Kontrolltöö "Ehitusgeoloogia vesirajatistele" (0)

Evolutsioon
     Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema 
järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. 
     Võib eristada nelja  evolutsioonivormi :
•
F ü ü s i k a l i n e  e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite 
(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.
•
K e e m i l i n e   e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest 
anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. 
B i o l o o g i l i n e   e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste 
eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse 
sobitumine elukeskkonna tingimustega;  liigistumine  -  liikide mitmekesisuse teke; organiseerituse 
muutumine – organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või 
lihtsamaks. 
•
S o t s i a a l n e   e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni 
areng.
     Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. 
aastatel  Darwini  evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest 
populatsioonigeneetika  kaudu. Hilisemad  arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. 
     Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma  evolutsiooniline  arengukäik. 
      Molekulaarkell - DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev 
fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine 
genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. 
Georges Cuvier ( 1769 -1832)
     Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad  kihid , 
seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest. Oli veendunud, et kõik liigid on algselt loodud ja 
muutumatud. Ta seletas asja üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid  
ellu. 
Jean Baptiste  Lamark  (1744-1829)
     Oli esimese evolutsiooniõpetuse loojaks. Tema põhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas 
liikide põlvnemist; elu jooksul omandatud tunnused pärinevad järglastele. Liikide muutumise põhjuseks pidas ta 
tungi täiuslikkuse poole; keskkonna tingimuste muutumist. 
Charles  Darwin  (1809-1882)
     Oli esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria looja. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas 
ta looduslikku valikut. 
     Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus  valikus  tähendab ellujäämist ja paljumis 
võimalust. 
Evolutsiooni tõendid:
• P a l e o n t o l o o g i a ( fosiilid )
• V õ r d l e v   a n a t o o m i a
Homoloogilised  elundid - sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete 
jäsemed. 
Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma  esialgse  ülesande kaotanud 
elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. 
Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks 
linnu ja liblika tiib;  astlad  viirpuul ja roosil; elevandi  lont  ja ahvi käsi. 
• E m b r ü o n a a l s e   a r e n g u   v õ r d l u s
Ernst Haeckeli  biogeneetiline  reegel. Ontogenees  (isendi areng) on fülogeneesi (liigi 
kujunemine) lühike kordus. 
• M o l e k u l a a r b i o l o o g i a 
DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel
Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus
Pseudogeenid on organismides “vanad”  geenid , mis on tekkinud  ammu  ja nüüd enam ei 
tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. 
• B i o g e o g r a a f i l i s e d   t õ e n d i d
• K u l t u u r t a i m e d e   j a   k o d u l o o m a d e   a r e t u s e   a n d m e d
tõestab analoogiat
tõestab liikide muutumisvõimet
Elu päritolu kolm seisukohta:
1.
On toimunud elu algne loomine
2.
Elualged  on Maale saabunud  teiselt  taevakehalt
3.
Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases 
teaduses valitsev seisukoht)
 
Elu teke maal
• ~15 miljadrit aastat tagasi Suur  Pauk
• ~4,5 miljardit Maa teke
• Esimesed  elusorganismid  ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell 
esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine,  ainevahetus , ümbris)
• Eukarüoodi teke (tuuma tekke) ~1,9 miljadrit
•  Hulkraksed  700 miljonit aastat tagasi
• nn. Kambriumi  plahvatus  ~500 miljonit aastat tagasi (elukeskkonnas toimus 
tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude , karpide, 
selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine,  vetikad . Siluri  lubjakivi  teke ja 
devoni  liivakivi teke. 
•  ~420 miljonit aastat tagasi tulid taimed maale (sõnajalgade eellased)
• ~280-260 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud  eostaimed  (sõnajala  metsad ; hakkas 
kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 
miljonit aastat tagasi
• 320-380 miljonit aastat tagsi okaspuud (Tallinnas asub kõige põhja poolsem 
hõlmikpuu)
• Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes)
• ~400 miljonit aastat tagasi kõhrkalad ( haid , raid), mõnede loomade siirdumine 
masimaale, putukate sünd. 
• ~360 miljonit aastat tagasi kahepaiksed
• ~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid  linnud  ja imetajad.
 
Evolutsiooni geneetilised alused
     Individuaalne  muutlikust  põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. 
      Mutatsioonid :
1.  genoommutatsioonid
2. geenmutatsioonid
3.  kromosoommutatsioonid
4. generatiivsed mutatsioonid
5. somaatilised mutatsioonid
     Pärilik  mitmekesisus  on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest:
•  crossing -over
• sugurakkude kombinatiivne  viljastamine
• kromatiitide  lahknemine  anafaasis
     Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning  nendest  tekkinud genotüüpide suhteline vahekord 
populatsioonis. 
      Geenivool - populatsiooni geneetilise struktuuri muutus  migratsiooni  ehk rände tõttu.
     Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, 
näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks:
•  pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest.
• rajajaefekt ehk asutaja  efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse)
     Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi 
mittekodeerivate osade kogumik.  
     Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon  kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus  
on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel 
tingimustel:
populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid)
kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest
mutagenees puudub – populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi  mutatsioone
populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool teistest populatsioonidest
puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega
Mikroevolutsioon - populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. 
     Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende 
geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist 
struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib 
avalduda kolmel viisil. Nendeks vormideks ehk tüüpideks on: stabiliseeruv,  suunav  ja lõhestav valik. 
• Stabileeruv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. 
•
Suunav valik seisneb tavaliselt  vormist  mingil erinevate isendite eelispaljunemisel. 
•
Lõhestav valik seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises 
võrreldes nende hübriididega. 
     Olelusõvitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb 
sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja 
parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises.