Retsensioon LSP kontserdile 26. novembril tallinnas CatHouse kontsert hallis toimus vlagevene bändi LSP kontsert. Kuna see oli ainult selle bändi kontsert, seal esines ainult see bänd. Kontsert oli LSP suure touri osa. Tour nimega ,,Tragic City Tour" oli pühendatud bändi uue albumi nimega ,,Tragic City" väljandamisele LSP on valgevene kollektiiv, mis tegutseb 2012 aastast. LSP hetkel koosneb kolmest liikmest, kes on: solist Oleg Savtsenko (Olegi LSP), klahvpillimängija Pjotr Kljujev ja korraldaja pseudonüümiga Den Hawk. LSP peamiselt tegutseb Hip-Hop zanris, kuid neid väga väärtustatakse tänu sellele, et nad ei karda katsetada zanritega ja paljud nende parimatest loost on zanrite segu. Nad kunagi katsetasid näiteks jazziga, reggaega, rockiga, drum 'n' bassiga ja dubstepiga. Kontsert oli väga põnev ja meeldis nii mulle, kui minu arvates ka kõikidele teistele, kuna peaaegu kõik, kes olid seal kontserdil,...
Kontserdiarvustus Katre Koppel 30.11.2014 22. novembri õhtu oli Tallinnas pime ja hall, Niguliste kirikus räägiti aga valgusest ning kõlas Valgus Muusikas. Just nagu inimese elu on pidev rännak pimedusest valgusse – ööst päeva, võib samasugust vastandumist leida ka meie mõtetes, käitumises ning seeläbi ka igasuguses kunstis. Sünnib muusika, mis ongi inimese võitlus valguse ja pimeduse vahel. Niimoodi rääkis Linnar Priimägi, kes juhatas sisse selle pimeda õhtu kontserdi loenguga just sellisel valgustaval teemal. Sõnadest üksi jäi aga väheseks ja oli muusika kord näidata oma sisemist valgust ja pimedust. Lavale astus Eesti Filharmooniakammerkoor kontsertprogrammiga Valgus Muusikas. Kahe Grammy-auhinnaga pärjatud koori juhatas Kaspars Putniņš, kes tõi publikuni ühe n-ö igapäevase tsükli elust ehk viis meid läbi muusika pimedusest valgusesse. Kava alustas 16. sajandi Itaalia helilooja Carlo Gesualdo ning tema „Tenebrae responsorien“. Te...
Retsensioon kontserdile "OneRepublic" Eelmisel aastal, novembris käisin kontserdile "OneRepublic", mis toimus Tallinnas. See grupp on tuntud kogu maailmas, "OneRepublic" - Ameerika pop-rock bänd, mis koosneb viiest liikmest: Ryan Teder, Zach Filkins, Eddie Fisher, Brent Kutzle ja Drew Brown. Kui ma tulin kontserdile, ma teadsin, et see oleks midagi, et seal peaks olla midagi huvitav ja lummav,see kontsert oli väga lahe. See oli hea grupp tagaplaanil pealkirjaga "Kongos". Edaspidi kardin langes ja tuli välja laulja Ryan Teder,kui refrään hakkas, oli elav muusika, palju video tagaküljel lava taga plaanil oli ilus video ja kõik kontserdi külastajad hakkasid plaksutamA ja laulma. Bänd peaaegu esitas kõik oma
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki...
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni sügisel toimunud Mihkel Polli klaverikontserdi ,,Peterburi sillad" kohta. Kontsert toimus 10.10.2017 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis. Kuna Mihkel Poll on Eestis hetkel üks tuntumaid pianiste, siis otsustasin minna just tema kontserdile. Kontsert jagunes kaheks osaks esimeses osas mängiti C.Debussy ja A.Lemba loomingut ning terve kontserdi teine osa oli pühendatud F.Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu
Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad Nurmsalu poolt kuulsaks lauldud laulud, kuid nii see siiski polnud. Peale kontserdi avaloo polnud ükski teos esinejate eneste loodud. Mulle meeldis kontserdi puhul eelkõige see, et kasutati akustilisi pille, kuna see andis kontserdile hoopis teistsuguse tunnetuse. Kontsert poleks olnud üldse nii huvitav, kui Sandra Nurmsalu oleks lugusid esitanud üksinda ning
auhindu. Näiteks on nad saanud parima rokkbändi tiitli. Kontsert algas AC/DC uue albumi nime kandva looga ,,Rock or Bust". Pärast seda esitati veel mitmeid lugusid uuelt albumilt. Seejärel kõlasid AC/DC vanemad lood, mis kütsid tohutult publikut üles. Sellised lood olid näiteks "Thunderstruck", ,,TNT" ning "Hells Bells". Angus Young esines ka üksinda laval, mängides kitarriga vägeva soolo maha. Mitmel korral tegi ta ka oma kuulsat kõnnakut kitarriga. Kontserdile pani punkti menukas lugu "Highway to Hell". AC/DC kontsert oli minu arvates väga võimas. Ma pole varem käinud nii suurel kontserdil. Kokku oli seal inimesi üle 50 000. Minu meelest olid kõik AC/DC lood väga kaasahaaravad. Rahvas hüppas terve kontserdi vältel laulu rütmis ning laulis kaasa. Minu meelest oli see täiesti uskumatu, kui hästi pidasid AC/DC liikmed laval vastu, arvestades sellega, et nad on tegelikult päris vanad. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdil lugu ,,TNT".
