Kool Johannes Semper Referaat Koostas: koostaja 2012 Sisukord: Vanemad ja esivanemad................................................................................................3 Noorusepõlv ja kooliaeg..............................................................................................4-5 Elu keskaeg...................................................................................................................6 Täisküps elu.................................................................................................................7 Looming ja eluaeg 1940- 1970.....................................................................................8 Pildid.............................................................................................................................9 Teosed.............................................................................................
Mis mind mu oma laste kooliaega ettekujutades muretsema või rõõmustama paneb. Me kõik kujutame vahel ette enda tuleviku ja mis on selles rõõmustavat või muret tegevat. Oma laste kooli minekuaega ettekujutades on tore unistada, mis kõik muutub ja kui hea see siis on. Aga mis siis ikkagi mind unistades muretsema või rõõmustama paneb. Kindlasti olen ma rõõmus, et mu lapsed üldse saavad koolis käia. Maailmas on palju kohti, kus erinevate põhjuste tõttu ei saa kooliharidust. Sellepärast olengi ma õnelik, kui ka paarikümne aasta pärast on Eesti riigis võimalus lastel minna kooli ning nad saavad end harida rohkemate võimalustega kui praegu. Arvestades pragust kiiret tehnika ja majanduse arengut rõõmustab mind ettekujutus sellest kui palju uusi ja huvitavaid võimalusi avaneb tulevasele põlvkonnale uurimiseks ja õppimiseks. Näiteks tehnika areng on aidnud juba praegu teadlastel selgitada mõningaid ...
Selle ajaga omandatud teadmiste hulk on haaramatu alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel. Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, aga samas ka raskema ja huvitama aja algust. Meidki, üheteistkümnendike, ootab ees sama katsumuste rada, millele soovime teie eeskuju järgides õnneliku lõppu leida. Soovin, et te alati mäletaksite oma kooliaega koos klassikaaslaste ja õpetajatega, kes on teinud selle pika koolitee meeldivamaks. Lõpetan oma tervituse ka Doris Kareva sõnadega: kõigesse kogetusse võlutult põimuv vaim: peaaegu kogemata kohtuvad vaimustuses kõrgeim ja sügavaim.
nuputama, et mida täna selga panna. Kindel etikett hoiab hommikuti aega kokku ning laps saab niigi vähest kvaliteetund mõned minutid pikendada. Koolivormi ei pea kandma kandma koguaeg. Õpilane kannab seda maksimum seitse tundi päevas ja võib peale tunde selle endalt kasvõi seljast rebida, nii, et nööbid lendavad igasse ilmakaarde ning panna selga endale meeldivad riided. Taotled endale kapi ja hoiad triiksärki väljaspool kooliaega seal. Need, kes nurisevad koolivormi hinna pärast, saadaksin ma kohe nurka seisma. Neiududel on käsitöö tunnid ja kellel pole raha, see valmistagu ise endale triiksärk või kudum. Kellele koolivorm ei meeldi ning ei taha seda kanda, see vahetagu kohe kooli. Kes tahab kindlas koolis haridust omandada, see võtku vastu sisekorra eekirjad ning täitku korda ja kohustust. Kes seda ei soovi, siis hakaku kohe kooli vahetamisele mõtlema
hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis kõigil on suunurgad ülespoole viinud või siis lausa suurel häälel naerma ajanud. Need hetked jäävad alatiseks meie meeltesse ja mällu. Ei ole lihtne olla õpilane, kuna kõik õpetajad ootavad võrdselt, et nende ainele pühendutakse kõige rohkem, kuid nii see kahjuks olla ei saa. Õpilased on ka väljaspool kooliaega aktiivsed ning alati ei jõuagi järgmiseks päevaks vajalikke kodutöid ära teha. Õnneks on ka õpetajad piisavalt mõistvad ja arvestavad seda. Ka õpetaja on inimene, ning me ei saa neilt alati nõuda seda, mida meie tahame. Peame arvetama ka sellega, et pedagoogilgi on eraelu ning pereelu vajab elamist. Tegelikult tahaksin ma tänada kõiki õpetajaid, vähemalt neid, kes mulle on pakkunud täisväärtusliku haridust, sest
Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://q4vefa.havike.eenet.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id= http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$112 "Avastagem laps" Ingrid Meister "Montessori pedagoogika" Ingrid Madise "Lapse mängud" Maja Pitamic Friedrich Fröbel ja Maria Montessori : võrdlevad seletused kasvatuse kohta enne kooliaega kodus ja lasteaias C.H.Niggol TÄNAME TÄHELEPANU EEST! J
saab usaldada ja neilt saab alati abi küsida. Samuti olen ma hakanud aru saama, mis on minu elus tähtis ja olen õppinud asju väärtustama. Minu jaoks ei ole enam sõbrad ja nendega koos aja veetmine kõige tähtsamad, vaid ma olen hakanud tunduvalt rohkem tegelema enda harimisega. Eriti veel viimasel ajal olen ma hakanud tõsisemalt mõtlema sellele, et mida ma edasi tahan õppima minna. Kui ma oma eelmises koolis ei tegelenud peaaegu üldse õppimisega ja peale kooliaega ei käinud üheski trennis. Siis praeguseks olen ma hakanud korralikult õppima ja ma olen Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse liige. Aga kahjuks trennides ei jõua ma ikka käia, kuna kogu minu aeg läheb õppimisele ja järje peale saamiseks, sest hinded on mul SÜG-is väga palju langenud. Aga ma olen sellega nii rahul, et meil nii palju õppida on koguaeg, sest niimoodi saabki lõpuks aru, et kõige jaoks, mida me tahame elus saavutada, tuleb vaeva näha ja mittemidagi siinses elus
Tihti võetakse pangalt laenu, mida viimased väga usinalt oma reklaamide ja madalate intressi pakkumistega inimestele pähe määrivad. Hiljem võivad tekkida probleemid tagasimaksetega, sest laenualune on kaotanud töö. Selliseid juhtumeid on hetkel Eestis palju ning üha rohkem inimesi vaevleb laenuorjuses ning pankadel on üsna karmid võtted raha tagasi saamiseks, hullemal juhul võetakse võla katteks maja. Kui rahaprobleemid ilmnevad, siis tekivad mõtted, et tahaks tagasi seda muretut kooliaega. Palgatööd on inimestel väga erinevad. Ühed peavad vaid paar korda nädalas tööl käima, teistel on aga pea igapäev tööpäev. Karjääri tegemisega kaasnevad ka suured kohustused oma tööandja ees. Iga päev peab korralikult tööpostile jõudma, peab pikad päevad kodust eemale olema ja õhtul koju jõudes on väsimus nii suur, et ei jõua enam midagi meelt lahutavat teha. Niimoodi tekib tööst kiirelt
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed;
Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga "Pariisi ja Londoni heidikud". Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis "Birma päevad". Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927. aastal ühines ta Londoni East Endi hulkuritega, et kirjutada nende saatusest. Pariisis elatas ta end 18 kuud juhutöödest. Saadud kogemused
Kuressaare 2007 GEORGE ORWELL 1903-1950 Georg Orwelli nimi ilmus esimest korda 1933aastal raamatul pealkirjaga “Pariisi ja Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis “Birma päevad”. Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927. aastal ühines ta Londoni East Endi hulkuritega, et kirjutada nende saatusest. Pariisis elatas ta end 18 kuud juhutöödest. Saadud kogemused
loomingut. 1 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 3 ELULUGU Lapsepõlv Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid Viru- Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas.3 Kunstnike isa töötas karjamõisas väljavahina. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja isa muretses neile vesivärvid juba enne kooliaega, mis sellel ajal polnudki eriti tavaline.4 Haridustee Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada
juurde. Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja vanaemast ning kolmandas vanaema isast ja emast. Teises peatükis räägitakse pikemalt isapoolse vanaema eluloost. See on samuti jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab vanaema lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas on tema tööst ja perest. Kolmandas peatükis kirjeldakse isa elulugu. Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi.
