Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit
juhtseadmega ühendamiseks? termoresistiivsed andurid ja termodioodid, termotransistorid ja integreeritud temperatuuriandurid. 4. Koridori valgustuse lülitamist juhitakse sõltuvalt kellaajast. Kuidas saaks selle juhtimise muuta tagasisidestatud süsteemiks? Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumiste amplituudi. Lisaks sellele paranevad juhtimisomadused dünaamilises talitluses. Lülitussagedus võib olla piiratud väljundmooduliga. Mehhaanilise täiturite puhul (nt. reelede ja kontaktorite puhul) ei tohiks lülitussagedus olla suurem kui 1…% lülitust minutis. Suuremaid lülitussagedusi võimaldavad pooljuhtkommutaatorid (nt. IGBT transistoridel või türistoridel lülitid). Suure lülitussageduse tõttu pole väljundsuuruse võnukumine enam märgatav ning reguleerimisel saadakse pidevreguleerimisega võrreldavad tulemused. 5
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1)
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja
käivitamisel ja 7,52,2 > 1,39,45; 16 > 12,29 maksimaalse momendi juures. Mõlemad võrratused on täidetud ja siit teeme järelduse, et valitud kestva töö mootor on võimeline ületama ka mehaaniliselt nimivõimsusest suuremat vaheajalist koormust. Valitud kestva töö mootor sobib vaheajaliselt tööle nii soojenemise kui ka mehaanilise koormuse seisukohalt. 6.9. Mootori lubatud lülitussageduse arvutus Ülesanne 6.15 Arvutada asünkroonmootorile lubatav maksimaalne lülitussagedus (lülituste arv tunnis). Töömasina koormusgraafik taandatuna mootori võllile koosneb kolmest lõigust: käivitus Mk = 11,8 Nm, püsivkoormusega töö Mt = Mn, 15 s ja vastulülituspidurdus Mp = 5,9 Nm. Töömasina inertsimoment Jt = 0,03 kgm2. Püsivkaod nimikoormusel on 0,35 ja muutuvkaod 0,65 nimikadudest. Soojussiirde halvenemine mootori seismisel 0 = 0,3 ja käivitamisel 1 = 0,65. Mootor Pn = 10 kW, nn = 24,17 s-1, n0 = 25 s-1, n = 0,875,
Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2] Peamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu ning kui lüliti on suletud, tarbib voolu ainult rakendatav koormis. Teisisõnu ei lange lüliti peal mingit pinget.[1] Sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt sisendsignaalile
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid
· koormusresonantsvaheldid, drossel paikneb vahelduvvoolu poolel Rööp- ja jada-rööp nullvoolulülititega resonantsvaheldite elektrilised skeemid on näidatud joonisel 1.15, a, b. Need on sarnased vooluvahelditega, kuigi nende tunnussuurused on väga erinevad. Siin moodustavad sisenddrossel ja väljundkondensaator resonantsahela koos nende vahel paikneva lülitussillaga. Resonantsahela parameetrid ja silla lülitussagedus valitakse selliselt, et sisendvool oleks katkev, nagu näitab joonis1.15, c. Tänu antud valikule sulguvad silla transistorid siis, kui vool kahaneb nullini. Kui transistorid avanevad (t0), laadub kondensaator läbi drosseli pingele UC, mis on võrgupingest Ud kõrgem. Ajahetkel t1 kahaneb vool nullini ja seega saavad transistorid negatiivse pinge ning ajalise viite (t1 t2) jooksul kondensaator tühjeneb. Seejärel ajahetkel t2 avaneb järgmine transistorlülitite paar ilma vooluta.
E1 Rs Ls Es Joonis 4.27. Vahelduvpingeregulaatorid: a) ühefaasiline, b) kolmefaasiline Kolmefaasiliste pingeregulaatorite põhiliseks kasutusalaks on kontaktivabad lülitid (kontaktorid) ja asünkroonmootorite sujuvkäivitid. Kontaktivabade lülitite peamiseks eeliseks võrreldes tavaliste kontaktoritega on suur lülitussagedus ning sädemevaba (kaarevaba) kommutatsiooniprotsess. Viimane on eriti oluline tuleohtlikus keskkonnas paigaldatavate elektriseadme puhul. Vahelduvpingeregulaatori pinge ja vooludiagrammid on näidatud joonisel 4.28. Ahelas tekib vool pärast trüristor avanemist. Tüürnurk α määrab voolukõvera pinge ja voolukõverate vahelise nihke. Induktiivkoormuse puhul jääb vool pinge suhtes veelgi enam maha. Seega
hilistusaja ja ajakonstandi T suhe. Niisuguseid regulaatoreid kasutatakse peamiselt lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides, nagu elektriküttekehad, -ahjud, -radiaatorid. Binaarregulaatori omadusi saab parandada (nt. suure hilistusega ahjude puhul) elektrooniliste tagasisidede abil. Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumise amplituudi. Lisaks sellele paranevad juhtimisomadused dünaamilises talitluses. Lülitussagedus võib olla piiratud väljundmooduliga. Mehhaaniliste täiturite puhul (nt. Releede ja kontaktorite korral) ei tohiks lülitussagedus olla suurem kui 1.... % lülitust minutis. Suuremaid lülitussagedusi võimaldavad pooljuhtkommutaatorid (nt. IGBT transistoridel või türistoridel lülitid). Suure lülitussageduse tõttu pole väljundsuuruse võnkumine enam märgatav ning reguleerimisel saadakse pidevreguleerimisega võrreldavad tulemused.
annaabi.ee 