Kuna esitajad rääkisid inglise- ja vahel ka rootsikeeles, millest arvatavasti lapsed midagi aru ei saanud, olid nad rõdult vaadates siiski vaikselt ja hämmingus. Siiski jättes kõige muu seljataha, oli esitajate muusikaline oskus külmavärinaid pealeajav. Nende show-d vaadates, võis vahest jääda mulje, et miski siin maailmas pole võimatu ning suurejoonelisi trikke saab teha ka tavaliste trummipulkadega. Sellele kontserdile õhutas mind ja minu klassi minema meie muusika õpetaja Elo, kes arvatavasti arvas, et kontsert on meile eakohasem ja silmaringi suurendav. Olen enam kui kindel, et taolisel kontserdil pole ma varem käinud, kui siis lapseaes, kuid seda enam ei mäleta. Ise sellisest kontserdist enam osa ei võtaks, kuid kellegile nooremale soovitaksin kohe kindlasti. Esinejaks olid Rootsi löökpilliansambel "KOMODO", kus
Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert Oma kiire elutempo tõttu olin sunnitud seekord retsensiooni tegema teleülekandest, kuna kahjuks ei jõudnud päris kontserdile. Aga pean ütlema, et minu meelest pole see olnud mitte sugugi halvem kogemus, pigem vastupidi. Nimelt vaatasin siis 1. jaanuari õhtupoolikul Eesti Televisiooni pealt Eesti Kontserdi ja Hennessey uusaastakontserti, mis toimus tegelikult Estonia kontserdisaalis. Kontserti eesmärk oli viia kuulajad kaugetesse maadesse ning erinevatesse maailma paikadesse. Sellest tuli ka kontserdi alapealkiri ,,Eksootiline rännak.
Kuna see oli esitatud väga emotsionaalselt ning tundus, et Sandra mängis rohkem oma häälega kui Hannah. Ja see oli piisav. Ka dünaamika oli paigas ning oli väga meeldiv kuulata. Kontsert oli väga hästi seotud lugude vahepeal loeti erinevate inimeste mõtteid, mis olid kogutud kokku enne kontserti. Kuna Sandral on väga naturaalne hääl, siis oleks see kontsert olnud hea kuulata nii klassikalise kui ka popmuusika austajatele. Kontsert oli piisavalt pikk ning kontserdile tulid ainult need, kes tõesti muusikat kuulata tahtsid ja oskasid. Mulle väga meeldis see kontsert ja ehk lähen isegi järgmisele, 15. veebruaril toimuvale kontserdile ka. Anni Karu 2. kursus
Kontserdiarvustus Monster Magnet 11. novembril andis Tallinnas, klubis Rock Cafeoma Euroopa tuuri raames kontserdi mainekas stoner-roki bänd Monster Magnet. Kontserdile otsustasin minna selle pärast, et olen selle bändi vastu huvi juba pikalt tundnud. Teade kontserdist tuli mulle väga ootamatult ning ma otsustasin, et ma ei lase seda võimalust käest. Kontsert algas pihta soojendus bändidega, kelleks olid Nebula USAst ja The Pilgrim Fathers Inglismaalt. Mõlemad jätsid mulle väga hea mulje ning ma ei välista, et millalgi võiksin ma minna spetsiaalselt nende kontserdile. Pärast soojendus bände oli väike paus ning siis tuli rahva
Laulja tundus nii süngelt riides ning seetõttu tekkis sünge meeleolu. Kuna laulude pealkirju ei nimetatud, siis ei oska täpselt öelda, milline neist kõige rohkem meeldis. Kontserdi lõpp muutis veidi minu arvamust. Täpsemalt 3 viimast lugu meeldisid mulle kõige rohkem. Need olid tempokad ning sõnad olid eestikeelsed. Laulja ise tundus positiivsem neid lauldes ning kuna tegu oli omaloominguga, siis tundus esinejatele need lood isegi veidi rohkem selgemad, kui alguses esitatud lood. Kontserdile minemist ma ei kahetse, kuigi ootasin rohkemat. Esimesi lugusi kuulates mõtlesin, kas kontsert oli ikka oma raha väärt, aga mida rohkem lõpu poole, seda rohkem mulle see meeldis. Lõpus olevad lood äratasid ka teistes inimestes rohkem tähelepanu. Arvasin alguses, et äkki me ei saagi kontserdile, kuna tundus, et restoran on rahvast täis, aga mõned kohad jäid isegi tühjaks. Minu istekoht oli üpris heas kohas ja seetõttu nägin lavale väga hästi. Veel
BASTILLE (UK) WILD WORLD TOUR Briti indie-popbänd Bastille on hetkel oma uue albumi “Wild World” maailmaturneel ning seda käidi 6. märtsil 2017. aastal Saku Suurhallis ka eestlastele tutvustamas. Kontsert hakkas peale kella 21.00, kuid enne seda soojendasid bändi NOËP ja Matt Wills. NOËP on üks mu lemmiklauljaid ning tema oli üks põhjuseid, miks ma sinna kontserdile üldse läksin. NOËP’i kontserdile pole ma varem sattunud, kuid tema lauludega olin väga kursis. Ta esitas seal nii oma uusi kui ka vanu laule. Tema kõige esimeseks ja tuntumaks singliks on "Move", mis saavutas rahvusvahelise kuulsuse ning väga paljud välismaa asutused tunnevad ta vastu suurt huvi. Matt Wills on 23-aastane Suurbritanniast Kentist pärit muusik ja laulukirjutaja. Temast polnud ma varem midagi kuulnud ning ta väga ei meeldinudki mulle. Ta esitas tuntud pop-laule kitarri saatel, mida ta ise mängis
Kontserdi retsensioon Sissejuhatuseks. Ühel neljapäeva õhtul läksin kontserdile, kuna koolis anti ülesandeks kirjutada retsensioon mõnest taolisest kontserdist. Polnud just liiga huvitav elamus, aga igavuse kätte Tartu Linnamuuseumis (seal see toimus) ära ka ei surnud. Ega ma oma valikut millegi erilisega põhjendada ei saa - lihtsalt see oli üks vähestest päevadest, kus mul oli aega kontserdile minna ja seega ema ostis piletid ära ja võttis mu sinna kaasa. Tegelikult võtsin vist mina tema kaasa, sest arvatavasti poleks ta sinna läinud kui mul poleks vaja olnud sinna minna. Enne kontsertile minekut polnud mul eriti aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi instrumentaalmuusika kontsert, kus mängivad flöödid ja minigid pillid veel. Enne kavalehe lugemist ma isegi ei teadnud seda keerulist nime, mis oli sellele kontserdile pandud
Sain kuulata Eesti kõige kuulsamat jazz- lauljat Sofia Rubinat, kuid ka elamus oli suurepärane. Usun, et kõik, kes seal käisid olid vaimustuses nii muusikast, kuid ka looduse ilust. Loodan, et sellest saab iga- aastane üritus ja olen kindlast siis alati kohal. Samuti oli ka Soome trombetivituoos Kalevi Louhivuori hea. Selle laadne muusika mind varem ei köitnud, kuid pärast seda kontserti hakkas meeldima. Soovitan kõigile minna ka ise sellisele kontserdile. Kahetseda ei tule kindlasti. Minule meeldis see kontsert väga ja olen kindel, et lähen ka tulevikus sellisele kontserdile. Minule mõjus see väga positiivselt ja olen kindel, et ka teistele kuulajatele meeldis. Selline kontsert tuleb ainult kasuks nii õpilasele kui ka täiskasvanule.
