3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta? 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmed d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90
PRESSLIIDE on liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus.
· deformeerumist (elastset ja/või plastilist) takistavad materjalide sisejõud (kontaktsurve probleeme klassikaline tugevusõpetus ei käsitle). Iga kontaktiala koormuse väärtus (välisjõud) arvutatakse selle jõusüsteemi tasakaalutingimustest. Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind).
· deformeerumist (elastset ja/või plastilist) takistavad materjalide sisejõud (kontaktsurve probleeme klassikaline tugevusõpetus ei käsitle). Iga kontaktiala koormuse väärtus (välisjõud) arvutatakse selle jõusüsteemi tasakaalutingimustest. Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind).
max 5010-6 Temperatuuri gradient: T = =99,21 99 ° C ad 121060,042 Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm ) Istu koostamisel mingil määral pinnakonarused tasandauvad ja sellega võib kaasneda libisemine. Pöördemomendi varu võib võtta nii suure, et väldiks läbilibisemist, selleks võib ise optimeerida (ei pea kasutama ISO eelisistu).
Pressliite puudusteks on: · Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus nagu ka liistliite puhul · Keerukas paigaldada ja lahti võtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). · Kõrged nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele, liist ja hammasliitel vähem täpsed. · Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb, samuti lähevad ka liist ja hammasliite puhul nurklõtkud suuremaks. · Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega, liist ja hammasliitel vähem ohtlik.
meetodil. Termopaaride meetod põhineb asjaolul, et kahe erineva keemilise koostisega metalli kontaktkoha soojendamisel tekib vooluahelas termovool, mis on proportsionaalne kontaktkoha ja juhtmete külmade otste temperatuuri vahega. Detail 1 (vt joon. 1.2) asetatakse kolmepakilisesse padrunisse 6 ning toetatakse pöörleva tsentriga 3. Treilõikur 2 isoleeritakse pingist, kasutades paberist, papist või plastist isolaatoreid 4. Detail 1 ning treilõikur 2 moodustavad kontaktpindade kaudu kuuma kontaktkoha. Mõõtahelas tekkivat pinget mõõdetakse millivoltmeetriga 5. Selle üks klemmidest on permanentselt ühendatud treilõikuriga, pulgakujuline teine klemm (kontaktvarras) 7 aga viiakse treimisprotsessi ajal korraks kontakti pöörleva detailiga. Et vältida termovooluahelas parasiittermopaari teket, peab pulgakujuline klemm olema töödeldavale materjalile võimalikult lähedase keemilise koostisega.
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida istu pressliite moodustamiseks. Pressliite moodustavad detailid on tiguratas ja võll (vt joon. 1), (liistliidet pole vaja arvesse võtta). Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist-...
2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele õigesti). koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
2. Madalam hind: Väike detailide arv. Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: Kontaktsurved on väiksemad. Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1. Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 200 N
vastavalt vajadusele ketaste keskmest kas lähenevad või kaugenevad, muutes ülekandearvu. Skeem1: Mootorist peaülekandesse Vedav ketas veetav ketas Rullik Haardevedelik Skeem2: 1. Hüdrotrahvo 2. Vedavad kettad 3. Revers 4. Rullid 5. Mootorist peaülekandesse 6. Hammasratas ülekanne Tegemist on haardevedelikuga ehk määrdeainega. Mis suure rõhu all ligikaudu 2000 megapaskalit muutub kontaktpindade vahel klaasitaoliseks vedelikuks. Ning ei lase ülitäpselt töödeldud met.. Põhikomponendid: 1. Hüdrotrahvo 2. Revers 3. Veetavad kettad 4. Vedavad kettad 5. Rullid 6. Hammasülekanne Kardaanülekanne Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Pressliite tugevusarvutus ja pingistu valik B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: KODUTÖÖ NR. 5 Pressliite tugevusarutus ja pingistu valik Valida istu pressliite moodustamiseks. Pressliite moodustavad detailid on tiguratas ja võll (vt joon. 1),( liistliidet pole vaja arvesse võtta). Koormused, liite (istu) nimimõõde (võlli läbimõõt) ja varuteguri väärtus valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 50 600 700 750 8...
