- Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. 11. Päikese laigud ja aktiivsus. - Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja polaarsust, siis 22,08 aastat. Fotosfääri alla tõusvate konvektsioonivoolude kohal on Päikese pinnal eredamad laigud, läbimõõduga umbes 1000 km. Kohad, kus veidi jahtunud gaas alla tagasi läheb, on tumedamad. Nii moodustub pulbitseva Päikese pinnale teraline ehk granuleerunud struktuur.
Külm front külm õhk, mis liigub soojale peale Delusioonifront ühenenud soe ja külm front. Soe front pilvineb, sajab. Talvel lund, tuiskab. Sajuala frondi ees. Külm front - pilved, sajab paduvihma, äike. Õhut' langeb, sajuala frondi taga. Tsüklon M, kujunevad välja frontidel ookeani kohal- niiske ja pehme kliima. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus. Antitsüklon K Äike õhumassisisesed ( tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. ) ja frontaalsed. ( külm ja soe front )
tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks.- 1)pani tähele, et fossiili cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka lõuna- ameerikas,2)taim Glossopterist on leitud lõuna-ameerikast, indiast, austraaliast, antarktikast, 3)meosaurust on leitud lõuna-ameerikast ja aafrikast 8. Laamtektoonika mida kujutab, litosfääri laamade liikumist uuriv teadus laamade liikumise põhjus; vahevöö konvektsioonivoolude abil, subduktsioonivööndis avalduvad tõmbejõud protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi kohta 9. Maavärinad, energia vabanemine, mille tulemusel liiguvad seismilised lained, tekkimise põhjused, laamade äkiline omavaheline liikumine,
Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini Tuulispask maismaa kohal väike keeris – läbimõõt mõni meeter 3. Äike On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel; peamiselt mägedes pealelõunasel ajal, kohalikud Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga; tugevamad, igal aastaajal
Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4. vulkaanide levikualasid, Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kõige
5.Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub. Silma ümber on silma sein, kus on kõige võimsamad pilved, kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled. 6.Äikese teke *Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes. *Frontaalsed- esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemp-i erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. 7.Vulkaanipursete mõju ilmale Õhku paiskub väävliühendeid, väheneb atmosfääri läbipaistvus ja päikesekiirguse juurdevool maale, mis
Troopilised tsüklonid: orkaanid ; Taifuunid Ida (kagu)-Aasias. Liiguvad üldises idavoolus (idast läände) Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis.Väikeselabimöötmelised ja väga tugevad keerised. Trombid- väiksema läbimööduga tornaadost; Vesipüks Mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised; Tuulispask Mõnemeetrise läbimööduga tuulekeeris. Äike pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus. Õhumassisisesed:tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Sageli mägedes. Pealelõunasel ajal suvel. Frontaaläikesed: koos külma frondiga. Soojalpoolaastal, kellalajast ei olene. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus, mida kiiremini liigub front edasi. Happesademed:Kahjulikud oksiidid (lämmastik ja vääveloksiid) lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Inversioon - Maapinnal on temp külmem kui kõrgemal
Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel. Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm. 7. Äikese teke *Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes. *Frontaalsed- esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemp-i erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. 8. Troopilised tsüklonid e. orkaan Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus
· Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Tuule kiirus üle 3-11m/s · Liikumissuund suvaline · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks · Esineb vee kohal · Läbimõõt 10mm kuni meetrini · Tuule kiirus 3-11m/s · Liikumissuund suvaline Tuulispask · Keeris maismaal · Läbimõõt mõni meeter · Liikumissuund suvaline Äike 1. Sädelahendus pilvede ja maa vahel · Õhumassisisesed tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes. · Frontaalsed esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal. Osoonikihi hõrenemine Miks tekivad osooniaugud? · Polaaraladel *CFC ühendid (juukselakid jne) *halooniühendid (külmutusseadmed) *tulekustutid osoonikihi lagunemine Millised on ohud? *väärarengud loomadel ja taimedel *nahavähk inimestel Kasvuhoone efekt · Mõjutab kliimat
graniit, paksus kuni 80 km, koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. (4 kivimit) Ookeaniline maakoor: Raskem, tihedam, 180 miljonit aasta vanune, noorem ja tekib juurde, levinum kivim- basalt, paksus kuni 10 km, koosneb kivimitest, mis tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma- tardumisel. 4. Miks on ookeaniline maakoor noorem, kui mandriline, selgita konvektsioonivoolude teket vahevöös Ookeaniline maakoor uueneb, mandriline mitte. Sügavusest tõusevad üles kuumad kivimmassid, mis ülalpool jahtuvad ja uuesti alla poole liiguvad. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub. Silma ümber on silma sein, kus on kõige võimsamad pilved, kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled. 6.Äikese teke Jag. kaheks: 1) Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes. 2) Frontaalsed- esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemp-i erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. 7.Vulkaanipursete mõju kliimale Õhku paiskuvad väävliühendid, õhu läbipaistvus väheneb
geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv,
Kogu tsükloni ala katavad paksud rünksajupilved. Keerise keskel on nn tsükloni silm, umbes 50 km läbimõõduga tuulevaikne ja selge taevaga ala, kus õhk laskub. Silma ümber on silma sein , kuhu on koondunud kõige võimsamad pilved, kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled. f)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks- õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus kahel pool fronti , mida suurem on tõusev õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. 3.Võrdle A)Peamisi õhumasse maakeral(omadused,tekkekoht,ilm) Arktiline õhk: külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaavalja muutub järjest kuivemaks
geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif)
· Laamtektoonika (põhjused, esinevad protsessid laamade servaaladel, näited maailmast) o Laamtektoonika teadus laamadest, nende liikumisest ja põhjustest. Maakera katab 50 200 km paksune jäik kiht, mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ning on lõhustunud laamadeks. o Litosfääri all asub osaliselt üles sulanud astenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris liiguvad laamad erineva kiirusega, erinevates suundades o Vastavalt laamade liikumisele eristatakse kolm laamadevahelist piiri: Laamade lahknemine tekib tõusvate magmavoolude toimel, selle tulemusena tekivad: · Rift või riftiorundid murrangulõhed · Uus maakoor · Pangasmäestik · Vulkaanid, maavärinad
oletataval superkontinendil) Pangea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel mandritel. 10) Laamtektoonika(põhjused, esinevad protsessid laamade erinevatel servaaladel, näited). Maakera katab 50-200 km paksune jäik kiht (litosfäär), mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ja on lõhustunud laamadeks. Litosfääri all asetseb osaliselt sulanud astenosfäär. Astenosfääris konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad
Mere kohal esinevaid õhukeeriseid nim. vesipüksideks . Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nim. tuulispasaks. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äikesepilvest maapinnani. Selle sees on väga madal õhurõhk. Suure hõrenduse tõttu imeb endasse prahti, pinnast jms. Rebib majadelt katuseid, sest majas palju kõrgem rõhk. Äike Pilvede omavaheline või pilvede ja maavaheline võimas sädelahendus. Jaotatakse kaheks: õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus ja mida kiiremini liigub front edasi. Õhu saastumine Saasteaineid satub õhku nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Linnades peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits, autode heitgaasid. Maakeral tervikuna soojuselektrijaamad, metallurgia, naftatööstus ja autotransport.
30) Tromb - põhimõtteliselt samad kui tornaado, kuigi väiksemate mõõtmetega (läbimõõt mõnikümmned meetrit). 31) Vesipüks - mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. 32) Tuulispask - mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. 33) Äike - võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. Pilve tipp võib küündida 10 km kõrguseni. Jaotatakse kaheks: · Õhumassisisesed - tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. · Frontaaläike - esinevad koos külma frondiga. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp. erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Ei sõltu kellaajast. Õhku saastavad ained - satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel (autode heitgaasid, tööstused jne) kui ka looduslikul teel.
Kahe vastupidise suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Trombid, vesipüksid Tornaadod nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Mere kohal esinevaid väiksemaid õhukeeriseid tuntakse vesipüksidena. Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nimetatakse tuulispaskadeks. Äike Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemperatuuri erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. Veepiisad, lumehelbed ja jääkristallid hõõrduvad üles-alla liikudes üksteise vastu, purunevad ja liituvad uuesti, seal juures saavad nad elektrilaengu. Kui pinge kasvab kriitilise piirini,
liikunud õhku ja tekitavad tugevaid tuuli. Õhk tõuseb spiraalinaüles ning imeb endaga kaasa tolmu ja mitmesuguseid esemeid. o Vesipüksid - saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva. Imeb merest endasse vett, olles justkui veest sammas. ÄIKE on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Õhumassised tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumasso sees. Need on kohaliku nähtused, mis ei ulatu suurele alale ja esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. Esineb sageli mägedes. Frontaalsed esinevad koos külma frondiga. Esinevad peamiselt soojal poolaastal, kuid ükskjuhtudena isegi talvel. Selline äike ei sõltu kellaajst. ÕHU SAASTUMINE -
Tornaado, tromb · Esineb Põhja Ameerikas, Euroopas · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Liikumissuund suvaline · Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe:
äikese tekke põhjuseks sooja õhu tõus külma õhu survel eriti võimas kiiresti liikuval külmal frondil- soe õhk tõuseb tormiliselt · ... tihti oklusioonifrondil · ...harvem soojal frondil aga kui, siis äge ja ohtlik maismaa kohal öösel pilvede ülemine pind jahtub?kasvab temperatuuri vertikaalne gradient?kujunevad vertikaalvoolud?äikesepilved merede ja ookeanide kohal ka päeval Õhumassisisesed äikesed... · ...tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel · Konvektiivsed äikesed tekivad harilikult Suvel maismaa kohal pealelõunasel ajal Talvel merede ja ookeanide kohal · Termilised e. kohalikud äikesed · Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud » Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske » ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka väiksem · Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud ? kondensatsioonipinnalt algab
Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni. 5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S. 8
sajurohked. Tekivad vahemikus 1,5-3,5km. Mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100-200m. Teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. Vertikaalse arenguga (konvektsiooni) pilved Rünkpilved Cumulus (Cu) Konvektiivsete vertikaalse arenguga pilved, tekivad 0,8-1,5km kõrgusel. Nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised, mille tõttu said oma nime. Tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral konvektsioonivoolude abil. Koosnevad veepiiskadest, kui pilved edasi arenevad, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust. Tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks, sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi. Rünkvihmapilved Cumulonimbus (Cb) Samuti konvektiivse arenguga pilv. See on tohutu suur taevasse kerkiv tume pilvemass, millega kaasnevad äike ja tugev vihmasadu. Rünkvihmapilvede alumine piir on tavaliselt 300-
Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni. 5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S 8. Mis on laava?
annaabi.ee 