Ilmselt tulid nemadki meenutama oma noorusaegu, kuulates ühe sel aja suurima staari muusikat. Kuna ennem olid kokkupuuted Barbra Streisandi muusikaga väikesed puhtalt seetõttu, et ei ole eriline tema muusika austaja, siis seetõttu kuulsin suurt osa esitatud lugudest esmakordselt. Samas olin mõnda esitatud lugu ikkagi kuulnud. Terve kontserdi ajal oli tunda ja kuulda, kuidas rahvas nautis kontserti täiega. Aplodeeriti tugevalt ja käituti kontserdile vastavalt. Enim meeldis mulle endale Hele Kõrve poolt esitaud lugu ,, The Way We Were". Hele Kõrve hääl sobis sellesse laulu ideaalselt ning samuti oli kogu esitus väga professionaalne. Korra oli isegi tunda kuidas kehalt jooksis külm jutt läbi ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle kontsert meeldima. Laulu ,, Somewhere" ajal sain aga tunda äratundmisrõõmu, sest olin antud lugu ennemgi kuulnud. Samuti näidati ja etendati laulude
esitus oli üks parimaid, mida ma kuulnud olen. Ülejäänud lood olid peaaegu, et tundmatud. Võibolla olin kellegi esituses kunagi neid kuulnud, sest mõned viisid olid tuttavad. Enamik lugusid olid mõnusas jazzilikus rütmis, oli paar jõululaulu, mõned aeglased ja mõned kiiremad lood. Üldjoontes jäin ma kontserdiga väga rahule ning õnneks ei pidanud pettuma. Samas kui võrrelda varasemate kontserdielamustega, siis näiteks 30 Seconds to Marsi kontserdile jäi see väga alla. Kuid olgem ausad, neid kahte kontserti pole tegelikult õiglane võrrelda. Esinemispaik oleks võinud teine olla. Ma oleks pakkunud välja mõne hubase suurema kohviku. Kirikukontserdiks oli ta minu arvates natukene kohatu. Esinejatega jäin väga rahule ning läheksin iga kell nende kontserdile uuesti. Samuti meeldis mulle ka see, et pilet oli vaid 8 eurot. Sellise hinnaga kvaliteetset meelelahutusüritust on raske leida. Soovitaksin kõikidel
on väga hea atmosfäär ja publik ka karjub sõnu kaasa. Kuna kõik tema lood on väga head siis on raske valida milline lugu mulle kõige vähem meeldis, kuid kui peaks valima siis ma ütleks “BUTTERFLY EFFECT”, kuna see pole nii hyped lugu kui teised lood. Kontsert ise oli väga energiline ja hea meeleoluga. Kontsert oli väga hästi teostatud üleüldiselt ja väga vinge. Publik oli samuti väga energiline ja laulsid kaasa. Ma arvan, et sinna kontserdile läksid ainult need kellele Travis Scott meeldib ja sellepärast oligi seal nii hea atmosfäär. Ma olen väga kurb, et minul endal pole kunagi olnud võimalust minna tema kontserdile, kuid läbi ekraani nautisin ma ka seda kontserti väga. Ainuke asi mis ma ütleksin, et võiks parem olla on see, et oleks võinud rohkem lugusid olla. Üleüldiselt väga hea kontsert ja oleks tahtnud ka seal olla.
muusikamaastikul ja ta kasutab oma loomingus omavahel reggae, räpi, doo- wop'i ja popi elemente. Kingstoni esikhitt ,,Beautiful Girls" lendas komeedina muusikatabelitte tippu kogu maailmas. Kuna mulle ta muusika meeldib, siis otsustasin paari sõbraga minna 25. juuli õhtupoolikul minna seda kontserti kuulama. 600 kroonine pileti hind oli tõesti natuke liiga krõbe, kuid kuna tegemist oli rahvusvahelise superstaariga, otsustasin ma siiski kontserdile minna. Väravate avamise ajaks oli piletile märgitud kell 17.00 kuid kella viieks olid väravad suletud. Peale ootamist saime siiski sisse. Istuda tuli kas pehkinud ja katkistel pinkidel või siis minna lava ette. Me otsustasime viimase variandi kasuks. Staar ise pidi lavale tulema kell 21.00, kuid kell üheksa ei olnud staarist jälgegi, ning natukese aja pärast astus lavale Lauri Pihlap oma poistepundiga. Nende esinemine oli üsnagi mannetu, tundus
PÕHJA TALLINNA AURIGA KAUBANDUSKESKUSE KONTSERT Sissejuhatus Külastasin 12.oktoobril 2012.aastal, Kuressaare Auriga kaubanduskeskuse ostuöö raames Põhja-Tallinna kontserdit. Kontserdile oli tulnud väga palju rahvast, enamus olid noored. Mulle kontsert meeldis, kuna Põhja-Tallinn on eesti muusikas uus bänd ja teeb väga-väga head noortepärast muusikat. Natukene fakte siis Põhja-Tallinnast : · Põhja-Tallinn on Eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest livebändist. · Viljeleb stiililiselt hiphopi ja popi vahelist muusikat.
Palad olid kirjutatud hispaania, saksa, inglise ning ladina keeles. Laulude tekstist polnud väga midagi aru saada, kuna lauluviis oli selline. Kuid tänu sellele, et iga laulu esitamise alguses seletati laulu mõte ära, ei jäänud midagi arusaamatuks. Lisaks, mis kontserti väga huvitavaks tegi oli see, et iga ansambli liige tutvustas oma pilli lähemalt. Nad rääkisid natukene oma pilli päritolu kohta ning näitasid meile, kuidas seda pilli mängitakse. Algul kontserdile minek ei tekitanud minus just väga suurt vaimustust sest arvasin, et see on igav. Kuigi ma ise vabast tahtest seda kontserti vaatama ei läheks, oli kogemus siiski väga positiivne. Kava oli hästi üles ehitatud. Enne igat laulu oli ka väike seletus juures, et laulu sisu selgem oleks. Lisaks mulle meeldis ka see, et kontserti keskpaigas ansambli liikmed ükshaaval enda pille tutvustasid. Ansambli liikmetes oli väga hästi näha, et nad nautisid seda,
Lugu oli osaliselt eesti keelne ning ka ladina keelne. Mulle tundus, et see kuulus gosepl muusika hulka, kuid oli muudetud jazz stiili. Veel jäi mulle meelde lugu "Ei saa mitte vaiki olla", mis oli ainus laul mille ajal viibisid solistid koos publiku ees. Olen lugu alati mäletanud kui ilusat eesti keelset Miina Härma kirjutatud lugu, aga minu arvates jazz stiil rikkus loo ära. Mulle kontsert ei meeldinud kuna jazz ei ole päris minu stiil. Läksin kontserdile, sest saatest "Eesti otsib superstaari" oli minu lemmik Anna-Liisa Supp. Kuna teadsin, et tema jazz'i ei laula, siis lootsin et ka kontserdil ta seda stiili ei esita, kuid eksisin. Veel lootsin ma, et kuna reklaamiti jõulukontserdina, et siis kõlavad ilusad jõululaulud, aga ka see lootus nurjus. Kontsert oli minu arvates väga igav ja kui ma ei teaks et piletitest saadud tulu läks heategevuseks, siis kahetseks et kontserdile läksin.
Oli tunne, et Michael Jackson ise oli selle loo ajal meiega. Lõpupoole astus laval üles ka Benton lauluga ,,Man in the mirror". Arvan, et tal tuli just selle loo esitamine superhästi välja. Kui aus olla siis meeldis mulle kontserdi juures lisaks Jana Kasele tantsutrupp Semiir. Mulle on alati tantsimine suurt huvi pakkunud ja kuna tegemist oli oma ala proffidega, meeldisid need laulud kõige rohkem kus ka tantsuoskust näha sai. See tõi kontserdile rohkem värvi. Lauljatest valmistas mulle pettumuse Uku Suviste ja Lauri Pihlap. Ükski nende esitatud lauludest ei jäänud meelde, järelikult ei olnud nad nii silmapaistvad. Samuti oleksin ise valinud mingi parema paiga, kus mälestuskontserdit läbi viia. Oleksin pigem püsti seisnud ja lava ees lauljatele kaasa elanud kui kontserdisaalis istunud. Minu jaoks oli veidi üllatav asjaolu see, et lõpus ei kõlanudki ,,Thriller" ega ,,Billie Jean". Arvasin
Jacksoni repertuaarist. Seda laulu esitas Soul Milita, mis minumeelest ei tulnud nendel just kõige paremini välja, seda laulu laulis Michael Jackson paremini. See laul ei meeldinud mulle, sest see oli pisut aeglane ja minu jaoks suhteliselt tavaline, kuna ootasin selle laulu esitamisel midagi enamat. Väga meeldis ka mulle laul "Man in the mirror", mida esitas Dave Benton. Kuulsin seda laulu esmakordselt, mis on ebatavaline, kuna ma tean kelle kontserdile ma tahan minna ja sellega seoses tean tavaliselt esineja kõiki laule. Sest igale kontserdile ma ei lähe ja tean oma lemmikumate lauljate laule. Aga see laul hakkas mulle kohe meeldima. See on küll suhteliselt aeglane laul kuid refrään on meeldejääv ning rütmikam, mis pani mul isegi jala tatsuma. Asja tegi eriti huvitavaks see et taustal näidati suurelt Jacksoni fotosid, pilte oli nii varajasest noorusest kui ka veidi vanemana.
hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen arvata, et meil Eestis on maailmatasemel artist Kadri näol. Kontsert oli kaheosaline poole tunnise vaheajaga. Esimeses osas oli 8 laulu ning algas looga „Hello“. Seda kuulates tundus nagu laulaks Adele ise seda, sest nende mõlema hääled on nii sarnased ja jõulised. Selles loos oli ka kohe kuulda suurt hääleulatust, kuna refrään nõuab päris kõrgeid noote. Lugu oli hea algus kontserdile ning tõstis ka kohe ootused kõrgele. Peale seda tuli üks Bob Dylani lugu, ma ei saanud väga aru, miks see lugu repertuaari lisati, kuna see ei põimunud teiste lugudega. Esimese osa üks lemmikumaid lugusid oli „Chasing Pavements“, selle loo meloodia ja rütm oli nii kaasahaarav, et oleks võinud püsti tõusta ja tantsima hakata. Ka rahva seas oli märgata, et muusika publikut endaga haaras. Kahjuks ei saa seda aga kõigi kohta öelda, sest mõned olid
Thirty Seconds to Mars 30 Seconds to Mars on Ameerika üks tuntumaid roki bände. Nad on koos alates 1998. aastast. Bändis on kolm liiget: solist Jared Leto, trummar Shannon Leto (Jaredi vend) ja kitarrist Tomo Milicevic. Bändil on ilmunud 3 albumit: ,,30 Seconds To Mars", ,,A Beautiful Lie" ja ,,This Is War". Nad esinesid Tallinna Lauluväljakul 21. juunil. Nii, kui ma teada sain, et nad tulevad Eestisse esinema, olin ma kindel, et lähen sinna kontserdile, kuna nende bänd on huvitav ja ostsin kohe eelmüügist piletid ära. Lauluväljakule lasti 18.00 ja siis hakkasid soojendusesinejad. 18.20 Iris, 19.10 LCDMF (Soomest) ja Von Herzen Brothers (samuti Soomest) ja kell 21.30 30 Seconds to Mars. Soojendusesinejad laulsid kõik ajakava järgi, aga peaesineja jäi veidike hiljaks ja nad alustasid peale 22.00. Lauljatest ja bändidest: Minumeelest ja minu maitse järgi oli kõik need esinejad pandud
detsembrist 2011 kuni 8. jaanuarini aastal 2012 käisime perega reisil. Reisi sihtpunktiks oli USA, täpsemalt selle massiivse ühendriigi kagu osa . Üheks linnaks kus me peatusime oli Tallahassee ja seal linnas asuvas hallis nimega The Moon esines 1988. aastal sündinud Sonny John Moore, lavanimega Skrillex (http://www.skrillex.com/ ). Kuna mu isa teadis et mulle meeldivad Skrillexi lood, tegi ta mulle meeletu üllatuse ja oli juba varem ostnud mulle pileti Skrillexi kontserdile. Skrillexi lood meeldivad mulle seetõttu, et tema lugudest peegeldub erinevaid mälestusi tema lapsepõlvest ja tema lood on kuidagi väga omapäraselt kaasahaarava rütmiga. Sel kontserdil kuulusid tema repertuaari ainult dubstepi zanrist lood. Dubstep on nimelt väga omapärane muusikastiil kuna see sisaldab endas peaaegu igat tuntuimat muusikastiili. Traditsiooniliselt on selles zanris olevad lood aeglase, sujuva ja õõtsumapaneva rütmiga (90-160 lööki minutis).
veel neid vaatama. Eriti ei saanud aru, millisel eesmärgil oli kohale toodud Rage, kes pidi olema vokaalne pool, kuid laulis väga vähe ja tegeles rohkem rahva ergutamisega. Siiski meeldis mulle tema hääl ning olek, ning need muutsid ta laulmise väga nauditavaks, siis kui ta harva laulis. Järgmine kord võiks kontserdil olla rohkem tema panust, sest tema oli ainuke, kes valmistas mulle pettumuse. Temast ja tema laulmist kuulsin ma esimest korda ning vähesel määral, kuid sooviksin minna kontserdile, kus ta esitaks laule mitte ei oleks rahva ergutaja, kuid temast jäi üldiselt positiivne mulje. Pärast neid tuli lavale Inztance, kes oli suhteliselt tasemel miksija, kuid natukene igav kuulata, peale tipptasemel esitust. Seetõttu enamus külastajatest lahkus, sealhulgaks ka mina ning ei jäänud kuulama Planeedi esitust, kes tuli viimasena lavale. Kontsert oli huvitav, mitmekülgne, tekitas suurt vaimustust ja andis suure emotsionaalse laengu
Suured Lady Gaga fännid läksid kohale juba eelmine päev, telkisid Lauluväljaku lähistel ning jäid ärevusega kontserdi ootama. Olenemata sellest, kui vara sa kohale lähed, järjekorras pidid niikuinii seisma, sissepääsemiseks või söögi ja joogi saamiseks. Laulude poolest esitas ta kõik oma kõige populaarsemad lood, näiteks Poker Face, Aleandro, Bad Romance. Mulle isiklikult meeldis Poker Face kõige rohkem, ta laulis seda nii süvendunult. Kontserdile tulid kokku väga erinevad inimesed, peaaegu kõik olid Lady-Gaga-stiili-järgi riietunud. Väga omapärased kleidid või väga eriline meik.
väga häid laule, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan ka kuulata. Meie Mees on mulle alati meeldinud, sest neil on väga head laulud ja väga hea koosseis, keda tahan kuulata. Meie Mehe artistidest meeldib mulle eriti Aivar Riisalu, kes oskab väga hästi laulda. Kui Meie Mehel oleks igal suvel mõni kontserd, siis käiksin ma igal suvel Meie Mehe kontserdil. Meie Mees võiks teha igal kuul paar uut laulu oma fännidele, et nad saaksid uute lauludega tutvuda enne suve kontserte. Mina läksin kontserdile sellepärast, et Meie Mees on minu lemmik ansambel olnud juba väiksest peale ja mulle meeldis sellel kontserdil see, et see oli kõige parem Meie Mehe kontsert läbi aegade. Allar Org 11.klass
Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist,
Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli. Hedvig Hanson laulis hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima Coco Mbassi dualakeelne hällilaul, sest see oli rahustav ja omapärane. Ainuke häiriv asi oli see, et sõnadest ei saanud aru. Lisaks Hedvig Hansonile olid laval ka kitarrist Andre Maaker ja noor trummar Tõnu Tubli, kes andsid kindlast kontserdile rütmikust ja eksootilisust juurde. Kontserdil tundsin ennast vabalt ja koduselt, mis muutis kontserdi eriti nauditavaks. Üldiselt jäin kontserdiga rahule, kuigi Hedvig Hanson laulis palju võõrkeelseid laule, millest ma aru ei saanud. Mulle hakkas meeldima Hedvig Hansoni soe ja meeldiv hääl, mis oli sobis hällilaulude esitamiseks.
