeldis mulle väga ja jääb mulle veel pikaks ajaks meelde. Antud raamatus viis mõnitamine ühe poisi isegi enesetapukatseni. Koolikiusamise põhjuseid on palju ning tagajärjed on tõsised
raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Koolikiusamise ärahoidmiseks ja selle lõpetamiseks on kõige olulisem probleemist rääkida. Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on Eestis viimaste aastate jooksul kasvanud.Selle alla võib lugeda nii koolikiusamist,peretülisid,tänaval huligaanitsemist kuid ka vaimset vägivalda.Öeldakse ju alati,et vägivald pole lahendus,kuid siiski probleemide tekkimisel lastakse rusikad käiku. Palju esineb vägivalda just tänavatel.Kui minu ema oli noor,siis ei pidanud tema kartma hilisõhtul tänavatel jalutada,aga nüüd peab muretsema,kas minuga on kõik korras või ei.Koguaeg kuuleme huligaanitsejatest tänavatel ja nende tegude tagajärgedest.See näitab,et vägivald on aastatega kasvanud
Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed.Vägivallatsejad ei tohiks ka tähelepanuta jätta nemad vajavad samuti abi. Kahjuks enamus Eesti koolides puudub sotsiaaltöötaja ja/või psühholoog. Ja abi saamine on kätte saamatutesse kaugustes. Suurtes koolides soodustab rohkem koolikiusamist kuna seal on kaasõpilaste ja õpetajate vahel rohkem ükskõikne suhtumine, mis tekitab kiusajas karistamatuse tunde. Üksikute õpilaste suhtes tarvitatav emotsionaalne vägivald võib olla tingitud sellest, et õpetajal puuduvad oskused tulla toime käitumishäiretega lastega. Õpetajatepoolsest väärkohtlemisest sagedamini esineb õpilaste omavahelist kiusamist, mis võib kesta pikka aega ning jääda märkamatuks, tekitades ohvrile pikaajalisi traumaatilisi tagajärgi. Need
Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et lapsed omandaksid koolis kõik vajalikud oskused nii õpingutes ja ka käitumisnormides. Kuid miks siis ometigi esineb koolivägivalda? Nii raskele küsimusele vastab vist iga inimene erinevalt olenevalt tema maailmavaatest. Mõni võib arvata, et tänapäeva haridussüsteemiga koolikiusamist ei esinegi, kuid on teatud tõsiasi, et enamik kiusaja ohvri rollis olevatest õpilastest ei julge olukorrast koolis rääkida ei vanematele ning veelgi vähem klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk
Nullpunkt on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust. See räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi alla andma. Filmis pannkse suurt rõhku praeguses ühiskonnas olevatele probleemidele, kõige tähtsam nendest koolikiusamine. Minu arvates peaks see film olema koolides lausa kohustuslik, sest see film lihtsalt läheb südamesse ja paneks kindlasti lapsi mõtlema ja leevendaks kasvõi natukene koolikiusamist. Filmikunst on ühiskonda mõne võrra paremuse poole aidanud, sest inimesed võtavad ju õppust kõigest mida nad oma silmadega näevad. Nii saavadki nad filmidest õpetussõnu ja eeskujusid milel järgi toimida. Aga ei ole head ilma halvata. On ka ebaõnnestunud filme mille sisu on täiesti olematu või valet sõnumit andev.
· Käsuta Tallinna Laste Tugikeskuse abi · saada e-mail: [email protected] · helista telefonile 6556 970 · tule kohale Asula 11 (kl 9.00-17.30) · kutsu psühholoog oma kooli · www.lastetugi.ee · Skype kasutaja ,,lapsemure" (10.00-18.00) Keegi ei pea olema üksinda, kui ta seda ise ei taha. Häid mõtteid võid leida ka raamatutest: Michele Elliott "Kiusamine" Kristi Kõiv ,,Koolivägivalla mitu palet" Koolikiusamist on võimalik piirata koolipersonali õigeaegse ja proffesionaalse ennetamise ja sekkumise kaudu koostöös lapsevanemate, õpetajate ja õpilastega.
kohal, kõige väiksema raskusastmega ülesanded olid jõukohased 99,1% meie õpilastele. Loodusteadustes ületas 99% Eesti õpilasi madalaima saavutustaseme künnise, mis oli riikide arvestuses parim tulemus. Erinevalt paljudest Euroopa maadest on Eesti elanike haridustase seni ühtlane ja erinevused põlvkonniti väikesed. Siiski suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal 14%, millega oleme ligikaudu ELi keskmisel tasemel, ent ,,Euroopa 2020" strateegia järgi ei tohiks see näitaja ületada 10% aastal 2020. Eesti õpetajaskond on teiste riikidega võrreldes tugevalt feminiseerunud ja noorte õpetajate osakaal väiksem. Eesti põhikooliõpetaja on rahvusvahelist võrdlust arvestades aga
Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ?
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja
B. Keskkond kus Sa üles kasvasid Kirjelda keskkonda kus Sa üles kasvasid. Kirjelda naabruskonda. Mis poodides te käisite? Kui kaugel need poed olid ja kuidas te sinna saite? Mis oli suurim linn, milles käimist Sa mäletad lapsena? Kui mäletad, siis kirjelda oma tundeid. C. Varane kool Kuidas kool Sulle tundus? Mis Sulle meeldis selle osas? Mis oli raske? Kes olid Su sõbrad koolis? Kes olid Su lemmikõpetajad? Kas Sa mäletad koolikiusamist? D. Sõbrad ja huvid Mida Sa tegid vabal ajal? Kes olid Su sõbrad ja mida te kokku saades tegite? Kas sul olid hobid? Mis need olid? Lemmik jutud? Lemmik mängud? Lemmik mänguasjad? Kes Sa tahtsid olla suureks saades? II. Murdeiga A. Muutused peres Kuidas muutus Sinu vanemate suhe kui sa jõudsid murdeikka? Kui Sul oli nendega tüli, siis mille üle see oli? Kas Sul olid majapidamistöid? Mis need olid? B. Kool
· Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Koolikiusamise tagajärjed: Pikaajalise vaimse ja/või füüsilise vägivalla tagajärjel kannatab oluliselt inimese enesehinnang, erinevad kehalised kaebused, võib välja kujuneda depressioon või ärevushäire. Selleks, et vähendada koolikiusamist on oluline kaasata ennetus- ja sekkumistöösse kogu kooli kollektiiv: õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kooli juhtkond ning lapsevanemad. MINIUURIMUSE EESMÄRK: Minu uurimuse eesmärk tuleneb isiklikest tähelepanekutest. Töötan Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen tähele pannud, et kolmes õppegrupis, kellega käimasoleval perioodil töötan, on paar õpilast, kes on teistest erinevad
Kindlasti mõjutab kooli tööõhkkond suuresti seda, millisel määral õpetaja oma õpilasi kiusab. Vahel võib halb õhkkond kiusamist esile kutsuda ning õpetaja teeb sama, mis kiusaja kiusatule: elab oma paha enesetunde endast nõrgema peale välja. Tööõhkkond mõjutab loomulikult ka seda, kuidas koolis kiusamisjuhtudesse sekkutakse. Hea atmosfäär mõjub sekkumistele soodsalt, kuid koolis, kus on palju töökohal toimvat kiusamist, suurendab halb õhkkond ka koolikiusamist. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et õpetaja või direktor, kes ise oma alluvaid kiusab, võiks konstruktiivselt suhtuda õpilase kiusamisse. Kiusamise vastane tegevuskava Koolid on nüüdseks mõistnud, et isegi parima tahtmise juures on kiusamisprobleeme väga raske lahendada. Strateegiat, mis kaasab mitte üksnes õpetajaid ja koolitöötajaid, vaid ka õpilasi, lapsevanemaid ja kõiki vastutustundlikke kodanikke, kes lahendusi otsides ja üksteist
· Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. Miks kiusatakse? Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt. Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud
Koos Anne noortekeskusega on korraldatud mitmeid aastaid koolinoorte moekonkurssi MOEKE ja noorte amatöörfilmifestivali NAFF. Kasvataja ja arendaja 1) SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) - Programm sisaldab nii ennetustööd kui kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit, tegevustesse on kaasatud kooli personal, õpilased ja lapsevanemad. See on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust. 2) MTÜ Vanaajamaja - Tegeleb Eesti taluarhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega. Nende eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust vanade majade hooldamisel ja taastamisel, aidata kaasa traditsioonilise taluarhitektuuri heaperemehelikule arendamisele. 2. Meie arvates peaks rohkem tähelepanu pöörama raske haigusega lastele, kes vajavad kallist
................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3
Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasvanud Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus.Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul
See laul on samuti uue albumi üks tuntumaid singleid. Filmiga teeniti 60 miljonit dollarit ülemaailma. 16 mai 2013 teatas bänd oma esimeset staadium tuurist the Where We Are tour, millega on plaanis alustada 2014 Aprillis. One Direction plaanib annetada 200,000 naela piletite müügist heategevusse vähiraviks. 30 mai 2013 teatas bänd koostöös Office Depot'iga, et hakatakse tegema koolitarbeid bändi logodega heategevuseks. Põhimõte oli, et koolikiusamist oleks vähem ja selle üle tehti nii mõndagi. Kampaania on kogunud üle miljoni dollari. 23 November toimus ,,1D Day". Tegemist on üritusega mis on pühendatud One Directioni fännidele. 1D päev kestis 7,5 tundi ja seda sai vaadata YouTubeist live- streamiga. Kohale olid tulnud paljud erikülalised näiteks Simon Cowell, Cindy Crawford, Piers Morgan, Jerry Springer, Taylor Oakley ja paljud teised. Üritusele
Vanade inimeste kaitsestrateegiate põhimõte on sarnane lastekaitsestrateegia põhimõttega: kaitsta indiviidi, kes ise ennast kaitsta ei saa, ning toimub kahel viisil: kas sotsiaalse abi seadusliku interventsiooni läbi. Töökoha vägivalla vähendamine võib ka perevägivalla vähendamiseks strateegiaid kaasa arvata, sellepärast et partneri ahistamine võib ka töökohal ilmneda. Teise strateegia otseseks eesmärgiks on töökohas vägivaldsuse vältimine. Ühiskondlikku vägivalda ja koolikiusamist on raskem kahandada. Strateegiad on suunatud sagedamini riskifaktoritele, mitte otseselt agresiivsele käitumisele (Stivvman, Earls, Dare, Cynningham&Farber, 1996). Näitena võib tuua programme vanemate jaoks: püüdes vanemaid perevägivallast ära hoida, ei lase need programmid ka lastel oma vanemate vägivadlset käitumist endale eeskujuks võtta. Või teine näide - uimastite tarbimise preventsioon, mis võimaldab agresiivset vägivaldset käitumist redutseerida.
negatiivsete nimetuste kasutamine. Kaudse agressiooni näited on: halbade või valede juttude rääkimine, kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine. Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. Kuigi varases lapsepõlves ja lapsepõlve keskel põhjustab agressiivne käitumine sageli tõrjumist eakaaslaste poolt, muutub olukord hulga keerulisemaks noorukieas. Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks, või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalus tõhusalt kätte maksta. Viimase aastakümne jooksul on see teema muutunud ülemaailmseks uurimisvaldkonnaks ja koolikiusamisest on saanud probleem, millele avalikkus on pööranud suurt tähelepanu paljudes riikides.
nimel sunnitud suisa varastama. Kui nendes teostes on õpilastel probleeme koolis, (kas nad ise on kiusajad või hoopiski kiusatavad), siis kahjuks tulevad mängu narkootilised ained ja alkohol. Nagu näiteks Diana Leesalu raamatus ,,Mängult on päriselt" või ,,Neetud". Hea lõpuga raamatuid on neli: ,,Okultismiklubi", ,,Nullpunkt", ,,Makaagid ja majad" ja ,,Tõmba uttu". Nendes raamatutes esineb vähesel määral koolikiusamist (välja arvatud ,,Nullpunkt") ja lõpp on hea. Peategelased elavad rasked ajad üle ja vaenlastest saavad mitte just sõbrad, aga riid või tüli laheneb mittevägivaldsel teel. Kõik probleemid ei leia lahendust nendes teostes, näiteks ,,Sefiirist lossi" puhul lõpeb vägivald sellega, et peategelane tapetakse. ,,Mustas vareses" lõpeb vastasseis sellega, et kiusatav peab päästma oma vere hinnaga klassikaaslased, kes teda kiusasid.
· VAENLASED vaenlaste omamine kattub kiusajaohvri suhtega, kuid eksisteerib laiemalt. Hartup ja Adecasis väidavad, et me peaksime analõõsima vaenlaste omamise korelaate ja tagajärgi, nagu seda onj tehtud sõprade suhtes, ning see on täidetav tegur, mida peab sotsiaalmeetriast, staatusest või eakaaslaste tõrjutusest eraldi käsitlema. Koolikiusamine · Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalust tõhusalt kättemaksta. · OHVRIKS OLEMISE TAGAJÄRJED kõige tõsisematel kiusamise vormidel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Kiusatud laste elud muudetakse kibedaks, sageli märkimisväärselt pikaks ajaks. Kiusamise
Osakaal alaealistest, kes on langenud õigeaegse sekkumise põhimõtetele juurutamine. röövimise ja väljapressimise ohvriks üleminek, mis aitab vähendada ISRD põhjal, 2008./2009. aasta tase alaealiste õigusrikkumisi ja Lastekaitsetöötajate ja 4%. koolikiusamist. pedagoogide koolitamine, et nad oskaksid sotsiaalsete Osakaal alaealistest, kes on langenud oskuste programme koolivägivalla ohvriks ISRD põhjal, rakendada. 2008./2009. aasta tase 24%.
annaabi.ee 
