Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontaktor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kontaktor, lülitus, mähis, abikontaktid, käivitamine, nimivool, peakontaktid, seadet, kulumiskindlus, nimipinge, lülitab, aktiivkoormus, asünkroonmootor, kund, 1000v, tuhat, ankur, taluma, võimaldama, juhtimiseks, eemalt, raskusjõud, mõõdud, töökindlus, rakendama, alalisvooluahelate, takistusahjud, rööpergutusega, vaevalt5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja
kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades.
reversseerimist, elektrilist pidurdamist, aga samuti mingi elektriajami tööd ise- loomustava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) hoidmist konstantsena eesmärgiga kindlustada mingi tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine. Inimese vahetu osavõtt elektriajami juhtimisprotsessis võib olla erinev ja vastavalt sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne);
lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni1000 voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; 5) üle 1000 voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi- tsehhide tarbijad, väiksemad asulad jm.).
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid;
....................................................................... 41 5.3.2. Kolmnurkühendus .......................................................................................................... 41 5.4. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 43 5.5. Generaatori ja mootori talitlus........................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine......................................................................................... 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1
genereeritud alalisvoolu (dc) väärtus. Tähtis tegur on see, et elektrienergiat muundatakse ja juhitakse. Samuti osutub tähtsaks nõue, mille kohaselt muundur peab võrgust energiat tarbima või seda sinna tagastama. Juhtimiselektroonika tagab muundurite ja elektroonsete süsteemide juhtimise. Edu elektroonika vallas ja materjalide tööstuses määrab olukorra ning suunad maailma elektriajamite tootmise tehnoloogias. Iga lülitus koosneb elektroonikakomponentidest, milleks on takistid, kondensaatorid, trafod, induktiivpoolid (drosselid), kered, jne. ja põhilistest elektronseadistest: · dioodid, sealhulgas Zener-i diood, optoelektroonikaseadised ja Schottky dioodid ning dinistorid (DIAC); · türistorid, üheoperatsioonilised türistorid (SCR), sümistorid (TRIAC), suletavad türistorid (GTO), ja MOS-juhitavad türistorid (MCT);
tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1
annaabi.ee 
