Devoni Ajastu (kestis 57 miljonit aastat (416-359 milj.a.tagasi). Dariya Romanova Violetta Zakorzhevskaya 11 klass Sissejuhatus Devoni kontinendid ja mered Kalade ajastu Devoni kivimid Eestis Devoni kontinendid ja mered Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja- Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja- Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri - Laurussia. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus
Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil TeravmäedpõhjapoolusAlaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile
Paleosoikumi ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu; Olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid; Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud- Terre-Neuve, Teine ajastik, Kolmas ajastik, Furong. Kliima ja geograafia Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja paljud teised organismid. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Trilobiidid
Ameerikast, Indiast, Austraaliast ja Antarktikast. Kumbki neist poleks suutnud ületada Atlandi ookeani. Millist teist maakeral aset leidnud nähtust kasutas Wegener oma hüpoteesi tõestamiseks? Ta kasutas ka seda, et 300 m.a.t katsid kontinentaalsed liustikud maa- alasid Lõuna-Ameerikas, Ingias ja Lõuna-Austraalias. Ta väitis, et ainus viis, kuidas jää võis osaliselt katta Lõuna-Ameerikat, Lõuna-Aafrikat, Indiat ja Lõuna-Austraaliat korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud. Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus. Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata. Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II
inimene ja ajumaht umbes pool meie omast. II Liikide teke Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Uute liikide tekkimisel on lisaks geneetilistele kõrvalekalletele vajalik ka osa populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol. Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev tunnus. Maailm oli üpris vaenulik. Moodustusid kontinendid. Maapind sarnanes kuu pinnale. Seos on arengu ja ümbritseva keskkonna vahel. Igal isendil on erinev kohanemisvõime. Algul taimed olid madalas vees. Inglise parkides avastati kahte erinevat liiki ööliblikaid. Kõik elusolendid on omavahel sugulased. Inimesed paljunevad sugulisel teel. Mehe spermatosoide toodavad munandid. Spermatosoidide reis võtab aega 12- 24 tundi. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond
2070 2035 2010 2000 8. Vaata maailma linnade kasvu statistikat (http://www.citymayors.com/statistics/urban_growth1.html). Kui paljud 20st kiireimini kasvavast linnast on arenenud riikides? 0 5 9 18 9. Tutvu järgneva graafikuga: http://esa.un.org/unup/Analytical-Figures/Fig_2.htm . Millised kontinendid olid 2011. aasta seisuga üleminekul olukorda, kus urbaniseerunud on rohkem kui 50% rahvastikus? Aasia Euroopa Aafrika Põhja- Ameerika Okeaania Ladina- Ameerika, Kariibimere piirkond 10. Vaata andmeid ((http://esa.un.org/unup/Country-Profiles/country-profiles_1.htm) ning otsusta nende põhjal, millises riigis on linnastumine kõige suurem? USA
magma tungimisel maakoore lõhedesse ja tardub, basalt, graniit) 2)settekivimid (tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber kristalliseerumisel, gneiss, marmor) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, väitis et kontinendid, mis on tänapäeval atlandi ookeaniga eraldatud olid kunagi üksteisega liitunud tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks.- 1)pani tähele, et fossiili cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka lõuna- ameerikas,2)taim Glossopterist on leitud lõuna-ameerikast, indiast, austraaliast, antarktikast, 3)meosaurust on leitud lõuna-ameerikast ja aafrikast 8. Laamtektoonika mida kujutab, litosfääri laamade liikumist uuriv teadus
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK Europe the United States of America = the USA = the US the Republic of Estonia
5. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel
loodusvarade kontrolli kaudu vähemalt mingil määral kõigutada vanu keskuse-perifeeria struktuure, mille lääneriigid lõid oma moderniseerimis- ja industrialiseerimisprotsessis. Globaliseerumine ei loo ühtset ülemaailmset majandust, vaid selle asemel soodustab suurte majandusruumide, nagu Euroopa Liidu, USA ja Jaapani vahelist konkurentsi. On ka ennustatud, et tulevikus võistlevad maailma majanduses omavahel terved kontinendid. (Anttonen 1999) ,,Võib öelda, et maailma praegune, peamiselt 1940/50ndatel aastatel kujundatud majanduskorraldus ei vasta globaliseeruva ja ühtekasvava maailma vajadustele. Maailma majanduskorraldus vajab kiiret radikaalset muutmist turgude suurema avatuse ja erineva arengutasemega riikide tootjate konkurentsitingimuste võrdsustamise suunas." (Reiljan 2000) 4. Kokkuvõte Globaliseerumine on külma sõja ajal alguse saanud protsess mida on võimatu peatada.
- segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel · Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) · Keelikloomade teke - konodondid · Rohevetikate ja punavetikate teke 540-505 miljonit aastat tagasi kiire mitmekesistumise kasv
teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine..........
väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Kambrium(540-495) Ajastu alguses ilmusid toesega varustatud hulkraksed loomad Kambriumi plahvatus - suure hulga erinevate skeletiga hulkraksete peaaegu üheaegne ilmumine Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Ordoviitsium(488,3-443,7) Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60%
põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist
(gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis
1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 1. 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 1. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga
moondekivimi kivisüsi MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor · Wegneri mandrite triivi teooria Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini kokku mandrilavade ehk selfialade piirjooned Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud üheks ehk superkontinendiks Pangaeaks Leidis paleantoloogilist tõendusmaterjale fossiile Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea olemasolule viitas ka sarnaste kivimite bioloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel kontinentidel
MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE marmor MAGMA 9) Wegeneri mandrite triivi teooria. Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini mandrilavade e. selfialade kontuurid. Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud ühtseks superkontinendiks e. Pangeaks. Leidis paleontoloogilist tõendusmaterjali (fossiilid) Koostas vastavalt settekivimite levikule kliimakaardi (kliimavöötmete piirid ühtisid oletataval superkontinendil) Pangea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel mandritel. 10) Laamtektoonika(põhjused, esinevad protsessid laamade erinevatel servaaladel, näited).
tunnetamine, värvitoonide võrdlemine ja eristamine, suurusest ja mahust arusaamine. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Tavaliselt tutvutakse loodusega väljasõitudel või siis oma pisikeses õppeaias. Elava loodusega kontaktis olles areneb ka loomulik ellusuhtumine elavasse, hool ja armastus. Lisaks kasutatakse rühmaruumides näiteks plastiliinist voolitud maapinda orgude ja mägedega, gloobuseid, kus erinevad kontinendid on erinevat värvi ja kaetud liivapaberiga. ( Meister 1994) Selliseid õppevahendeid on vaja põhjusel, et laps õpib silmade ja käe koostööga. Kui saab näha ja katsuda, on asjadel palju lihtsam meelde jääda. 6 Kokkuvõte Referaati lugedes võib kerkida ülesse küsimus, et kus on selle kahe õpetuse vahel erinevused.
Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit. Sellel oli suur mõju mereelustikule. Teine suur väljasuremine toimus devoni ajastu lõpus. Põhjuseks võis taas olla globaalse jahenemise periood. Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest. Kolmanda väljasuremise permi lõpu poole põhjustasid mitmed faktorid. Lõunapoolkeral olid mitmed suured jäätumised, kontinendid põrkasid omavahel kokku ning põhjustasid võimsaid vulkaanilisi perioode. Need hävitasid Maa osoonikihti ja muutsid nii maa kui ka mere happeliseks. Triiase ajastu lõpus leidis aset järjekordne massiline hävimine, mille käigus suri välja rohkem kui 50% kõigist mereselgrootute perekondadest, maismaal hävis 80-90% kõigist taimeliikidest. 65 miljonit aastat tagasi põrkas Maa kokku asteroidiga, kerkisid hiiglaslikud tõusulained ja puhkesid tuletormid
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). 2.1 Kambrium Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium on oma nime saanud Walesi muistse nime Cambria järgi (I. Arold, 1987). Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Joonis 2. Hiline kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid
18. Jääajad Maa geoloogilises ajaloos Maa geoloogiline ajaloo näitab et viimaste 600 000 aasta pidevalt vaheldunud jääajad ja siis vaheajad. Me oleme praigu vaheajal. Geoloogilises ajaloos vahetuvad kasvuhooned ja `jäähooned'. Erinevatest kohtadest võtsid setete proovid , määratakse nende absoluutne vanus. Vaadates kus ja millised settendited, kõik kokku pandud rekonstruktsiioonile määrati kuidas kontinendid oli omavahel paiganud ja millised oli jääajad. On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha. 19. Kasvuhooneefekti põhjused, kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused:
käsnad meduusi- ja korallitaolised loomad segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) limusetaoline pehmekojaline Kimberella lihtsad jälgfossiilid Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) · FANEROSOIKUMI EOON PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. SILUR 443,7-416 m.a.t. DEVON 416-359,2 m.a.t. KARBON 359,2-299 m.a.t. PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) Keelikloomade teke - konodondid Rohevetikate ja punavetikate teke · ORDOVIITSIUMI MANDRID
25 riiki (vürst, hetsog jne) Preisimaa ja preisi kuningas kesksed. Bismarcki sõja õppetunnid: Sõjad on kallid, neid võib pidada lühiajaliselt, uued tehnoloogiad olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa ühendamine, mitte laiendamine! USA maailmapoliitikas: Isolatsionism, moralism, pragatism. Monroe doktriin 1823- Ameerika kontinendid on suletud eurooplastele. Poliitiline süsteem erineb Euroopast. Eurooplase katse laieneda Ameerika kontinendile on julgeoleku oht. Kui Eurooplased on rahumeelsed siis USA ei sekku nende asjadesse. 20 sajandi alguses õhk ärev, mõisteti, et uus sõda on tulemas. I MS tagamaad: Ajend: Franz Ferdinand’i tapmine Sarajevo’s 28.07.1914. Põhjused: 1.Euroopa konfliktid (Saksamaa- Prantsusmaa; Saksmaa-Inglismaa) 2.Euroopa võidurelvastus 3
LAN – local area network, kohtvõrk. Füüsilised mõõtmed paarsada meetrit. Võimalik suurendada vaheseadmetega. Kuulub omanikule, haldurile. CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. Palju kasutajaid. RAN – rural area network. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Vähe kasutajaid, suur ala. WAN – Wide Area Network – suurim – terved kontinendid, Maa (pm Internet). Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6
Halli kae sagenemine Organismile kahjulik - hingamisteede haigused, herpeseinfektsioon Osoonilagunemine EI VÕRDU kliima soojenemisega KASVUHOONEGAASID/EFEKT Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust Neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust, tagajärjeks temperatuuri tõus Veeaur on ka kasvuhoonegaas Muret põhjustab kasvuhooneefekti võimalik muutumine Kliimat kujundab globaalne süsteem: atmosfäär - ookean - kontinendid - krüosfäär - biosfäär Kliima muutumist põhjustavad erinevad protsessid: Kasvuhoonegaaside sisalduse muutumine Pilvisuse suurenemine Planeedi pinna albeedo muutumine, seda suurendab metsade maharaiumine Päikese kiirgus Kiirguse ringkäik atmosfääris Kasvuhooneefekt ja globaalne kliima soojenemine on erinevad nähtused. Kasvuhooneefekti muutumine: Temperatuuritõus mõjutab madalama temperatuuritaluvusega inimesi, vanu
Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk 17.saj. kunstistiil mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse. Sõdaderohke aeg (30 a sõda). Kontinendid jaotunud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Teaduse arengu ja maadeavastuste aeg. Kunst sai alguse 16. saj. lõpus Itaalias. Üldine iseloomustus - ülev, hoogne, jõuline, kontrastne, tunneteküllane, toredust ihalev; tegeletakse emotsioonidega; puhas maastik, natüürmort. Barokk sündis osalt katoliku kiriku soosingul. Ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil, pigem erinevate
ulatuslike söeladestute teke (Karbon), roomajate teke (Karbon), imetajetaoliste roomajate teke (Perm)). · Paleosoikumi aegkond: 542-251 milj.a.t · Ajastud: o Kambrium 542-488,8 m.a.t. o Ordoviitsium 488,3-443,7 m.a.t. o Silur 443,7-416 m.a.t. o Devon 416-359,2 m.a.t. o Karbon 359,2-299 m.a.t. o Perm 299-251 m.a.t. Kambrium: kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode. Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke. o Kambriumi plahvatus kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel. Väga lühikese aja vältel ilmusid pea kõigi loomarühmade esindajad. o Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad).