probleemidest. Kuid vahepeal tekkis ühe kambaliikme Kimiga probleem, kes sai narkootikumide üledoosi ning ta viidi haiglasse. Ülekuulamisel koolis Lari valetas Kimi ja narkootikumite kohta, kuid Lari oli kuidagi Kimi usalduse võitnud. Lähenes aga see kauaoodatud kontsert, kus viimasel hetkel, saades aru, et tegelikult ta ei soovi selliste tüüpidega muusikat teha, otsustas Lari lahkuda sellest bändist. Kuulus mänedzer aga ei leppinud selle otsusega. Seega pidi Lari minema kontserdile, et mitte bändikaaslasi hätta jätta. Kohale läksid nad minibussiga, aga kussijuht oli joobes ning juhtus kohutav õnnetus. Lari sattus haiglasse ning ema palus kõik juhtunu üles kirjutada. Probleemide tekkepõhjuseks aga oli see, et kuna Larissa oli kutsutud koolibändi, kus teised olid temast vanemad, siis teistel oli teine arenguperiood ja neil olid teised mured. Nad tarvitasid alkoholi, narkootikume ja suitsetasid.
tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin kontserdiarvestuse ära teha, kuid tuli välja, et see kontsert oli tegelikult väga tore ning meeldis mulle väga. Arvan, et peaksin rohkem sellistel üritustel hakkama käima. Kõikide kooride laulmine oli minu arust väga ilus ning kooskõla oli hea. Mis mulle veel meeldis oli see, et see oli kõigile tasuta. Ka need inimesed, kes tavaliselt ei saa endale lubada kontsertidel käiku, said sinna minna ja sellest kõigest osa saada.
akustilised kontserdid on veidi igavad, aga Oti ja Marvi kontserdist sain päris positiivse elamuse. Kõige enam meeldis, et kontserdil ei olnud ainult laulud, vaid Ott suhtles ka publikuga väga aktiivselt, rääkis oma eelnevatest esinemistest ja esinemistega seotud äpardustest. Palju sai teada bändiliikmete kohta, kes on kes ja millega keegi veel tegeleb. Minule eriti meeldis, et kohale oli tulnud ka catering, mis pakkus väga maitsvaid ja omapäraseid toite, mis andsid ka kontserdile veel oma osa juurde. Peale selle oli ka avatud baar, kus igaüks sai endale valida meelepärase joogi. Mis kontserdi veel eriti nauditavaks tegi oli ilus ilm. Terve päev muidu oli vihmane, kuid kontserdi ajaks tuli päike välja. Kuulata sai päris palju lugusid Oti repertuaarist. Kõige enam meeldisid ,,Sinine safiir," ,, Jäädagi nii" ja ,,Süte peal sulanud jää." Oli näha, et need olid ka publiku lemmikud, sest nendele lugudele sooviti kordust. Pärast
See laul esitati koos koori ja orkestriga. Tõnu Trubetski oli Punk-liikumise eestvedajaid 1980ndatel. Ta on sündinud 24.04.1963 Tallinnas ja on nii muusik kui ka kirjanik. Rahvas elas laulule väga kaasa. Lauldi ja õõtsutati kätega. Isegi presidendipaaril olid sõnad peas ja laulsid kaasa. Siis tekkis küll tunne, et just nüüd oleks ise seal lauluväljakul ja laulaks koos teistega. Selles loos oli midagi, mis jäi kummitama ja pani seda lugu ikka ja jälle ümisema. Kõik kontserdile valitud lood ja esitajad on suurepärane näide Eesti rahvast kui kokkuhoidvast rahvast. Kindlasti sooviks ka ise kunagi päris kohapeal olla selle suure rahva seas. Kaupo Klemmer 8.klass Retsensioon nr.1 02.11.2011
Translation 1. Mida me võiksime teha sel nädalavahetusel? Lähme kunstinäitusele! What shall we do this weekend? Let's go to an art exhibition! 2. Millist vaba aja tegevust sa eelistad uisutamist või pikniku pidamist? Which leisure activity do you prefer ice-skating or having a picnic? 3. Ma pigem läheksin vaatamisväärsustega tutvuma kui teatrisse. I would rather go sightseeing than to the theatre. 4. Mina sooviksin minna rokk-kontserdile Guns N' Roses esituses. I would like to go to a rock concert performed by Guns N' Roses. 5. Ma nõuan, et me läheksime kardiga sõitma! I demand (that) we go go-karting! 6. Me kõik eelistame minna muusikalile. Olgu, aga ärge olge pettunud, kui ma ei saa pileteid. All of us (We) prefer to go to the musical. Ok, but don't be disappointed if I can't get tickets. 7. Meeskond teeb juba soojendust. Ma ootan pikisilmi seda jalgpallivõistlust. The team is already warming up
TÖÖ NR 3. KÄÄNED 1) Nimeta kõik 1., 2., 3., ja 4. kääne: vene keeles: 2) Missugustele küsimustele vastavad need käänded: 3) Tõlgi: 1) See on minu telefon 2) See on minu raamat 3) Mul on aken 3) Mul on telefon 4) Need on v'ikesed lapsed 5) See on minu telefon 6) See on sinu kott 7) See on sinu õun 8) See on minu raamat 9) See on minu sõrmikud 10) See on tema (poiss) vihmavari 11) Tal (tüdruk) on vihmavari 12) Tal (poiss) on raamat 13) See on tema (tüdruk) jäätis 14) Tal (poiss) on jäätis 15) Kelle oma see pilt? See on kunstniku pilt. Kunstnikul on pilt. TÖÖ NR 3. KÄÄNED 16) See on tüdruk. See on tema kingitus. Kelle oma see kingitus? See on tüdruku kingitus. Tüdrukul on kingitus. 17) Kunstnikul on pilt, aga ei ole autot. 18) Tüdrukul on kingitus, aga ei ole sülearvutit. 19) Ma lähen poest. Ta (poiss) sõidab apteegist. 20)...
