Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega: · a) luukude · b) kõhrkude · c) rasvkude · d) veri (on vedel kude) Koed - ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude rühm. Loomsed koed: 1. Nii nagu taimed, koosnevad ka loomad erinevatest organitest ja need omakorda erinevatest kudedest. 2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond. Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet. Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude Närvikude Lihaskude Epiteelkude 4
128. krankhaft- haiguslik 129. vermehren- paljunema 130. erblich- pärilik 131. die Gewebeprobe, -en - koeproov 132. bösartig- halvaloomuline 133. die Chemotherapie, -en - kemoteraapia 134. die Strahlentherapie, -en - kiiritusteraapia 135. der Krebsprävention, -en - vähi ennetamine 136. krebsregend- vähku soodustav, kantserogeenne 137. die Impfung, -en - vaktsiin 138. die Entzündung, -en -põletik 139. die Knochzelle, -en - luurakk 140. der Zellbestandteil, -en - rakukomponendid 141. die Drüsenzelle, -en - näärmerakud 142. der Blutarmut, -en - kehvveresus 143. der Prostatakrebs, -e - munandivähk 144. harmlos- healoomuline 145. der Umweltgift, -e - keskkonnamürk 146. die Schimmelpilzen- hallitusseen 147. begünstigen- soodustama 148. die Zellvermehrung, -en - raku paljunemine 149. die Zytologie- tsütoloogia 150. die Therapie, -en - teraapia, ravi
Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon)
Põhjustavad elektrokeemilise gradiendi ja membraanipotensiaali tekke. 4 klassi: P-klassi pumbad: H+ pump taimede, seente, bakterite rakumembraanis; Na +/K+ pump kõrgemate eukarüootide rakumembraanis; H+/K+ pump imetajate kõhu telje-rakumembraanis; Ca2+ pump kõikide eukarüootide rakumembraanides. V-klassi prootonipumbad: taimede, pärmi, teiste seente vakuolaarsetes membraanides; loomarakkude endosomaalsetes ja lüsosomaalsetes membraanides; osteoklastide (teatud tüüpi luurakk) ja mõnede neerutorukeste rakkude plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate plasmamembraanis (fosfolipiidide, väikeste lipiidsete ravimite, kolesterooli, teiste väikeste molekulide transporter).
MAO SOOLETRAKTI MOTOORIKA PIDURDUB NÄGEMISEGA- TOIMUB PUPILLI LAIENEMINE 10 VALGUD- 10-15% SÜSIVESIKUD- 55-60% RASVAD- 10-20% MIS TOIMUB LIHASTEGA PEALE TREENINGUT?- PEALE TRENINGUT TEKIB LIHASVALU. LIHASVALU TEKITAB PIIMHAPE LIHASTES, MIS TEKIB SIIS, KUI LIHASED EI SAA PIISAVALT HAPNIKU. ANABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, SÜNTEESIPROTSESSIDE INTEGRATSIOON. KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS. OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK OSTEOKLAST- LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM).
osteogenees - luukoe moodustumine; skeletiluud pärinevad 3 regioonist (paraksiaalne mesoderm, külgplaadi mesoderm, kraniaalne neuraalhari) Oska kirjeldada ja võrrelda: intramembranoosset ossifikatsiooni - mesenhüümi otsene konversioon luukoeks endokondraalset ossifikatsiooni - mesenhüümi rakud diferentseeruvad kõhrerakkudeks, alles hiljem luurakkudeks osteoblast - luuraku eellasrakk, neist moodustuvad osteotsüüdid osteotsüüt - luurakk osteoklast - aitab laiendada luuüdiõõnsust kõhreümbris luuümbris/periost - luu jämeduskasv toimub periosti osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega; seest laiendatakse luuüdi õõnsust osteoklastide abil kondrotsüüdid - luu kasvul osalevad rakud, mis hiljem apoptoosiga eemaldatakse ning osteoblastidega asendatakse hüpertroofsed kondrotsüüdid Kuidas toimub luude pikkuskasv? (epifüüsi kasvuplaadid)