· mükotoksiin mürgised ained, mida seened toodavad => mükotoksioos- hallitusseen põhjustab · põhjustavad mürgitusi- (nt. punane kärbseseen) · põhjustavad toiduainete hallitamist · lagundavad ehitisi (nt. majavamm) · tekitavad allergiat (nt. vamm) · mükoos seennakkushaigus => süvamükoos- organismi sees (nt.pärmseen) 4 hõimkonda: 1) Ikkeseened mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik
Riik Seened. Hk. Ikkesseened Hallitusseened, Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n, Aplanospoorid (rakusisese tekkega tuullevivad eosed), Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos), elavad Maismaal ja vees, Saproobid, parasiidid loomadel, harva sümbiondid (ektomükoriisa). Riik Seened. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva
rohked sademed ja kõrge õhuniiskus ning temperatuur (optimaalne temperatuur on 28-30oC). Meil on võimalik haigusetekitajatena mitmete Fusarium`i liikide, eelkõige aga F. avenaceum ja F.sporotrichiella arenemine, mille puhul toksiliste tüvede esinemine on sagedane ( vt. ka minu eelmist artiklit ajakirja märtsi numbris). Enamuse Fusarium´i liikide temperatuuri optimum on piirides 18-28oC. Kui samal ajal esineb 70-80%-line õhuniiskus, on võimalik koniidide (eoste) rohke moodustumine ja haiguse tugev esinemine. 1988. aastal Ukrainas, Moldaavias ja Krasnodari krais kahjustas punakaste (sealhulgas F.graminearum) tugevasti piirkondades, kus sademete hulk õitsemisest kuni saagi koristamiseni ületas paljuaastast keskmist 2-4 korda, ööpäeva keskmine õhuniiskus oli üle 71% ja temperatuur üle 15oC. Haigusekindlaid sorte siiani pole suudetud aretada, kuigi intensiivne töö sellel alal toimub mitmetes maades.
· Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni. Bakterid vahetavad osaliselt oma DNAd · Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem) · Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore. Endospoorid tekivad sisse. · Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks. · Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid- hapupiim, juust, hapukurgid, hapukapsas)
Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. ( Hein: 2000) 2.1. Eosed Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad paljude taimede, vetikate, seente ja mõnede protistide elutsükli tähtsa etapi. ( Hein: 2000) 5
zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See
PALJUNEDA GLÜKOOSI glükogeen tärklis glükogeen VARUAINE VARUAINED loomsed rasvad taimsed õlid loomsed rasvad AINEVAHETUS heterotroofne autotroofne heterotroofne PLASTIIDID puuduvad olemas puuduvad Seente paljunemine. Seene paljunemine: * suguliselt * mittesuguliselt mõlemal juhul eostega Mittesuguliselt valmivad eosed koniidide ehk lülieostena (eosed kasvavad üksteise otsa) VÕI.. * diploidsed (homoloogilised kromosoomid; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened.
Sugulise aengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mitttesuguline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Arvatavasti on seetõttu paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kadunud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. Seente evolutsioon Vanimate tõepäraste seene leidude vanus ulatub veidi üle 500 miljoni aasta ja tegemist on ilmselt saprotroofidega. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esineva mükoriisaga. Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi. Selle ja mõne teise leiu põhal on oletatud, et mükoriisa mängis tähtsat rolli maismaataimede tekkes
mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal
Kevadeosla, aecium - vt. kevis. Kevis e. kevadeosla e. etsium, aecium - roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel tekkiv paljunemisstruktuur, kus tekivad *kevadeosed. Kleistoteetsium, cleistothecium - vt. peiteosla. Koniid e. lülieos, conidium - iseseisva liikumisvõimeta *mittesugulise paljunemise *eos, mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal. Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline *seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks. Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis endogeenselt tekkiv *haploidne *eos. Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb *eoslavakandja *eoslavaga. Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud
kasutatakse neid tööstuses mitmesuguste orgaaniliste hapete ja alkoholi tootmiseks. Füko mütseetide klassi kuulub ka Phytophthora, mis kahjustab kartulil lehti ja m ugulaid. Selle seene m ütseel levib kahjustatud taimeosal, p õhjustades rakkude närbumist. Asko mütseedid ehk kottseened. Selle klassi seentel on ristvaheseintega paljudeks rakkudeks jaotatud m ütseel. Asko mütseedid paljunevad nii sugulisel kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljune mine toimub koniidide abil, mis m o odustavad vertikaalsete koniidikandjate otsas ja on mitmesuguse v ärvusega, suguline paljune mine aga raskustes ehk e oskottides m o odustavate e oste abil. Kottseente hulka kuulub palju liike, ühed neist põhjustavad toiduainete rikne mist, teisi aga kasutatakse tehnikas. Suure ma tähtsuse ga on kaksperekonda Penicillium ja Aspergillus. Penicilliumil m o odustavad koniidid harunevate pintslitaoliste koniidikandjate otsas. Se ene eri liikidel on koniidid erineva