2. Madalam hind: · Väike detailide arv. · Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). · Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: · Kontaktsurved on väiksemad. · Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: · Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: · Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: · Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1. Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 400 N
Lihtsamalt öeldes liigub mass maha igal kiirendusel ja venib jõuga, mille kaudu saab arvutada täpse kiirenduse. Joonis 3. Joonisel on kujutatud mehaaniline kiirendusandur Mehaaniline kiirendusandur: hall kiirendusmõõturi kast liigub küljelt küljele, mass jääb teatkud hetkelmaha ja see näitabki kiirendust. Teised on mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised andurid, mis võivad põhineda erinevatel efektidel. Nende peamiseke eeliseks on kontaktpindade hõõrdumise ja kulumise puudumine. Need on kontaktivabad muundurid. Mahtuvuslikeks nimetatakse mõõtemuundureid, milles mõõdetav mitte-elektrilise suuruse muutuse muundatakse mahtuvuse muutuseks. Joonis 4. Joonisel on kujutatud mahtuvuslik kiirendusandur Mahutvuslik lai mõiste mahtuvuslik kiirendusmõõtur: hall kiirendusmõõturi korupus liigub paremale, punane mass on jäänud kohale ja surub sinised metallplaadid üksteisele lähemale,
tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli (haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. Eelised: hea tsentreerimine ja töökindlus; konstruktsiooni lihtsus; pingekontsentraatorite puudumine. Puudused: istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus ∼5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on ∼2,5 korda tugevam).
• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis.
2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võikalik ilma pressimiseta? 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmete d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90
_________ masin töötab start-stop reziimis? on tarvis vähendada masina mootori müra? Masina osadele on raske/kerge ligi pääseda? Masin töötab kiiretel/aeglastel pööretel jne? Viskoosuse valik sõltub: Kui paksu õlikilet me vajame kontaktis? Kui raske/kerge on pumbata või transportida torustikus? Kui suur hõõrdumine on kontaktpindade vahel? 6. Kirjeldada lühidalt vintsi reduktori tahke määrde või õli vahetamise protsess. (Kirjeldan vintsi Mile Marker SEC12000) Vajalikud tööristad: 10 mm võti. 4 mm kuuskant. 6 mm kuuskant. Lapik kruvikeeraja. Näpitsad. Määrdeained: Valvoline Ceramic Paste. Punane Multi Purpose Grease NLGI-3.
valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole. Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul? Tehniliste nõuetega: tugevus (vältida jäävdeformatsioone, ennetähtaegset purunemist, kontaktpindade kahjustusi ja ülemäärast kulumist), jäikus (vältida ülemääraselt suuri elastseid deformatsioone), muud nõuded (vältida vibreerimist, ülekuumenemist, välimuse muutusi jne.) Mis on masinaelemendi usaldatavus? Usaldatavus - tõenäosuse statistiline määr, et see masinaelement ei tõrgu tavakasutuse käigus. Sest tõrkumine on paha, kuna põhjustav majanduslikku kahju ja inimeste vigastusi. Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates
Küsimuse tekst Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana Vali üks: a. TIG keevitust b. termiitsegu põlemissoojust c. elektroodkeevitust d. oksüdeerivat hapnik atsetüleenleeki Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hõõrdkeevitus eristub elekterkontaktkeevitusest Vali üks: a. kasutatakse kõrgema pingega vooluallikaid b. survejõud rakendatakse pärast kontaktpindade sulatamist läbiva elektrivooluga c. 5 10 korda väiksem elektrienergia kulu ja hea automatiseeritavus d. saab keevitada kahte plaati omavahel kokku Küsimus 26 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite Vali üks: a. gaaskeevitust b. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust c. TIG - keevitust d. MIG keevitust Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Hõõrdejõud ületab hõõrdejõu Ff maksimaalse väärtuse, siis hakkab Seisuhõõrdejõud keha liikuma (libisema). Liikumine F Tasakaal Katsetest on selgunud, et: 1. Maksimaalne seisuhõõrdejõud sõltub kontaktpindade materjalist ja töötlusest, kuid ei sõltu nende suurusest. 2. Hõõrdejõud on võrdeline normaalreaktsiooniga Fn. Sellist hõõrdejõudu nimetatakse Coulombi jõuks: F max F f mFn Ff FG Charles Augustin de Coulomb Fn Tegurit m nimetatakse liugehõõrdeteguriks (1736-1806)
teljesihiline asend; täpsusele on kõrged; 18. 2. Hea tsentreeritus; 22. 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele 19. 3. Töökindlus (kui liide on koormustele väheneb: konstrueeritud õigesti). 23. · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; 24. · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 25. 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. 26. Kuidas arvutatakse telgjõuga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud pressliidet (valemid +seletus)? 37. 38. 39. Kuidas näeb välja pressliite tugevustingimus telgjõu ja pöördemomendi koosmõjul? 40. 41
