Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Negavtiivne- Viikingide aeg oli täis vägivalda
· Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise
Venemaa ja kristliku Bütsantsi vahel tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada oma mõju Vana-Vene riigi üle, Venemaa aga võimalust tihedateks sidemeteks Konstantinoopoliga; ristiusk võeti vastu 988 vürst Vladimiri ristimisega, sellega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Tänapäeval austab õigeusu kirik Vladimirit kui Venemaa ristiusustajat pühakuna.
KUNSTIAJALUGU 3 6. Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lpuni * Sel ajal valitsevad Vene kunstis Btsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) * Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut * Kiiev vistleb Konstantinoopoliga * Ehitusmeistrid kutsutakse Btsantsist * Siiski on mningaid erinevusi * Mnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse vga palju kupleid pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi
Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi
Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama 4 Spikrivabrik Savi
mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga
esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882). Ristiusustamine-slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis. 2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu)- Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül. Palverändurite toitmine ja haigete ravimine), 6000 meest Templiordu-asutati 1118 Jeruusalemmas(enim kardetud muhameedlaste seas, rikkad, keskus Prantsusmaal), 6000 meest Saksa ordu-leedukate, poolakate ristimine(asutati 1128) Pilet 12 1
teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja, veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. 1. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid
sajandi algus); 4. Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-16. sajand); 5. Keskaegse kunsti kriis ja uut laadi kunsti tärkamise aeg (17. sajand) 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid (linnast väljas valmisid puust kirikud). Kirikud olid rikkalikult kaunistatud pühakute, loomade ja ornamentidega. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2). Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut. Kiiev võistleb Konstantinoopoliga. Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist, kuid siiski on mõningaid erinevusi vanavene ja bütsantsi arhitektuuris. Mõnede suurte vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem. Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi
teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta
Väide tugineb sellele, et Rooma on impeeriumi suurim linn. Roomale aitas kaasa ka Peetruse pidamine esimeseks piiskopiks. Peetrus oli ka Jeesuse lemmikõpilane. Kuna imperiaalne valitsus on nõrk, saavad piiskoppidest Rooma tähtsaimad mehed; tähtsamad, kui nad oleksid tugeva keisri ajal. Ladina keeles papa ehk isa, algselt kõikide piiskoppide nimetus, saab hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst. Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat. Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab kandma tiaarat ja mitrat. Ftangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile 756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik
Korratusest väsinud rahvas kutsusid varjaagid endid valitsema. Sellele vastas varjaagi pealk rjurik kes sai 862 võimule novgorodis.rjuriku kaaskondlane vallutas peale tema surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad.idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid kummardasid loodusjõude.Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riigi üle,kiievi vürstid aga võimalust tihedamaks liitlassidemeteks konstantinoopoliga.988 aastal lasi vürst Vladimir koos kogu kaaskonnaga ja lasi ka kogu rahvuse ristida.õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000
· Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat) VI Vana-Vene kunst · Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni · Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud · 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid · 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) · Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut · Kiiev võistleb Konstantinoopoliga · Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist · Siiski on mõningaid erinevusi · Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem · Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil · See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal · Sofia katedraalil on 13 kuplit · See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud
kirillitsa tähestikud, millest kirillitsa võeti vastu, ning on aluseks tänapäevasele slaavi tähestikule. Enamik lõunaslaavlasi tunnistasid Patriarhi võimu, ent lääneslaavlased tunnistasid katoliku Rooma usku. o Idaslaavlased olid Vana-Vene riigi tekke ajal paganad, kes kummardasid loodusjõude, surnuid ja esivanemaid nende silmapaistvamaiks jumalaks oli Perun. Kiiev sõlmis liidu Bütsants 'iga, lootes liitlassidemeid Konstantinoopoliga võõrrahvaste vastu, kui Bütsants lootis seeläbi tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle. 988 aastal lasi vürst Vladimir end koos kaaskonnaga ristida, langedes Bütsants 'i kirikliku ja kultuurilise mõju alla. JAROSLAV TARK JA VANA-VENE RIIGI ÕITSENG o Vana-Vene riigi õitseaeg saabus Jaroslav Targa valitsusega. Riik ulatus Mustast merest Läänemereni, 1030 aastal vallutas ta Tartu, ehitas sinna oma kindluse ning
Seejärel levid kirjaoskus ühiskonna ladvikust keskklassini. On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad. Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid. Neid täiendati iga aasta tähtsate sündmustega. ,,Jutustus möödunud aegadest" suurkloostri munk Nestor. Jaroslav Tark 1019-1054 Abiellus Rootsi printsessiga suhted teiste kuningriikidega Kiievist sai mõjukas keskus, võisteldes Konstantinoopoliga isegi. Diplomaatilised suhted hõlmasid kogu Euroopat. Pärast Jaroslavi surma Kiievi-Vene riik lagunes ja venelased tõmbusid turvalisematele aladele. Tärkas uus Vene riik, mis koondus Moskva linna ümber. FRANGI RIIK RIIGI KUJUNEMINE KELTIDE GALLIA - kuni 1.saj pKr ühtne riik puudus, u. 80 ala(civitas) - enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3
Tähtis oli pikse- ja sõjajumal Perun. Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde.
Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles
· Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat) XVIII Vana-Vene kunst · Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni · Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud · 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid · 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) · Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut · Kiiev võistleb Konstantinoopoliga · Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist · Siiski on mõningaid erinevusi · Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem · Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil · See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal · Sofia katedraalil on 13 kuplit · See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud · Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi
sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina. Temast saab paavst Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks. Teda on ka munkpaavstiks nimetatud. Vahekord Konstantinoopoliga ei ole pilvitu. Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui kõneisik. Gregorius pole nõus patriarhi oikumeenilisena tunnustama ja ei kasuta mitte primaadinõudlust, vaid ütleb, et on tagasihoidlik Peetruse järgija (peegeldub ka tema nimes – cervus cervorum Dei). Kes tahab olla teiste ülem, peab olema teiste teenija
Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680/1 kuues oikumeeniline kirikukogu paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Ariaanlus on õpetus, et Jeesus Kristus on Jumala loodud ning ei ole seega Jumalaga võrdne, ega ka igavene, vaid ainult sarnaneb Jumalaga
annaabi.ee 
