3. etapp Tuleb läbi viia algne uurimus, et leida teavet, mis toetab sinu ,,aimdust" ning ideaalis näitab, et antud uuring on vajalik. 4. etapp Kui uurimuse läbiviimiseks pole silmnähtavat väljastpoolt tulevat põhjendust, siis võib su idee uuringuprojekti jaoks olla liiga ,,pehme" ja isikupärane. 5. etapp Vastavalt siiani avastatud teabele võid oma algse ettepaneku ümber sõnastada või muule keskendada. Pole mõtet jalgratast leiutada. 6. etapp Kontekstuaalse vaatluse ja arvustuse tähtsus: a) vaadeldes konteksti, milles töötad, hakkad sa seda üldises plaanis rohkem mõistma. b) selle käigus valid sa välja, millised teabeosad on otseselt sinu uurimisalaga seotud ning saad nende asjakohasust ja tähtsust kriitiliselt hinnata. c) vaatluse ja kriitilise arvustuse käigus selguvad augud sinu teadmistes. Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti ,,kaardistades ala", milles töötad. 7
17. inferentsus.- Kõrge kontekstuaalne vahelesegamine esineb tingimustes, kus õpilane sooritab mitmeid erinevaid liigutustegevusi üheaegselt tunnis või treeningul. Näitena võib tuua tennisetreeningu, kus algajad tennisistid õpivad üheaegselt nii eest-kui ka tagantkäelööki. Sellises praktika tingimuses on küll tegemist ühe sportlike tegevuse liigutustegevustega (tehniliste elementidega) kuid nende sooritamise viis on erinev ning sellest tuleneb ka suhteliselt kõrge kontekstuaalse vahelesegamise tase nende õppimisel ühes tunnis. 18. KASS/KISS/ ülekantud printsiip/ tagasiside printsiip- milline parim laste kasvatamisel. – KISS? 1.C 6. C 7. A 8. A 10. D 11. D 15. A 17. C 18. C 19. C 20. b,d
prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 1. Esimene samm - mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine (disambiguation) kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see teisele külm; nt pr keeles eristus ,,warm"/"hot" sõnatasandil puudub - ,,chaud"; eesti keeles: ,,soe"-"palav"-"kuum"?). Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni (propositsioonini). 2. Teine samm: kõneleja tähendus, mida kõneleja tahab lausega öelda, või täpsemalt, ,,teha" (vrdl Austin ,,How to do things with words"). · Lihtsalt nendib fakti. · Palve: tehke aken lahti! (või: Keerake küte vähemaks!) · Etteheide: miks pole aken lahti tehtud? (või vastupidi: miks raiskate küttet?!) · jne Ma sooviksin temperatuuri maha keerata
(Rosch) mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday:
· Õppimise individuaalne analüüs on hindava vaatlemise meetod, põhineb laste individuaalsete teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioonide vaatlemisel ning õpetajapoolsel last puudutaval kontekstiteadmisel. · Analüüsis kasutatakse eelõpetuse individuaalsete oskuste analüüsi ankeeti Õppimispedagoogika meetodid: Õppimispedagoogika meetodid on pigem kaudse kui otsese õpetamise meetodid. · Projektitöö võimaldab lapse kogemusmaailma ülekandmise tegevusse, mis kontekstuaalse eelõpetuse ja sotsiokultuurse õppimisnägemuse kohaselt peaks olema lähetekohaks uue teadmise omandamisele. · Abistatud tegevus mõeldakse täiskasvanute poolset toetust lapsele õppimises siis, kui töötatakse lapse lähiarengu vööndis. Õpetaja ülesandeks on aidata lapsel pöörata huvi teostatavale, seada üheskoos lapsega otstarbekaid eesmärke ja suunata last eesmärkide saavutamisel.
