Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria Aquino Thomas (1225- 1274) - Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak.
Graafiline disain Visuaalne kommunikatsioon. Vahendid mida kasutatakse : kiri, märk, värv, pilt, liikuv pilt, kompositsioon, vorm jne. Tööriistu, mida tulemuse saavutamiseks kasutatakse, on palju: käsi ja silm, pliiats ja paber, arvuti ja skänner, fotoaparaat ja DVD- kirjutaja jne. Kehakunst- kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Happening- Häppening (inglise keeles happening - sündmus, ka juhtumine, toimumine) on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu.
Hüperrealism. Neoekspressionism Koostaja: Külli Stroo Neoekspressionism Tekkis Saksamaal See on tugevalt ekspressiivne maalimislaad,vastureaktsioon kontseptualismi ja minimalismi napile väljenduslaadile Jõhker ainevalik Propageeriti kunsti, mis peegeldas kunstniku tundeid (vägivaldseid) Kunsti ja psüühika taasühendamine Neoekspressioniste huvitav kunst,mida on loonud psüühiliselt ebastabiilsed inimesed. Oli populaarne 19701980 Georg Bazelitz Sündis 1938 Üks olulisemaid neoeksperssioniste Alates 1965 maalis ta oma maale tagurpidi Tema esimene näitus põhjustas skandaali ja mõned tema maalid konfiskeeriti siivutusetõttu.
Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monitorid, kassetid jms)
tähelepanu ilmaliku asju abstraktsetele omadustele . Pop kunst on nagu anum, mille eesmärk - on jääda tühjaks" R. Lichtenstein. 2.2 Järeldus Üldiselt popkunst tegelikult juhtis traditsioonilise kunsti piiri , viies teda oma loogilise lõpuni, ja avas teed uue tüüpi kunstilise praktikale. Eriti pop-art ette valmistas mulda kontseptualismi ja postmodernismi jaoks. Edaspidi, aastal 1980 nagu kontseptualismi ja minimalismile reaktsioon tekkis neo-pop-kunsti suund. See ei ole täiesti uus kunstivoolu, vaid evolutsiooniline popkunsti areng, tema tarbekaupade ja maailma kuulsuste huviga vastu, ainult tänasepäeva ikooni, staari ja sümbolidega. -9- 2.3. Kokkuvõte Pop kunstnikud on erinevad ja ainulaadsed oma stiilis. Näiteks Tom Wesselmann kasutas
loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa- alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Tuntumad maakunsti esindajad Walter de Maria Andy Goldsworthy “Välguväli" Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Keha paljastamine polnud enam šokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide ja kirjeldustena. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti esindajad
Vangla, haigla, kool, tehas. Mare Tralla (Pallaslikus laadis maalitud jälgimiskaamerad) Kunst-visuaalkultuur: Akadeemiline suund. Uurimise all meid ümbritsev visuaalsus- tv, reklaamid, koomiksid, internet, videomängud. Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Kontseptuaalne kunst on väga mitmekesine. Sellel puudub ühtne äratuntav stiil. Esmatähtis on idee! See võib olla installatsioon, film, foto, maal vms. Duchamp ,,Ready-made Fontään" 1917 3. Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Abstraktne ekspressionism portreteerib ,,ühiskonna vaimset haigust".
TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART
plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata.. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitustel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast 1965.a tegeles ta rohkem filmikunstiga. 6. Kontseptualism Kontseptualism- 1960.-aastad kuni tänapäev Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Selleks võis olla lumelabidas, jalgratta ratas, aknaraam või mõni muu tööstuslikult valminud ese, mille juures kunstnik ise mingit käsitööoskust ei rakendanud. Selline uutmoodi kunstile lähenemine muutis senikehtinud arusaamu kunsti olemusest, seadis kahtluse alla ka galeriide funktsiooni
TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART
TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART
Maakunsti puhul selliseid eesmärke pole. Impressionaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide jälgede vastu. Võibolla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism. Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. See on kontseptualismi tekkimise üks võimalik allikas. Nad ise deklareerisid, et nad tahavad loobuda tühjade vormide produtseerimisest, ja süüdistasid senist avangardi formalismis. Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine
6. Millega üllatas publikut Christo? Ta sai kuulsaks maakunstnikuna, kuid tema teosed valmisid rahvarikastes kohtades, muutudes seega suursündmuseks ja vaatemänguks. Üks taoline oli siis, kui ta "pakkis sisse" Berliini Riigipäevahoone. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (näiteks üles sulas, kokku kuivas vms), kuidas me seda siis nimetame? Protsessikunst. 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Üha vähem eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseputalistiks? Mida kujutab tema tuntuim teos? Joseph Kosuth. Tema tuntuim teos koosneb kolmest osast - tavaline vabrikus tehtud tool, foto sellest toolist ja fotosuurendus sõna "tool" tähenduse seletusest sõnaraamatus. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalistel objektidel kunstina toimimise eelduseks?
TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART
TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART
Kuidas laiem publik neist osa sai? Looduslikku keskkonda, õhust vaatasid. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? "Spiraalne muul" 6. Millega üllatas publikut Chtisto? Tema teosed valmisid rahvarohketes kohtades ning need muutuvad suursündmusteks ja vaatemänguks. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (nt üles sulas, kokku varises vms.), kuidas me siis seda nimetame? Protsessikunst 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Idee on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, pole oluline. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseptualistiks? J. Kosuth. Kuulsaim teos 3-osaline: tavaline vabrikutool, foto sellest ja sõna tool koos sõnaraamatu definitsiooniga. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalisel objektidel kunstin atoimimise eelduseks? Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli sensatsiooniline ajakirjandus. 28. Postmodernism. 1
aastal kokku Niépce'iga. Kui Niépce'i peamiseks tegevusalaks jäi joonistatud piltide paljundamine, siis Daguerre'i eesmärgiks sai säriaja lühendamine, et jäädvustada kujutisi kogu ümbritsevast maailmast. 2. Foto Popkunstis ja Kontseptualismis Pärast teist maailmasõda fokusserus fotograafia kunstimeediumina teatavasti taas täiesti uutel põhimõtetel esmalt popkunstis odava ja seeriaviisiliselt toodetava meediumina, et rõhutada ikoonilise maailma standardiseerumist; kontseptualismi fotokasutuses rõhuti aga sellele, et kunstiteos kui objekt pole mitte ainult materiaalne vaid ka mentaalne ja kontseptuaalseid struktuure sisaldav . Kontseptuaalne fotograafia on tüüp fotograafiat, mis illustreerib ideed. Kigi kontseptuaalne fotograafia tuleneb Kontseptuaalsest kunsti liikumisest 1960ndatel. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet metoodika või zanri kirjeldamisel. Metoodikana on kontseptuaalne fotograafia tüüp mis on mõeldud ideede lavastamiseks
Danto arvates ammendanud oma peamise, mimeetilise funktsiooni ning surnud. Kunst on muutunud filosoofiaks. Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga erineb Dickie instiutsionaalsusest, tähendab see täpsemalt kunstiajalugu ja eelnevaid teadmisi kunsti kohta. Kunst on sotsiaalne praktika, milles teatud artefaktidele omastatakse kokkuleppeliselt kunstisteose staatus ja roll. Kunsti määrab kandev kontseptsioon. 1969 aastal kirjutab kontseptualismi rajaja JOSEPH KOSUTH artikli „Kunst pärast filosoofiat“ ning kuulutab uut, kontseptuaalset kunsti, mis asendab mitte ainult traditsioonilist kunsti, vaid ka filosoofiat. 10 4 6). Lepajõe, Marju 2000 1998 Techne mõiste Platonil Akadeemia 3/ 552-561 (KÜSIMUS: Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?)
). 1) Väärtusinertsus: Teatud kategooriatel pole sisse-ehitatud standardeid (Hansson 2006). Ei ole häid/halbu prootoneid. Hea lehm, kuid mitte hea oksassiga. Küsimus kas me leiame selliseid kategooriad ka kunstist? Diffey (1991): Hinnangud "hea" ja "halb" ei rakendu nt minimalismile ja kontseptualismile! Seega, kui ei saa hinnata, siis ei saa olla erinevaid hinnanguid (pluralism)! Võimalikud vastused: 1.Diffey tundub hindamise all mõtlema ainult esteetilist hindamist. 2.Minimalismi ja kontseptualismi taotlus: teha esteetilistele kaanonitele allumatu teos! Seega saab neid hinnata selle alusel, kas saavutasid selle eesmärgi või mitte (tagasi funktsionalismis). Sol LeWitt: "kunst on hea siis, kui idee on hea". 2) Negatiivne kategooria: Kategooriates "kriminaal", "mõrvar", "viga", "maamiin" saame teha ainult negatiivseid hinnangud! (Hansson 2006, Osborne 1973). Kas on võimalik osutada ühemõtteliselt negatiivsele kunsti-kategooriale? See välistaks positiivsed hinnangud, ja seega
meeltega tunnetada. Universaaliate puhul proovis filosoofia määrata, kas need on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul eksisteerivad. Näiteks võib inimene olla õiglane, ent kas on olemas miski, mida võib nimetada õigluseks. Realismi kohaselt on universaaliad olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi ja nendest enne või neis asjades endis. Nominalismi kohaselt on reaalsus olemas ainult konkreetsetes asjades ja universiaaliad üksnes sõnad. Kontseptualismi kohaselt on universaaliad üksnes inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. 19. PILET ANTIIKAEGNE VALGUSTUS (SOFISTID) MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 6.-5. saj eKr kujunes erinevate õpetuste mitmekesisus ning koos sellega tekkinud vastuolulisus lõi eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid võrrelda. Kasvab usaldamatus inimese meelelise taju kui tunnetusvahendi vastu. Just siit algab nn sofistide tegevus.
üksikolendeid ei erista. · Occam on kindlalt nominalistlikul põhimõttel. · Pierre Abaelard · Reaalne on üksnes üksik. 1079 -1142 · Kõik üldine eksisteerib vaid vaimus (in mente). · Esindab universaalide küsimuses nominalismile sugulaslikku KONTSEPTUALISMI · Üldised mõisted on tunnetusvõime saavutus. · Universaaliad on enne inimesi ja asjad ideedena Mõisted on märgid, mis viitavad millelegi muule. jumaliku Vaimu sisuks. · Intuitiivne ja abstraktne tunnetus · Asjades on nad üldjoonte olemasoluna esindatud. · Occam eristab intuitiivset ja abstraktset tunnetust.
annaabi.ee 