ja kahtlustega. Kõik on liiga ilus, et olla tõsi. Kui on aeg Jaliga hüvasti jätta on mõlevad väga kurvad. Kui Samanta saarelt tagasi onu koju jõuab, ilmub välja Fred -- noormees eelmisest elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab Samanta viia Jali kontserdile, Inglismaale. Enne minekut kuuleb aga Samanta pealt onu kõne, kus ta räägib kellegagi mingist Samanta isa rahast. Samanta on onu peale väga vihane ja lahkub kiiresti sõnagi ütlemata. Kontserdil olles, meenuvad Samantale kõik mälestused Jaliga ning peale kontserti saadetakse ta lava taha kus ta kohtub uuesti Jali ja ta sõpradega. Samal ajal saabub Samanta onu Karl ka Inglismaale ning selgitab kõik Samantale ära ja nad lepivad ära. Peale seda
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte.
- Jah, minul on üheksas, järelikult see on kümnes. - Te sõidate Narva? - Jah, ma sõidan koju. Aga teie? - Lubage mul end esitleda. Minu nimi on Diima. Ma sõidan Narva klaverimängijate konkursile. - Väga meeldiv. Mina - Taja. Mul on pilet sellele konkursile. - Suurepärane. Seega me kohtume täna õhtul. Ma soovin klaveri mängimist õppida. - Te armastate muusikat. - Muidugi. Teisiti ei oleks ma ostnud piletit kontserdile. 2. - Vabandage, kas ei oskaks öelda, kuidas saab pääseda Ermitaazi? - Ermitaaz ei ole siit kaugel. Teate, see tee viibki sinna. Ma lähen sinna samuti. - Te siis töötate Ermitaazis. - Jah, mina olen seal ekskursioonijuht. Mu nimi on Aleksander. - Aga mina olen eesti kooliõpilane. Mu nimi on Marina. - Väga meeldiv. Aga kus on teie grupp? Ega te üksinda sinna ei lähe. - Mu grupp jõuab kohale peagi bussiga. - Lähme siis koos
Noorkuu kontserdiarvustus Jõulude teisel pühal 26. detsembril käisin ma ansambel Noorkuu vokaalkontserdil. Kontsert toimus Võrus kultuurimajas ,,Kannel". Ansamblisse Noorkuu kuulub viis liiget: Martti Meumers (bariton), Remi Teras (bass), Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor) ja Virgo Tulit (bariton). Noorkuu alustas oma tegevust 1996 aasta detsembris. Nad alustasid kolmeliikmelise grupina. Tollal oli nende ansambli nimeks Rumal Noorkuu. Triona tegutseti 1999. aasta augustini. Selle ajajooksul jõudsid nad välja anda kaks albumit: ,,Võrratu Öö" ja ,,Võib-olla". Järgmise kahe aastajooksul anti välja veel kaks albumit: ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda täiustamise kõrval võeti eesmärgiks anda väljund noortele vokaalmuusikutele ning süvendada vokaalmuusika kultuuri Eestis ja nii hakati korraldama laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienen...
Kontserdi retsensioon Käisin neljapäeval, 6. detsembril algusega kell 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus toimunud Kuressaare Muusikakooli jõulukontserdil ,,Jõulude ootel". Kontsert toimus kirikus, kuna seal tulid esitamisele ka orelipalad. Selle kontserdile sattusin põhjusel, et õpetaja meil seda samal päeval tunnis tutvustas ja seda muusikat sai nautida täiesti tasuta. Kohale jõudsin napilt enne kontserdi algust ja seetõttu olin sunnitud kirikus üsna taha istuma. Rahvast oli sinna kogunenud meeldivat palju, kes iga loo lõppedes esinejatele palavalt aplodeeris. Nimelt olem kuulnud, et kirikus pole see kombeks. Kontsert ise oli pikk natuke rohkem kui üks tund ja sisaldas nii tuntud kui ka mitte nii tuntud jõululaule
Kõige kehvem laul oli ..., mida esitasid .... Selle laulu puhul oli üks suur probleem see, et kitarrid mändised liiga valjult ning sõnu polnud kuulda. Siit moraal, et pillimehed võiksid arvestada lauljate hääle tugevusega Kontsert oli lõbus ja tore. Võrreldes eelmise aasta jõulukontserdiga oli see kontsert lühem, mis on positiivne. Laulud olid häsi valitud ja ühislaulud olid lihtsa viisi ja kergete sõnadega. Üldiselt õnnestus kontert hästi. Kui peaks kontserdile hinde panema siis mina paneks 5-. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontserdil esinesid ainult ... õpilased, kes said enda ülesandega hästi hakkama. Kontsert võiks ka edaspidi kesta veidi alla 1 tunni. Kontserdi algus võiks olla parem, sest see kontsert algas sellega, et algas mingi laul, mida ei juhatatud sisse. Peale selle laulu esitamist öeldi, et kontsert algas. Kontsert oli hästi korraldatud ja läbimõeldud. Kontsert andis rõõmsa ja positiivse meeleolu
Talle meeldivad tätoveeringud ja kogub vanade õudusfilmide asju. Trummar Lars Ulrich sündis 1963. aastal Taanisja oli ajalehepoiss ning hiljem abiline bensujaamas. 1981. aastal kolis L.A'sse ja kohtus Jamesiga ning asutatigi Metallica. Bändi kõige värskem liige basskitarrist ja taustvokaal Robert Trujillo on sündinud 1964. aastal californias. 13. juunil 2006 aastal esines Metallica ka Eestis. See kontsert oli üks Eesti ajaloo suurimaid. Kontserdile kogunes üle 70 000 inimese. Konserdil mängiti enamuses plaadi "Master of Puppets" lugusid . Metallica tuntumad lood on : Nothing else matters, Master of puppets, Memory remains, Enter sandman ..