kehtestamise ja haldamise kvaliteedi parandamiseks. Nende hulka kuuluvad ka hoiusüsteemi struktuuri küsimused (näiteks lapse ja õpetaja/hoidja suhe), grupi suurus, töötajate kvalifikatsioon, personali arendamine ja koolitus. Nende hulka kuuluvad ka küsimused, mis on seotud hoolduse protsessiga , nagu positiivne edendamine, hellitav ja tervislik keskkond; professionaalse arengu tarne ja toetavad teenused; seireprotsesside ülevaatus ja küsimused, mis on seotud kontekstuaalse tundlikkusega, mis sisaldaks kohalikke vajadusi, tausta; ning erirühmade juurdepääs teenusele (Targowska 2010 p.30). Eesti lastehoiusüsteemis korraldatakse iga lasteasutuse üle riiklikku järelvalvet, mille ülesandeks on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
mingit teadet ning teha seda retooriliselt ja esteetiliselt huvitavas vormis. Kunstis on erinevate sõnumite edastamiseks aja jooksul välja kujunenud traditsioonid ning et see paremini vastuvõtjani jõuaks, peab looja tundma kunstiteoste grammatikat, omandama n-ö visuaalse kirjaoskuse. Visuaalne kirjaoskus tähendab võimet leida kujutisest sõnum. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise kontekstuaalse, metafoorilise ja filosoofilise tasandi tõlgendamisega. Rakenduse leiavad tunnetuse erinevad aspektid nagu isiklikud seosed, küsimuste esitamine, oletamine, analüüsimine, faktide leidmine ja kategoriseerimine. Visuaalne kirjaoskus hakkab arenema siis, kui vaatajal kujuneb suhteline arusaamine sellest, mida ta vaatab. Sõnumi leidmine hõlmab lõpuks ka kujutise looja kavatsuste ja arvamuste üle mõtisklemist ning järelduste ja otsuste toetamiseks piisava informatsioonihulga omandamist
Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõpruse tüübid:
1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jaguneb kolmeks kahel
Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid m i k s ta kirjutas. Seetõttu on kontekstuaalse meetodi puhul olulised punktid: · Ajalooline kontekst · Ajastul kehtivad keelelised konventsioonid (tuleb arvestada keelelisi vahendeid ja piiranguid) Ka vaikimine võib olla kõnekas.
anumalt sisule); Tal on osav sulg (inimene on osav, mitte ta kasutatud sulg) Tuntuim alaliik sünekdohh kvantiteedi suhe: osa terviku asemel kroonitud peal kogunesid pidustusele, või tervik osa asemel eesti võitis Slovakkia jalgpallis (tegelikult võitis ainult meeskond) Metonüümiat seotakse realistliku kirjandusega. Iroonia öeldakse üht, ent mõeldakse vastupidist. Eeldab ühist teadmist mingist alusest, tegemist väga kontekstuaalse kujundiga. (Aadu on kindlasti väga taktitundeline inimene who the fck is Aadu?:)); Sügav kui kaev või suur nagu kiriku uks (hüperbool) ta ei ole, aga sellest piisab ta teeb oma töö ära (litootes) Hüperbool kunstiline liialdus Litootes kunstiline vähendus (kuid siiski hüperbool, kuna äärmus) Sellest kas tisleri talus suvitamine on hea idee või mitte, sõltub kas inimesele meeldib läbilaskev katus või mitte. Luule .vs. Proosa.
tsingulaarkorteksit. 10 Mõjumehhanismid, psühholoogilised efektid ja seaduspärasused reklaamis Reklaam mõjub siis, kui aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi; siis, kui isik tunneb Ennast ära reklaami kangelase rollis. 1) Klassikaline sõnumil põhinev mõjutus. 2) Topeltsisenduse mõjumehhanismid. 3) Puhtakujuline afekti ülekandemehanism. 4) Kontekstuaalse hinnangu ülekande. Mitteteadvustatud mõjuvahendid - sarnasused, assotsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. Tajupsühholoogilised mehhanismid reklaamis: 1) Kontrast. 2) Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju) - figuuri moodustamine reeglites ning figuuri ja fooni fenomen. 3) Alalävine taju. 4) Visuaali taju spetsiifika reklaamis. Figuuri tunnus:
- Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - … Oimusagara funktsioonide asümmeetria Kahjustus vasakul Paremal Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu (näod) Kõnehelide töötluse häire Muusikalist helide töötlemis ehäire Häire kategoriseerimisel Häiritud näoväljenduste äratundmin Häiritud kontekstuaalse info interpreteerimine Tõenäolisemalt toob esile isiksuse muutused Kuulmistaju häired - Kui mõlemal pool kahjustused siis kurt - Väiksema ulatusega kahjustus toob kaasa auditoorse agnoosia – ei suudeta aru saada ja ära tunda helisid - Ei suuda hinnata helide ajalist järjestust - Vasakpoolse kahjustuse korral häiritud selektiivne kuulmistaju
