,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti
Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud. Koju tagasi tulles proovis ta lapsi häälikumeetodil lugema õpetada. Selgus aga, et käibelolevad raamatud ja ortograafia ei sobinud uue meetodi rakendmiseks koolitöös.
1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse val...
Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad. Tähtsamad ja levinumad neist olid konservatism, liberalism, sotsialism ja marksism. Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile, vaid kõigile inimestele. Peale seda hakati rajama erinevaid koole, näiteks kutsekoolid ja vaeste laste said ka kooli. Lisaks kõigele sellele hakkas inimeste maailmapilt avarduma, mida soodustasid maadeavastused, tehnika areng ja uus mõtteviis. Hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet ning kaheldi vanades tõdedes. Toimus ka vaimne vabanemine ja loodus
Rahvuslik liikumine algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest, eriti siis, kui rahvus oli killunenud mitme riigi vahel või koguni rõhutud olukorras. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes võtta kuulda soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim, ta võis igaühte kohtuta
3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed. Ladina ehk triviaalkool ( mis jaotati kolmeks astmeks. Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed.
ka ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist, usuline ideoloogia jäi tahaplaanile; rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks; üha suurema tähtsuse omandas teadus, mis hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius, edusammud koolihariduses. iseloomulikud jooned valitsemises: uusaja algust iseloomustas absolutistlik monarhia (kuninga piiramatu võim); parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kuid ka seal nõudis võitlus parlamendi ümber mitu sajandit; võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks (nõuti põhiseadust ning tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist), selle tagajärjel võisid puhkeda ka
Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid nendega võrdseid õigusi, venemaal oli aga julgeolekuoht- eesti kaotamine Miks tabas rahvuslikku liikumist kriis? Tülis Hurda ja Jakobsoni vahel, suur lõhe §19 Venestusaeg 1880-1890 Venestamine vene kultuuri ja õigeusu pealesurumine Venestamise põhjused: Vajadus kaasajastada riiki Rahvusluse tõus (prantsuse rev) Julgeoleku põhjus Kuidas avaldus kultuuriline venestamine: Koolihariduses: vene keelne, alguses võis algklassides eesti keeles rääkida, kuid 1893 kaotati seegi Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased Ajakirjanduse osas: tsensuur Kirikuelus: õigeusu pealesurumine Miks alustati venestamist Balti kubermangudes: Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga
kirjeldab ta, kuidas üks juuditar 22. juunil 1941. aastal, mil natsiarmee Leedu üle võttis ning tuleveik oli hägune, lausus autori emale, et leedulastele ei kujuta see endast mingit kahju, küll aga 4 Ibid, lk 83 5 Ibid, lk 86 6 Ibid, lk 330 7 Ibid, lk 177 juutidele8. Eidintas ei jäta puudutamata ka lahtisi otsi ning lahkab ka holokaustijärgseid juutide ja leedulaste suhteid. Mõtestatum ja tõsisem uurimine nende üle hakkas alles pärast Leedu taasiseseisvumist. Koolihariduses on holokaust õppuritele teatud astmes alati õppekavas ning see näitab riigi eesmärki sellest rääkida, et tulevased põlved õpiksid vigadest. Neid vigu ei varjata ja neid püütakse igati esile tuua, olgu see siis läbi artiklite ja raamatute kirjutamise või dokumentaalfilmide. Oluline on, et juutidele tehtut ei salata maha ning neile pakutakse võimalusi enda kehtestamiseks. 1990. aastal avati Vilniuses Sholom Aleichem´i põhikool, kuhu asus õppima ligikaudu 200 juuti 9. Põgusalt
korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). Keelekonverentsid 20. saj alguses o omavaheline suhtluskeel haritlastel eesti keel o Kultuurielu koondus linnadesse Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte,
hulgast. · Uus euroopalik elulaad uus ajaarvamine kristuse sünnist. · Majanduslik reform- riik hakkas sekkuma majandusellu. Hakati rajama manufaktuure ning kaevandusi, et saaks edukalt sõdida. Juurutati uus maksusüsteem nimetati pearahamaksuks. Kirik allutati riigile ja patriaati ametisse ei nimetatud ja kirikut hakkas juhtima Püha Sinod (kollegiaalne 1us), See oli võrdne teiste valdkondade kolleegiumitega. Koolihariduses Peterburi loodi Teaduste Akadeemia 1724. a. Peeter esimest võib põhja Euroopas nimetada sarnaseks Louix XIV. Kuna Peeter Esimene oli oma pojas pettunud tegi ta ümberkorraldusi, et keiser võib olla ka naissoost. Valgustusajastu. Emmanuel Kant tuntud saksa filosoof, on öelnud et ,,valgustus on inimese vaimse vabanemise protsess". Hakati üha enam hindama mõistust ning juurdlemisvõimet ja loogikat,
