*) 2. Fotosünteesil moodustuv glükoos on lähtaineks paljude anorgaaniliste ainete sünteesimisel. *) 3. Glükoos on organismi peamine energiaallikas. *) 4. Enamus meid ümbritsevast õhuhapnikust on moodustnud fotosünteesi tulemusena. -) Mis tähtsus on fotosünteesil eralduval hapnikul. (3p) *) 1. Osaleb enamikes oksüdatsiooniprotsessides. *) 2. Seotud Maad ümbritseva osooonikihiga. *) 3. Osaleb põlemisprotsessides. -) Tooge produtsentide, konsumentide ja destruentide kohta näiteid. Kuidas on need organismis omavahel seotud? Koostada toiduahel! *) Produtsendid toiduahela tootjad, toiduahela esimene liige. *) Konsumendid toiduahela tarbijad, jagunevad: herbivaarid, karnivaarid ja omnivaarid. *) Destruendid surnud orgaaniliste ainete lagundajad. *) Võilill (tootja) ritsikas konn kurg rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas).
peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Produtsendid(tootjad)-autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Destruendid- surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimub ensüümide toimel.
Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t) Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi.
ökoloogilistest püramiididest. Ka energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi jaotusega toiduahelas. Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegvusprotsessideks. Organismides talletatakse vaid umbes 10% toidus sisalduvast energiast. Järelikult saavad primaarsed konsumendid salvestada ligikaudu 10 % produtsentide biomassi energiast ja sekundaarsed konsumendid ca 10% primaarsete konsumentide energiast. Sellest järeldub, et biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. 3. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal. See on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Erinevates areaali osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, sest nad on üksteisest looduslikult, ruumiliselt või ajaliselt eraldatud.
1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Maismaa ökosüsteem- mets, veeökosüsteem- järv, mikroökosüsteem- rändrahn 1.5. 1.5. konsument+ näited Konsument on heterotroofne organism. Konsumendid toituvad tootjate poolt loodud orgaanilisest ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3.
hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 3 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. (http://www.marinebiology.org) Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t) Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi.
Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekord Väljendatakse %-s. Konsumeerimise efektiivsus PE = Pn/An *100 CE = In/Pn-1 * 100 Troofilise taseme energiatarbimise üldine Assimilatsiooni efektiivsus efektiivsus AE = An/In * 100 CE * AE * PE Produktsiooni efektiivsus Konsumentide roll toiduahelas: Positiivne tagasiside Kiire taimse toidu produtseerimine stimuleerib ka tarbimist, energiavoog kontsentreerub kahele-kolmele troofilisele tasemele Paaris- ja paartituarvulised ahelad Toiduahela konsentreerumine: Toksilistel ainetel on omadus toiduahelas liikudes igas järgmises lülis konsentreeruda Radioaktiivsed ühendid, pestitsiidid, DDT. Elavhõbe Energia toiduahelas Toiduahel: - Kvantiteet
fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. 20. PRODUTSENDID- Enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. KONSUMENDID- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. PARASIIDID-Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. REDUTSENDID- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm.
kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli. Eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. 53. Toiduahel on ühes ökosüsteemis kooselavatest organismide toitumissuhtest tekkiv ahel, mis koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest. Lülid: tootja (mõnitaimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil) – 1.astme tarbija (taimtoiduline loom) – 2.astme tarbija (loomtoiduline liik) – 3
vahele ja milles organism saab areneda. Tehnokraatia - ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Toiduahel- on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed · Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. · Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. · Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid.
süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest II aste- Lihasööjad – kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete
Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende
Selleks saavad nad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest. Enamik taimi on autotroofid 41. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad, parasiittaimed ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. 42. Konsument heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45
Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib taaskasutada produts. protsessis. Ökosüsteem on isereguleeriv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel.
molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad(kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu alllikale. 1.esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid- organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2.teisesed konsumendid, lihasööjad- kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. (esimese astme kiskja, teise astme kiskja, kolmanda astme kiskja, tippkiskja). Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid. Nugilised organisnmid, kes elavad teistes organismides(endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis või toiduaineid. Redutsendid- Detridofaagid-surnuid taimseid ja loomseid jäänuseid sööjad..toituvad 16)Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhiliseks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks
Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi ülekandega ühelt tasemelt teisele. Toidus olevast energiast hajub suur osa soojusena ning kindel hulk kasutatakse elutegevusprotsessis. Organismides talletatakse vaid umbes 10% toidus sisalduvast energiast. Järelikul saavad primaarsed konsumendid talletada umbes 10 % produtsentide poolt talletatud energiast ja sekundaarsed konsumendid saavad talletada umbes 10% primaarsete konsumentide poolt talletatud energiast. Biomass ja energia vähenevad kiiresti ökoloogilises püramiidis kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Kuidas jätkub produtsentide poolt toodetud toitu tohutule arvule taimtoidulistele loomadele? Aga ka teistele loomadele ? Toitumine on ju kõikide loomade elu alus. Loomariigis on üle kahe ja poole miljoni liigi ja selles seltskonnas on selliseidki liike, kes täiskavanuna üldse ei söö. Ei toitu palju putukate valmikud, on neid, kes ise söömisega üldse
Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Konsument ehk tarbija organismid kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarprodukstsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt.
Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse mistahes troofilise tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofiliseltasemel assimileerunud energiasse protsentides. Üldproduktsioon on energia, mida esindab toodetud biomass pluss selle produtseerimiseks kulutatud energia. Neto-produktsioon e puhastoodang on energia, mida esindab produtseeritud biomass ja respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe. Produtsendid on taimed, järgmistel troofilistel tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime. Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab
päikesekiirgus-energia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tavavaliselt eristatakse kaht energia kategooriat: kineetilist ja potentsiaalset energiat. Energiavoog ökosüsteemis määrab ja piirab (limiteerib) järgmiseid suhteid: 1. Taimede-produtsentide ja loomade-konsumentide suhteid; Kiskjate ja saakloomade suhteid; Organismide arvukust ja liigilist koosseisu koosluses. 48.Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. Geneetiline mitmekesisus – genetic library. Geenidel erinevad alleelid – vajalik liigi säilimise ja evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala.
Sümbioosi vorm, kus üks väiksemõõtmeline liik kasutab teise tunduvalt suurema liigi toidu ülejääke (seda mis "pudeneb võõralt laualt"). konsumendid (ld. consumere -- tarbima) -- tarbijad. Organismid, kes saavad eluks vajalikud orgaanilised ained kas otseselt või vaheastmete kaudu tootjatelt ehk produtsentidelt. Konsumendid on produtsentidest (näit. parasiidid taimtoidulistest peremeestest) kõrgematel troofilistel ehk toitelistel tasanditel. Konsumentide hulka kuuluvad fütofaagid, zoofaagid ja omnifaagid. Kõigis nimetatud rühmades on ka parasiite. kontakti teel levimine (ld. contactus -- kokkupuude) -- kokkupuute teel levimine. Nakkustee, mille abil väheliikuvad parasiidid levivad loomalt loomale kas otsese või kaudse (vahendatud) kokkupuute korral (sügelised, täid, väivid, lamba raudkärbes jt.). 10 Loomade suguhaiguste hulka kuuluvad parasitoosid (näit
päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad. Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Redutsent lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides
teha võimalikult rohkem tööd. Inimene vastupidi vaatab kuidas minimaalse töötegemisega võimalikult paremini ära elada. Kõik ülejäänud organismid Maal kasutavad taimede poolt toodetud valmis orgaanilist ainet, kasutades seda oma keha ülesehitamiseks ja ka energia allikana. Nii toodavadki rohelised taimed toitu kõigile teistele organismidele (konsumentidele) ökosüsteemis. Konsumendid Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmaussid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad (kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2
Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel).Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 21. Bakterite roll veekogu aineringetes. i. Nitrifikatsioon looduses b. ·Nitrifitseerijad bakterid on olulised risosfääri asukad.
Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära
annaabi.ee 