Eelised: hea tsentreerimine ja töökindlus; konstruktsiooni lihtsus; pingekontsentraatorite puudumine. Puudused: istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus 5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine
Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine- tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldumisel kiireneb teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikuse, mille tagajärjel muutub teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Nimetatud kolme kulumisliigi kõrval eristatakse veel ka keemilist kulumist seoses oksiidide tekkega hõõrdepindadel, mis näitab lõikuri kulumisprotsessi keerukat olemust. Terimine: Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret
Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Võrreldakse numbreid ja arvutatakse? [S]=S1S2 Kasutatakse vaid siis, kui rangemaid kaalutlusi nõutava varuteguri väärtuse. Valikuks ei ole. Millega tuleks arvestada masinaelemendi õige kuju ja mõõtmete valikul? Tehniliste nõuetega: tugevus (vältida jäävdeformatsioone, ennetähtaegset purunemist, kontaktpindade kahjustusi ja ülemäärast kulumist), jäikus (vältida ülemääraselt suuri elastseid deformatsioone), muud nõuded (vältida vibreerimist, ülekuumenemist, välimuse muutusi jne.) Mis on masinaelemendi usaldatavus? Usaldatavus - tõenäosuse statistiline määr, et see masinaelement ei tõrgu tavakasutuse käigus. Sest tõrkumine on paha, kuna põhjustav majanduslikku kahju ja inimeste vigastusi. Ülesanne: Statistiliselt on teada, et igast 100-st eksemplarist 5 tõrgub. Milline on selle
· Surve all hoidmise aeg sõltub liimi liigist, temp. Ja liimühenduse iseloomust.(0,5-6h külmliimimisel, kuumliimimisel mõnikümend sekundit kuni mõni minut) Surve all hoitakse kogu liimi tahkestumise aja tahkustamist soodustava temperatuuri mõju all · Liimi vahustatakse, et kiirendada protsessi veelgi ning hoida ka liimi kokku · Kontakt kuumutamisel saavutatakse liimliite vajalik temperatuur pressi kuumade kontaktpindade abil, selleks on auru või elektriküttega surveplaadid · Madalpingevooluga soojendatavaid messingplaate · Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektroodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106Hz, kuna siin tekib soojus kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses, saab niimoodi liimida ka väga pakse toorikuid · Liimimisreziimid- liimikihi paksus on 0.08-0.15mm, enne liimitavate
- parandada materjalide (või selle pinna) kulumiskindlust erinevates kulumistingimustes. On erinevaid kulumise klassifitseerimise skeeme, kuid peamiselt on jagatakse järgmisteks liikideks : - abrasiivkulumine (abrasive wear), - erosioonkulumine (erosive wear), - hõõrde- e. liugekulumine (sliding wear), - frettingkulumine (fretting wear), - korrosioon-erosioon kulumine. Abrasiivkulumine all môeldakse tööpindade kulumist, mis on põhjustatud kõvema pinna mikrokonaruste või kontaktpindade vahele sattunud liikuvate (libisevate, rulluvate) abrasiivosakeste poolt. Selle tulemusena eraldub osakeste lõikava, kraapiva või paljukordse deformeeriva toime tulemusena kontaktpinnalt materjali. Plastse 4 materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub ja muutub hapramaks. Algselt habraste materjalide, näiteks keraamika
* sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks: difuusne (siga, hobune) – palju väikeseid kontakte üle terve lootemembraani kotüledonaarne (veis) – nööpjad kontaktid diskoidne (närilised, primaadid) – koondunud ühte kohta tsonaarne (kass, koer) – vööna ümbritsetud 46. Platsenta talitlus loote toitumise, jääkainete väljutamise ja gaasivahetuse kindlustamiseks Platsenta – ainevahetusorgan loote ja ema vahel. Loote poolt koorion ja ema poolt emaka endomeetrium
Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine töödeldava materjali kõvad komponendid kriimustavad vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine kõrge surve ja temperatuuri tõttu tekib laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune haardumine molekulaarjõudude toimel. Difusioonkulumine tekib kõrgel temperatuuril (üle 800 °C). Pidev kontaktpindade hõõrdumine laastueraldamisel kiirendab teriku materjali difusiooni töödeldavasse toorikusse, mille tagajärjel muutuvad teriku materjali koostis ja füüsikalis-mehaanilised omadused. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nimetatakse püsivusajaks ehk lihtsalt püsivuseks T ja mõõdetakse minutites. Olenevalt lõiketingimustest on treilõikuri püsivus tavaliselt 7,5...15 min. Suurimat mõju avaldab püsivusele lõikekiirus.