2000, 2002b). Kottseente Peziza varia ja P. violacea kompleksi liikidel võib leida polüspoorsetest kultuuridest heteroploidseid hüüfe (avaldamata andmed), seetõttu võib kahtlustada neil paraseksuaalse tsükli olemasolu. P. varia ja P. violacea kompleksi liikidel esineb konidiaalstaadiumis anamorf Oedocephalum sp. (Öpik, 1998). Tuleks kontrollida, kas monospoorsete tüvede ristamisel kultuuris esineb anastomoose, tuumade liitumist ja haploidiseerumist ning koniidide DNA-sisalduse heteroploidsust (NB! sugulisel paljunemisel liituvad tuumad alles viljakehas, vahetult enne eoskoti teket). P. varia ja P. violacea kompleksid erinevad oma paljunemistüübi poolest. Esimene on homotalne, teine heterotalne (Weber, 1992). Valitseva seisukoha järgi on sugulise paljunemise puudumine taandareng (Yun et al., 1999). Võimalik, et paraseksuaalsusest tingitud heteroploidsus on üheks põhjuseks, miks paljudel kottseentel on suguline paljunemine kadunud
Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks
ruumiliselt eraldatud, edasi lükatud. Võib-olla annab see rohkem aega rekombinatsioonide tekkeks. Võiks öelda, et suguline protsess on toimunud ilma nähtava sugulise paljunemiseta. Sellisel juhul on ilma viljakehade moodustamiseta kasvava seene hüüfil justkui klonaalselt tekkivad koniidid rekombinantsed venitatud ja varjatud meioosi tõttu. Paraku ei allu rekombinatsioonide lahknemine antud juhul populatsioonigeneetika seadustele (rekombinantsete koniidide ebavõrdne arvukus? rekombinantide ebavõrdne lahknemine?). Veelgi huvitavam on see, et mitootiline geenivahetus võib toimuda ka klonaalselt paljunevas pärmirakus. Sugulise paljunemiseta diploidsed pärmid on heterosügootsed (!). Mitootilised rekombinatsioonid tekivad klonaalselt paljunevas pärmi Candida albicans rakus kahe haploidse genoomi komponentide vahel (Fincham et al., 1979). Sellel liigil haploidiseerumist ei toimu (meioosi teine jagunemine puudub). Küll aga
Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks
ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid: Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened-Zygomycota); kotteos (Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise.
Suurusmarker koosneb kindlaksmääratud suurusega molekulide segust, saab määrata meie proovi molekuli suurust. 21. Millise vea oled teinud, kui elektroforeesi ajal proovide liikumist tähistav marker liigub vales suunas? Klemmid valet pidi. 7. teema 1. Mida mõistetakse bakterite kasvu all? Kasv on mikroobirakkude arvukuse tõus või biomassi juurdekasv ruumalaühikus. 2. Milliseid bakterite paljunemisviise tuntakse? Pooldumine, niitide jagunemine, hüüfide tipus moodustuvate koniidide abil, pungumine. 3. Mis on perioodiline kultuur? Perioodiline kultuur – batch kultuur – suletud süsteemis. Bakterite kasvatusviis, kuhu inkubeerimise jooksul midagi ei lisata ega eemaldata. Iseloomustab seda neli kasvufaasi. 4. Iseloomusta perioodilise kultuuri kasvufaase? lag – toimub kohanemine muutunud keskkonnatingimustega. Metaboolse aparaadi ettevalmistamine kasvuks. Toimub nt ribosoomide süntees. Toimub biomassi juurdekasv ilma rakkude jagunemiseta.
satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina. Sageli formeerub ta esimese koniidi alla seni kui see veel paigal püsib, samal viisil teine teise alla jne. Nii tekib koniidide ahel, kus kõige noorem koniid on aluse juures, kõige vanem aga tipus. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rühmiti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja kanduvad edasi õhuvooluga. Soodsate tingimuste puhul moodustub neist mütseel. Spoorid (eosed) ja koniidid on mitmesuguse kuju ja värvusega ning neid moodustub suurel hulgal. Kuna hallituse eosed on väga väikesed ja kerged, siis võivad nad õhuvooluga väga kaugele kanduda.
Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja võivad olla kas "paljalt" või sporangiumis. Mõnedel mikroobidel võib olla mitmeid paljunemisvõimalusi: näiteks niitjad tsüanobakterid saavad paljuneda goniididega, hormogoonidega, aga ka niidi jagunemisel tükkideks. Mis on steriliseerimine? Kõigi mikroobide hävitamine. Mis on desinfitseerimine? Mikroobide arvu oluline vähenemine. J. Lister ja fenooli kasutamine.
(heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. 89. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja võivad olla kas "paljalt" või sporangiumis. Koniidi idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Niitjad bakterid Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon paljunevad liikumisvõimeliste paljunemisrakkude- goniidide abil
annaabi.ee 
