vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Kavasse oli Rein Rannap valinud Byrdi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Chopini ja ka Liszti palasid. Näiteks tuli ette mängimisele William Byrdi ,,Lahing", mis oli 9-osaline, Johann Sebastian Bachi ,,Itaalia kontsert" ning Ludwig van Beethoveni ,,Raev kaotatud krossi pärast". Muusika, mis mängiti oli kohati väga sünge. Näiteks Byrdi ,,Lahing". See teos ei meeldinud mulle üldse. Samas oli kontsertsaalis kuulda ka rõõmsamaid meloodiad. Näiteks Bachi ,,Itaalia kontsert". Kõige rohkem meeldis mulle see, et Rein Rannap oli hingega asja juures. Ta nautis seda mida ta tegi. Kerli Puusepp 11d
aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge
Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu. See leidis aset Vanemuise kontsertsaalis. Kontsert oli muusikalises mõttes väga hea. Uku Suviste hääl on võimas ning Noorkuu laulud on alati väga head. Noorkuu näeb laval alati hea välja ja nende esitatud a capellat võiks kuulama jäädagi. Nende hääled kõlavad nii hästi, et ka juba varemtuntud lood tunduvad uues võtmes isegi kohati paremad. Negatiivse poole pealt häiris võib-olla see, et laulude vahepausid ei olnud väga sisustatud. Vahel tundus, nagu tekkis mingi tühimik, et oleks võinud rohkem juttu olla.
Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008
mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga Kõik materjalid, mis on kontsertsaalis, sh publik ja nende riided, aitavad kaja efekti vähendada. Kirikus on kaja efekt suurem tänu puidust pinkidele, kõrgetele, sageli tornikujulisele laele/ katusele ja kivist paljastele seintele. Kiriku akustika on kõige suurem.
Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart, D. Sostakovits, P. Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007. a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti
Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala
armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks inglise keelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris. Enamik süzeedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused, sest 17.saj. kirjutati piibliainelisi või ajaloolisi oratooriume. Kuigi suur osa Händeli oratooriumi-süzeedest pärineb Vanast Testamendist, pole need tavapärased vaimulikud teosed, vaid omalaadsed patriootlikud allegooriad jumalast äravalitud rahva saatusest. Kirjutanud üle 30 oratooriumi ,,Messias", ,,Simson", ,,Iisrael Egiptuses", ,,Juudas Makabeus".
jälgida. "Ooper on paljudele midagi elukauget ja arusaamatut, millega kontakt lihtsalt puudub. Üritame koos rahvusooperiga neid mõttebarjääre lammutada ja pakkuda lõbusa avastusretke muusikateatri võlumaailma. Vaataja saab ise otsustada, kas süveneda ooperi süzeekulgu või kiigata vahepeal kulisside taha." ütles Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja, põhjendades miks see ajalooline hetk sündima pidi. Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune elu keeb, sest olin seda ju eelnevalt esietenduse ülekandest näinud."Kolme apelsini" sõnum on väga positiivne ning nalja ja naeru jätkub seal küllaga. See ei ole mitte mingi igav ja uinutav ooperikogemus, mida tavaliselt selle ala võhikud kardavad, sest see erineb "klassikalisest" ooperist palju. See ei olegi ooper selle tavalises tähenduses, vaid nagu muusikadraama, kus muusika toetab jooksvalt tegevuse arengut, mitte ei
The Rise and Fall of Estonia NO99 Käisin 5. detsembril vaatamas NO99 teatri etendust "NO72: The Rise and Fall of Estonia". Elus esimest korda Nokia kontsertsaali sisendes olin kohe meisterlikult seatud konksu otsas: kurb hakkas. Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma
inimestena, mitte ajalooliselt tõepärastena). Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks ingliskeelne tekst. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Isegi ette kanti neid mitte kontsertsaalis, vaid teatris. Enamik süzeedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused, sest 17.saj. kirjutati piibliainelisi või ajaloolisi oratooriume. Kuigi suur osa Händeli oratooriumi-süzeedest pärineb Vanast Testamendist, pole need tavapärased vaimulikud teosed, vaid omalaadsed patriootlikud allegooriad jumalast äravalitud rahva saatusest. Kirjutanud üle 30 oratooriumi ,,Messias", ,,Simson", ,,Iisrael Egiptuses", ,,Juudas Makabeus".
suundus tagasi Kroonlinna. Koidula suri rinnavähki 2.juulil 11.august 1886. ja maeti toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart -Hedwig 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, ja kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Tallinna Metsakalmistule. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud?
Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulal ei õnnestunud oma loomingut trükkimiseks koguda ja välja anda, kuigi ta seda teha kavatses. Tema pärand jäi abikaasa valdustesse, kelle surma järel aastal 1907,said selle pärijateks tütred. Kuid kuna noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. 3.juunil 1871
sünnipäev Helsingis · 2002 - Pas de Deux Lesmest ja Kuuba Riiklik Balletitrupp, STOA teater, Helsingi, Soome - "At the Still Point" Eesti Riikliku Balletitrupi esituses ja 7.Rahvusvahelisel Baltimaade Balleti Festavalil,Riia,Läti - Solo Marimekko moeshowl, Helsingi, Soome · 2003 - Solo "Intertwine", Alexandri teater, Helsingi, Soome - "No Borders", Kuopio linna teater, Soome - "Compelled" esitus Galaõhtul Kuopio kontsertsaalis, Soome - "Metamophis" esitus Black Dance Festival muuseumi veerandis , Viin, Austria - Rahvusvaheline Jazz tantsu konverents 03, Soome - Ballett "Must ja Valge" Eesti Ballil 2003, teostas Eesti Riiklik Balletitrupp · 2004 - Eesti kunsti-ja kultuuri Galaõhtu Vene Draamateatris 8 Russell Leon Adamson Eestis.
kandus sõjategevus üle Lõuna-Eestisse, kus samuti saavutati edu ning sõjategevus kandus edasi Läti ja pihkva kubermangu aladele. Kevadeks 1919a puhastati Eesti ala punavägedest ja alustati riigi ülesehitamist: aprilli alguses valiti Asutav Kogu (pidi välja töötama esialgsed seadused, hakkama välja töötama põhiseadust ja täitma nii seadusandlikku kui ka täitevvõimu ülesandeid kuni riigivõimu organite moodustamiseni PS alusel). AK esimene istung toimus 24.apr 1919 Estonia kontsertsaalis. Seal moodustati uus valitsus, otsustati võtta vastu maaseadus, töötada välja PS. Maaseadus oli esimene ja väga tähtis seadus, mille AK vastu võttis. Natsionaliseeriti mõismamaad ilma kompensatsioonita, pandi alus nn asundustaludele, mida jagati esmajoones Vabadussõja veteranidele. Pandi alus riiklikule maafondile. 1919a mais alustasid Eesti rahvusväeosad üldpealetungi Petrogradi ja Pihkva suunas Vene Valgekaartlaste toetusel.
Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart -Hedwig 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Tema pärand jäi abikaasa valdustesse, kelle surma järel aastal 1907,said selle pärijateks tütred. Kuid kuna noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Koidulal aga tänu kirjavahetusele Almbergiga tekkis teatud ülevaade soomlaste esimestest teatritegemistest. Esimene eestikeelne teatrimäng ,,Vanemuise’’ seltsis toimus sisuliselt 1867/1868. a talvel seltsi liikme R.Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss’’ .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea
erinev vastavalt iga ringkonna nime ja embleemiga. Kavandite saamiseks kuulutati 1934. a. sügisel kodutütarde vahel välja võistlus. Väljakuulutatud tähtpäevaks saabus 64 kodutütrelt üle maa 72 kavandit. Neist valis hindamistoimkond, kuhu kuulusid NKK esinaine M.Raamot. Tartu ringkonna esinaine E. Sararal ja Kodutütarde peavanem S. Pruuden. Helga Nigoli kavandi järgi valmistati Kodutütarde üldlipp, mille õnnistamine ja üleandmine toimus Tallinnas Estonia kontsertsaalis 21. juunil 1935. a. Lipp kujutab NKK värvi helesinisel taustal kuldkollast päikest, mille keskel on hõbehall kotkamark. Päikese kiirte vahel hõbehallist tekst: Isamaa auks alati valmis. See külg on ühine kõigile Kodutütarde lippudele. Teine külg on kollane, sellel on kiri “Kodutütred”. Kodutütarde üldlipul on Kodutütarde
Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Siis otsustas Koidula leida oma lastele kasvataja, kes nende eest peale Koidula surma hoolt kannab. Koidula suri 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski olid täis sooje järelhüüdeid. 5 KOIDULA TÄHTSUS EESTI KULTUURIS Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse
Riigiarhiivi Eesti Linnade Liitu puudutav esimene, tõsi küll dateerimata dokument on Talliinna Linnavalitsuse ettepanek Tallinna Linnavolikogule ''Üleeestimaalise linnade esindajate kongressi kokkukutsumise kohta''. Ja nii saigi ka tehtud. 1919. aasta 10. novembril on korraldava kommitee esimees , Tallinna linnapea Anton Uesson kirjutanud alla dokumendi, millega kutsutakse detsembris 1919.a. Tallinnas ''Estonia'' kontsertsaalis kokku Üleeesimaaline linnade esitajate kongress.1920 aasta 13. jaanuaril saadab kongressi korraldava komitee esimees laiali teate, mille kohaselt ''Üle- maailmne linnade esitajate kongress'' peetakse ära jaanuari lõpus 1920. aastal Tallinnas. Kokku registreeris end kongressile 110 saadikut. Kongressi päevakorras kasutatakse esmakordselt amet- likult mõistet ''linnade liit'', varem oli Võru linnapea F. Suit oma kongressile esitatud teesides seda teinud
Koidulal ei õnnestunud oma loomingut trükkimiseks koguda ja välja anda, kuigi ta seda teha kavatses. Tema pärand jäi abikaasa valdustesse, kelle surma järel aastal 1907,said selle pärijateks tütred. Kuid kuna noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Näidendid ja teater Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi
Lydia
jättis oma pärandi abikaasa valdustesse, kuid peale tema surma 1907. aastal
läks see pärand edasi nende tütardele. Aga kuna noorem tütar Anna pidi
lõplikult välismaale ära kolima, siis jäi kogu pärandus Koidula tütre Hedwigi
hoole alla. Päranduses oli palju käsikirju. Hiljem sai nendest käsikirjadest kokku
üks Lydia Koidula raamatukogu.
Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle tegevuse auks korraldati 11.
augustil Estonia kontsertsaalis Lydia Koidula mälestusaktus. Koidula loomingu
üle aegade ulatuvat mõjujõudu tõstab eredalt esile M. Raud oma pateetilises
pühendusluuletuses <
Lydia
jättis oma pärandi abikaasa valdustesse, kuid peale tema surma 1907. aastal
läks see pärand edasi nende tütardele. Aga kuna noorem tütar Anna pidi
lõplikult välismaale ära kolima, siis jäi kogu pärandus Koidula tütre Hedwigi
hoole alla. Päranduses oli palju käsikirju. Hiljem sai nendest käsikirjadest kokku
üks Lydia Koidula raamatukogu.
Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle tegevuse auks korraldati 11.
augustil Estonia kontsertsaalis Lydia Koidula mälestusaktus. Koidula loomingu
üle aegade ulatuvat mõjujõudu tõstab eredalt esile M. Raud oma pateetilises
pühendusluuletuses <
· Helihark õhus helisemas ja siis otsga vastu lauda. Ergastamiseks tehakse ühepalju tööd, aga tulemused on erinevad?! 9.3. Probleeme · Miks basspillidel (tuuba) ei saa mängida nii kiiresti kui sopranpillidel (flööt)? Vihje: heliaistingu tekkimiseks on tarvis, et oleks kuuldav vähemalt üks täisvõnge. · Miks tenorilauljad on lühikesed mehed? Vihje: häälepaelte pikkus on võrdeline karakteristliku pikkusega. · Miks tuleb viiulit häälestada kontsertsaalis? Vihje: pillikeele sagedus oleneb selle pingest. (katse heliharkide tuiklemisega) · Miks telefonitraadid talvel undavad? Vihje: tuul paneb traadid võnkuma. · Mitu korda muutub heli valjus kui ühe viiuli asemel mängib kaks viiulit? Vihje: heli valjust arvutatakse valemist N = 10 log I/I0, kus N on heli valjus, I uuritava heli intensiivsus ja I0 kuuldelävele vastav intensiivsus. · Kas heli kiirus oleneb sagedusest ehk kas esineb heli dispersiooni? Kuidas seda kontrollida?
annaabi.ee 