Ebatihe kontakt Joonis 2.30 Dielektriku halb kontakt elektroodidega 1. dielektriku ja elektroodi vahele jääb õhkvahemik 2. õhkvahemikus suhteliselt tugev elektriväli 3. õhkvahemikus esineb tugev ionisatsioon ja kiirgus 4. ioonid tekitavad mahulaengu 5. kiirgus tekitab vabu elektrone 6. elektriväli muutub ebaühtlaseks 7. lahenduspinge alaneb Ebatihedate kontaktipindade vältimiseks kasutatakse: · isolaatorite tsementeerimist · pehmeid tihendeid · dielektrikute kontaktpindade metalliseerimist Joonis 2.31 Lahenduspinge sõltuvus dielektriku materjalist ja elektroodide Vahekaugusest 25. Pindlahendus domineeriva tangensiaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.32 Domineeriva tangensiaalkomponendiga elektriväli Niiskuse ja saaste mõjust põhjustatud täiendav mõju välja mitteühtlusele ja seega ka lahenduspingele on suhteliselt väike. Väljatugevus on suurim elektroodide teravate servade läheduses, kus tekib intensiivne ionisatsioon.
M Eelised: - hea tsentreerimine ja töökindlus; - konstruktsiooni lihtsus; - pingekontsentraatorite puudumine. T Puudused: Fh - istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; - töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; - kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: - telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus 5 m/s); - võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on 2,5 korda tugevam). 13.3.1. Pressliidete tugevusarvutus Pressliite koostamisel tekib kontaktpindadel radiaalsurve p, mille intensiivsust loetakse ühtlaseks
Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve. Väljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mäluelemente, mis nõuavad suurt elementide tihedust ning vähem võimsust. Puuduseks on oluliselt väiksem töökiirus. Npn-bipolaartransistor: Räni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p- piirkonnad, mis moodustavad transistori. Pärast difusiooniprotsesse kristalli pind oksüdeeritakse, mis annab väga hea SiO2-isoleerkihi. Kontaktpindade moodustamiseks jäetakse isoleerkihti maski abil sobivad avad. Ühendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil. Bipolaartransistore kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi lülituselementide valmistamiseks. Esimesteks on TTL-tüüpi loogikaelemendid (transistor-transistor- loogika), mis on väga levinud väikestes ja keskmistes integraallülitustes. Maksimaalse võimaliku töökiiruse saavutamiseks tuleb kasutada transistore
liimi lõpliku kõvastumiseni. Survestamise aeg sõltub liimi liigist, liimimistemperatuurist ja liimiühenduse iseloomust. Külmliimimisel 0,5- 6 tundi. Kuumliimimisel vaikliimide puhul mõnikümend sekundit kuni paar minutit. Kusjuures hoitakse liidest surve all kogu liimi tahkestumise aja tahkestumist soodustaval temperatuuril. Kontaktkuumutamisel saavutatakse vajalik temp pressi kuumade kontaktpindade abil. (selleks on auru- või elektriküttega surveplaadid või madalpingevooluga soojentatavaid messingplaate) Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu saab kontaktkuumutamist kasutada vaid kattespooni pealeliimimisel. Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektrodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106 Hz. Soojus tekib kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses. Nii liimitakse ka väga pakse puittoorikuid.
annaabi.ee 