K1: Kas isiksuseomadustest on töösoorituse ennustamisel kasu? · Väga oluline küsimus on töösoorituse mõõtmine. Ainult vähestes ametites on see lihtsalt ja objektiivselt mõõdetav. · Töösoorituse kriteeriumideks on näiteks: läbimüük (nt kindlustusmaakleritel) ülemuse hinnang proovitöö sooritus (eksperthinnangu põhjal) klientide rahulolu "Kontekstuaalse soorituse" all mõistetakse nt töötaja läbisaamist kolleegidega, tema mõju teiste tööle või ettevõtte imagole jne K1: töösooritus · Guion & Gottier (1965): isiksusetestid ennustavad töösooritust väga viletsalt, nende kasutamist ei saa soovitada · Judge (2007, Furnhami raamatu eessõnas): tänu Furnhami ja teiste isiksuse- ja organisatsioonipsühholoogide tööle ei ole suur liialdus öelda, et tänapäeval oleme kõik dispositsionistid
2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid Ajalugu koosneb ühikideedest, mis pole kontekstist väljarebitud, vaid on tsüklilised ega muutu ajas universaalsed probleemid, ajatu tarkus tekstist. Põhiprobleemid on samad, autor pole tähtis. Lovejoy: ideed on tsüklilised, pole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autoriuurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused Kontekstuaalne meetod (Cambridge'i koolkond) peab uurima lisaks autori väidetele ka tema väite tagamaid. Oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad õigustamisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mille ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia
Järgnevas (nagu ka paljudes muudes alguse 1990ndate alguses kähe maa, Soome ja Eesti elanikkonna turvalisust käsitlevates tekstides) käsutame kaitsetust ja turvalisust soodustavate ja takistavate tegurite uurimisest- ebaturvalisust kui sünonüüme. Kuopio ülikooli sotsiaalteaduste teaduskonnas alustati prof. Pauli Niemelä juhtimisel projekti turvalisuse puudumise ehk Turvalisust võib vaadelda kontekstuaalse mõistena, kaitsetuse uurimiseks, üsna pea liitus uurimusega ka Tartu mille tase ja sisu sõltub keskkonnast ja selles kujunevatest ülikooli pedagoogika osakond. Hoopis uudse uurimismetoo- seostest - lapse puhul siis nii ühiskondlikest makroprotsessidest dika väljatöötamine osutus vajalikuks koolieelses eas laste kui ka ta enda elu konkreetsest raamistikust, ta lähisuhetest,
Ülaindeks „+” subjekti või predikaadi tähise järel märgib, et vastav lauseliige esineb täies mahus: S+ ja P+ tähistavad, et S ja P esinevad täies mahus (on piiritletud). Ülaindeks „–” subjekti või predikaadi tähise järel märgib, et vastav lauseliige ei esine täies mahus: S– ja P– tähistavad, et S ja P ei esine täies mahus (on piiritlemata). Piiritlemata lauseliige võib osutuda sattumuslikult piiritletuks, kuid mitte vastupidi. Nt S+ on täiendava kontekstuaalse info ilmnemisel käsitletav kui S– erijuht, kuid mitte vastupidi. Piiritlemata lauseliikme puhul pole välistatud, et see võib sattumuslikult rakenduda kõigile mõisteväljendi mahu elementidele. Seega võib piiritlemata termin olla mingitel asjaoludel sattumuslikult piiritletud, olles samas piiritlemata termini erijuhtum. Ent piiritletud termin saab olla vaid piiritletud. 7 Kui järgnevas arutelus on tähtis jälgida, mis toimub terminite kui mõisteväljenditega,
Ülaindeks ,,+" subjekti või predikaadi tähise järel märgib, et vastav lauseliige esineb täies mahus: S+ ja P+ tähistavad, et S ja P esinevad täies mahus (on piiritletud). Ülaindeks ,," subjekti või predikaadi tähise järel märgib, et vastav lauseliige ei esine täies mahus: S ja P tähistavad, et S ja P ei esine täies mahus (on piiritlemata). Piiritlemata lauseliige võib osutuda sattumuslikult piiritletuks, kuid mitte vastupidi. Nt S+ on täiendava kontekstuaalse info ilmnemisel käsitletav kui S erijuht, kuid mitte vastupidi. Piiritlemata lauseliikme puhul pole välistatud, et see võib sattumuslikult rakenduda kõigile mõisteväljendi mahu elementidele. Seega võib piiritlemata termin olla mingitel asjaoludel sattumuslikult piiritletud, olles samas piiritlemata termini erijuhtum. Ent piiritletud termin saab olla vaid piiritletud. 7
annaabi.ee 