Sarnane resultaat saadi ka ühe piirkonna erivanuseliste kivimite magnetiliste pooluste asukoha (orientatsiooni) uurimisel, millest algselt järeldati, et magnetpoolused triivivad. Kuid erinevatel kontinentidel asuvad samavanuselised kivimid viitasid üllatuslikult magnetpooluste erinevatele asukohtadele, mis tähendab, et justkui Maal oleks samal ajahetkel olnud igal kontinendil oma magnetiline poolus, mis on täiesti ebareaalne. Lihtsam on seda seletada faktiga et kontinendid on muutnud oma orienteeritust ja asukohta püsivate geograafiliste ning magnetiliste pooluste suhtes. 91. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid. Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest ( ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini( mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Laamad:
sattumine settekivimitesse. Ja seetõttu on fossiliseerumine palju tõenäosem näiteks merepõhjas elavatel loomadel, kui isegi veepinna ülakihtides elavatel kaladel. Maal elavad loomad fossiliseeruvad hoopiski harvemini. Pehmekoelised merepõhja elanikud fossiliseeruvad vaid siis, kui nad mattuvad õnnetuse läbi setete alla - muidu surres hävib nende keha paari päeva jooksul. Settekivimite edasine saatus on muidugi suurte tektooniliste liikumiste määrata - merepõhjast saab maismaa, kontinendid triivivad jne. Geoloogia suudab määrata settekivimite absoluutse vanuse ja see omakorda annab võimaluse dateerida fossiile. Samuti annab see võimaluse sihikindlalt globaalses ulatuses identifitseerida kohti, kust seda ehk teist ajastut on optimaalne uurida. Fossiil pole keemiliselt see, mis oli elus organism: ümbritsevad mineraalid tungivad kontidesse, kaltsiit asendub räni või püriidiga jne. Väga vanade fossiilide puhul on tegemist pigem
Uue söögiriistana võeti 18. saj. laiemalt kasutusele kahvel, mille varasemat juurdumist euroopalikku lauakultuuri oli takistanud saatana sümboliks pidamine. 2. SUURED MAADEAVASTUSED Mõiste ,,suured maadeavastused" lähtub varauusaegse maailma Euroopa-kesksest nägemusest. Eurooplaste avastusretkede peamiseks sihiks olnud Kagu-Aasia mereteed olid nii hiinlastele kui araablastele hästi tuntud, kõnelemata sellest, et uued avastatud kontinendid ei olnud kaugeltki inimtühjad, vaid asustatud sageli märkimisväärselt kõrgele arengutasemele jõudnud tsivilisatsioonidega. Ometi oskasid just eurooplased lõigata maadeavastustest suurimat kasu, allutades järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Mitte ühelgi teisel ajastul pole Euroopa mõju kogu maailma ajaloole olnud nii märkimisväärne kui seda varauusajal.
annaabi.ee 