valjusti, naeris küll (või naeratas), kuid hääletult. Ta oli pigem tagasihoidlik. 1.2. Kersti Merilaasi kujunemine kirjanikuks Kersti Merilaasi esimestel kooliaastatel puudus koolis raamatugogu, õpetaja jagas lastele isiklikke raamatuid. Merilaas hoidis neid väga ilusti ja talle meeldis neid kohutavalt lugeda. Hiljem austas Kersti koolis oma ajakirja, kus ilmusid ta esimesed luuletused. Ta on 4 meenutanud kooliaega, kui tulid lugemikud, kampmannid ja nurmikud, mis talle kõik nii armsaks said. Kerstile ei meeldinud halli elu ja väikesi inimesi kirjeldavad teosed, ei meeldinud ,,Ühe härja elulugu" ja ,,Epp", mida nad pidid koolis läbi võtma, ei meeldinud ,,Popi ja Huhuu" ega ,,Vaeste-Patuste alev", küll aga ,,Tasuja", ,,Mahtra sõda" ja eriti ,,Libahunt". Kersti Merilaasi õde Liidia suri 12. veebruar 1927 kui oli vaid 11-aastane. Kerstile oli see suur hoop südamesse
Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat klaasseina. Tsaari ja venelasi ei sallinud ta juba eos. ,,Balti tragöödia" jaguneb kolmeks osaks, mis loovad pildi Aureli lapsepõlves ja noorusaja eneseotsingutest. Esimene osa pealkirjaga ,,Lobergi mõis" kujutab peategelase lapsepõlve, mil ta hakkas juba varakult tundma, et tema ja mõisateenijad, kellega poiss kõige rohkem suhtles, pole päris võrdsed. Osa pealkirjaga ,,Väeta isandad" kujutab Aureli kooliaega venestusperioodil Riias, kus ta tundis, et tema peamine eesmärk on venelastega võitlemine. Kolmandas osas nimega ,,Surmatants Liivimaal" on kujutatud Aureli varast noorusaega, kus ta peab selgusele jõudma endas kui baltisakslases. Aureli ja läti lihtrahva vahel oleks olnud justkui klaassein. Poisi varane lapsepõlv oli küll õnnelik ja turvaline, kuid siiski tundis ta, et ei ole mõisateenijatega, kes selle talle ometi tagasid, päris üks
võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900) Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis.
loomingut. 1 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 2 URL http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 4 ELULUGU Lapsepõlv Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid Viru- Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas.3 Kunstnike isa töötas karjamõisas väljavahina. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja isa muretses neile vesivärvid juba enne kooliaega, mis sellel ajal polnudki eriti tavaline.4 Haridustee Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897-1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada
Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine. Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. kooliaega on kirjeldatud peaaegu alati huumori ja poolehoiuga, hoolimata mõnedest suurematest ja väiksematest õnnetustest, siis seoses sõja algusega muutub kohe ka raamatu olustik hulga tumedamaks
lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Võidakse kokku leppida ka töö hüvitamise vaba aja andmisega. Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 712-aastasel 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal; 1314-aastasel või vanemal koolikohustuslikul töötajal 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. 15. Tööajareziim (mis see on ja kuidas see töötajale teatavaks tehakse) Tööajareziim ehk tööaja korraldus
momendimugavusest. Inimene näeb seda kaugemale tulevikku, mida rohkem ta on vaimselt arenenud, õpetajateks hakkavad ainult need, kel jätkub vaimujõudu näha nii kaugele tulevikku ja kel jätkub tahtejõudu end selle nimel pingutada. Need on ühiskonna parimad liikmed ja väärivad sügavat lugupidamist. Õpetaja elukutse on hea elukutse. Mitte ühelgi elualal pole võimalik ara teenida nii paljude inimeste tänulikkust nii pikkadeks aegadeks. Tuletagem meelde oma kooliaega. Erilise tänutundega meenutame õpetajaid, kes sisenda- sid meisse usku helgesse homsesse. Meie praegused õpilased on meile samuti tänulikud. See väljendub kas või lugupidavas tervituses, millega nad meid rõõ- mustavad. Õpilaste tänulikkus ja lugupidamine on õpetaja töö suur tasu. Iga ehitaja rind läheb soojaks, kui ta vaatab enda ehitatud maja. Aga maja ju ehitajale vastu ei naerata, õpilane väljendab oma tänulikkust ja seetõttu tunneb õpetaja oma tööst erilist rõõmu.
Põhitunnis saab õpetada ka suuri klasse; teistes ainetes, nagu näiteks võõrkeeltes, tehakse klass enamasti pooleks, tööõpetuses vajadusel isegi kolmeks. Võõrkeeleõpetus algab juba esimeses klassis kahe võõrkeelega inglise, saksa või vene keelega. 3.11 Lõpetamine ehk uue algus Iga kasvatuse eesmärk peaks olema kasvandiku juhtimine mitte lõppu, vaid uude algusesse; seetähendab eesmärgiks peaks olema ettevalmistus eluks, mis jätkub pärast kooliaega. Sellest hoolimata on ka waldorfkoolis lõpetamine tähtsal kohal. Kooliaeg waldorfkoolis kestab 12 aastat, mille tulemusena saadakse keskharidus. Mõnedes riikides, lisandub waldorfkooli abituuriumi sooritamiseks ka 13. klass. Õpilaste skaala, kes vastava taseme saavutavad, on enamasti sama kõrge või kõrgem kui riiklikes koolides. 9 3.12 Individuaalne hinnang: teksti- ja hindetunnistused
Juhtunu avalikustanud Lõunalehe teatel viidi kolm 13-aastast ühes koolis õppivat neiut mürgistusnähtudega koos Võru haiglasse. Ajalehe teatel ei olnud tüdrukute sissevõetud annused ega nende tervislik seisund eluohtlik ja nad pääsesid varsti haiglast koju. Koolidirektor kinnitas, et tüdrukute enesetapukatse oli seotud koolikiusamisega. Et intsident juhtus vahetult enne eelmisel nädalal olnud koolivaheajal, jäi selle põhjuste selgitamine direktori sõnul paljus sel nädalal alanud kooliaega. «Nii palju me teame, kui nüüd kahe päevaga on meie sotsiaalpedagoog ja psühholoog laste käest järele uurinud,» ütles direktor, kelle hinnangul võis tüdrukuid viia äärmusliku teoni pigem soov saada kaaslaste tähelepanu. Esialgsetel andmetel võib sündmuse initsiaatoriks pidada alles sel kooliaastal gümnaasiumi õppima tulnud tüdrukut, kes on varemgi sellise teoga hakkama saanud ja kes saatuslikul päeval oli kaks teist kiusamise ohvrit enda juurde kutsunud.
(2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. (3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal; 2) 13–14-aastasel või vanemal koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. [RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017]
õhupallide taevasse lennutamisega. Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit
Kirjandushuvi, luuletused, ajaviiteromaanid. Iiri rahvuslane, võitles õiguste eest. Valdas ka kreeka keelt. Lisaks ekstravagantne naine, kes nautis tähelepanu. Nii jutu kui välimuse poolest. Oscar hindas, et päris emalt kirjanduslikud anded ja ekstravagantsuse, isalt teadmised antiigist ja renessansist. Ema korraldas kodus salongiüritusi. Külalised, jutud. Oscar vennaga samuti seltskonnas, talle sobis. 12aastaselt täieõiguslik liige, varaküps. Meeldis, võttis maneerid üle kooliaega, kus erines ülejäänud õpilastest. Küpsusega, rõhutatud üleolekuga. Suhtumine tema vastu halvustav. Sai ka peksa. Tubli, silmapaistev keeltes. Loodusteadused, matemaatika ei läinud kohe üldse. Kehaline kasvatus oli vastik, ebasündsad kehaasendid. Lõpetas Oxfordi. Lemmikloengud eetikast, esteetikast. Järeldas, et eetikal ja esteetikal pole absoluutselt midagi ühist. Õppis, uuris, lõpetas kuldmedaliga. Lõpuaastal esitas luuletuse „Ravenna“ suurepäraselt
annaabi.ee 