langetamise tõttu väheneb. Sellises olukorras peaksime õnnelikud olema, kui enda ja pere eest suudame ilma võlgade/laenudeta hoolt kanda. Kuid tüüpiline eestlane ihaldab ikka Hummeri uut mudelit(millega ise küll vaevalt kodust poodi ja tagasi sõidab), et lihtsalt ,,naabrist parem" olla. Ja sellistest asjadest ilma olemine teeb siis inimese kadedaks. Ma arvan küll, et mõnikord on vaja ennast hellitada: näiteks nautida maitsvat toitu peenemas restoranis või osta kallis pilet heale kontserdile. Kuid endas tusa tekitamine näiteks sõbra järjekordse uue korteri pärast on minu arust absurdne ning teeb õnnetuks. Üks üldiselt tähtis mõjutaja inimese heaolule on tervis. Tervislik olukord mõjutab enesetunnet, psüühikat, väljanägemist, piirab tegevusvõimekust ja karmimatel juhtudel ka eluaega. Öeldakse, et inimene ei hinda enne oma tervist, kui tal seda enam ei ole. Leian omast kogemusest, et see väide vastab vägagi tõele. Alles (füüsiliselt või emotsionaalselt)
ja aja ka teisi naerma,ära proovi olla kellegi teise jaoks õnnelik,ole sina ise,ja varsti muutud ka sina uuesti õnnelikuks.Ja ei tohi ka unustada seda,et ÕNN ja ÕNNETUS käivad alati käsikäes. Mõned näited siis elust enesest:Lähen emaga poodi,tahtsin,et ta ostaks mulle midagi head,ema ostis,muidugi olin ma õnnelik,et sain selle,mida ihaldasin. Käisime laulutoa ansambliga regilaulu võistlusel,võitsime Laulud tähtedega kontserdile pääsmed,olime ka selle üle õnnelikud,selle õnne päästsime valla kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus.
ja aja ka teisi naerma,ära proovi olla kellegi teise jaoks õnnelik,ole sina ise,ja varsti muutud ka sina uuesti õnnelikuks.Ja ei tohi ka unustada seda,et ÕNN ja ÕNNETUS käivad alati käsikäes. Mõned näited siis elust enesest:Lähen emaga poodi,tahtsin,et ta ostaks mulle midagi head,ema ostis,muidugi olin ma õnnelik,et sain selle,mida ihaldasin. Käisime laulutoa ansambliga regilaulu võistlusel,võitsime Laulud tähtedega kontserdile pääsmed,olime ka selle üle õnnelikud,selle õnne päästsime valla kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus.
Kontserdi teises osas oli juba veidi rõõmsamad laulud ja seal olid ka mõned nimed, mida ma kuulnud olen. Laulja tegi iga laulu tagant väikse pausi ning rääkis lähemalt loo ajaloost või teose autorist. Kontsert ise toimus Kuressaare Linnateatri Sinises saalis, kus interjöör ja akustika olid imehead, aga ainuke asi millega võiks viriseda, oli istumine, kus toolid olid ilmselt rohkem päevi näinud. Sellegipoolest ma ei lasknud sellel asjaolul endid segada ja proovisin keskenduda kontserdile. Tõsiselt kahju hakkas mul klaveri taga istuvast Helin Kaptenist, kes peale igat lugu pidi püsti tõusma ja kummardama, kuna publik plaksutas peale igat pala nii valjusti. Kontsert lõppes väga huumoorikalt, kuna artist ütles ette ära, et neil on ka üks lisapala, kui publik seda nõuab. Muidugi publik seda nõudiski. Selleks looks oli "Saaremaa valss", mida nii mõnigi saalisviibija kaasa laulis.
Arutlus Käisin Saku Suurhallis Rammsteini kontserdil 24.Veebruaril 2010. aastal.Peale nelja aastast kestnud pausi on bändil valminud uus album ning selle Euroopa esitlustuuri raames tuldi Tallinna tagasi.Nad esitasid oma uut albumit ,,Liebe ist für alle da" (tõlkes ,, Armastus on kõigi jaoks olemas").Albumil on 11 lugu. Rammstein on Eestis esinenud kaks korda-mõlemal korral ette välja müüdud saaliga. Rammstein on saksa rokkansambel, mis tegutseb alates 1994. aastast.Nad esitasid oma laule enamuselt saksa keeles.Kontsertit alustas soojendusbänd Combichrist. Nende bändis oli 3-4 liiget. Combichrist bändi muusikastiilist rääkides tulevad meelde deemonid ja õudusfilmid, kuna see oli üsna karm muusika.Minule isiklikult see muusika ei istunud, see oleks olnud nagu mingi metalldisko(rabarocile oleks see hästi sobinud). Nad esitasid 4-5 laulu ning seejärel saabus lavale Rammsteini solist Till Lindemann läbi...
annaabi.ee 