Selle kõrval tekkis uus ilmalik ideoloogia-valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, rõhutas ka hariduse levitamist.*Rahvuslik liikumine-Suurim kultuurialane ja ühiskondlik liikumine- algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks.*Üha suurema tähenduse omandas teadus, hakkas kujunema määravaks tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit
.............................................................................................................. .............................................................................................................................. Ajalookirjandus: .......................................................................................................... .............................................................................................................................. Koolihariduses: ........................................................................................................... .............................................................................................................................. Arhitektuur: ............................................................................................................... .............................................................................................................................. NB
Augustinuse karmi õpetuse taastamist selle algkujus. Selle õpetuse poole pöördusid ka reformatsioonitegelased.erinevalt protestantidest ei soovinud Jansenius katkestada suhteid ametliku kiriku ja katolitsismiga, ning säilitas oma õpetuses paljud seisukohad, mis käisid kiriku vahendajarolli, püha pärimuse, religioossuse väliste elementide jm kohta. Ideede võitlus ei olnud ainus asi, mis õhutas jesuiitide viha jansenistide vastu. Jansenistid konkureerisid nendega koolihariduses ja tekitasid neile sellega majanduslikku kahju. Alates 1643 a hakati Port Royalis avama ,,väikesi koole" , kus igal õpetajal oli 5-6 last. Seetõttu said lapsed seal hea individuaalse kasvatuse, mis oli teadlikut rajatud jesuiitide süsteemile vastandlikele printsiipidele. Trükiti ,,väikeste koolide" õpikuid, mis tõmbas haritud prantslaste tähelepanu ja tekitas neis soovi saata lapsed jansenistide koolidesse.
10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde. - On enda psüühilisest funktsioneerimisest teadalikolek võime seda kirjeldada ja suunata. - Tuleb tp suunata, mõtlemist suunata. Läheb vaja koolihariduses, kooliharidus arendab seda. Metakognitiivne kompetentsus: oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll) VAATA ÜLE EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON! Juhtiv tunnetusprotsess protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud eaperioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess
ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel. Uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Võitlus parlamentismi ümber nõudis mitu sajandit. Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks
pärisorjus kaugel minevikus, kapitalistlikud suhted. Ida-Euroopas toimus talupoegade pärisorjastamine. Tööstuslik revolutsioon, kujunes välja industriaalühiskond, masintootmine, linnastumine, uued kapitalistlikud majandusteooriad. Vaimumaailmas jätkus algul usuline võitlus. Tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus uued riigivalitsemise ideaalid, ühiskonnakorralduse suunad, hariduse levitamine. Usuline ideoloogia jäi tahaplaanile. Rahvuslik liikumine; teadus, edusammud koolihariduses. Absolutistlik monarhia kuninga või keisri võim piiramatu; parlamentarism; konstitutsiooniline riigikord; revolutsioonid. Uusaja lõpp võimalik, et Esimese maailmasõja puhkemine, lõpeb võib-olla 19.saj. 41.Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustus inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek, eelduseks teaduse areng, tõstis esile inimmõistuse, kahtlemine vanades tõdedes; kõrgaeg 18.saj. Valgustusajastu põhijooned:
- Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus. Seda võimekust läheb vaja formaalses koolihariduses, mis omakorda arendab metatunnetust. Metakognitiivne kompetentsus on oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Metatunnetus kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll). Emotsioonid ja motivatsioon - Emotsioonide diferentseerumine - Emotsioonide väljendamise kontrollimine - Teiste emotsioonidest aru saamine
annaabi.ee 
