Kõne, kakskeelsus, eesti keel, vene keel (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

109 vene keele sõna gümnaasiumis

1. rukkilill - 2. Vene salat ­ 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema ­ , 7. teisel korrusel ­ 8. Vene hing ­ 9. rahvused - 10. asutused ­ , 11. pirukas ­ , 12. riik - 13. tunniplaan ­ 14. veetorn ­ 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos ­ 18. Vene saun ­ 19. rahvuslind ­ 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna ­ 24. maakonnakeskus ­ 25. raekoda - 26. Vene viin ­ 27. minema - 28. saun ­ , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik ­ 33. toiduained ­ 34. pirukad ­ , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima ­ , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained ­ 42. linna sümbol ­ 43. eesti keel ­ 44. elanikkond - 45. Viljandi järv ­ 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn ­ 48. rahvusvärvid ­ 49. sööma ­ , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill -

Vene keel

36

docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

ka hiina keeles on vaja edasi anda teiste keelte nimesid, mille nad transkribeerivad hiina keelde, seega kasutavad nad fonograafilisi märke. Kirillitsa on küll tähtkiri, aga tal on silpkirja elemente. Silpkirjades on vahel konsonant ja vokaal vales järjekorras. Üldine termin kirjasüsteemi vahetamise kohta on konversioon = ümberkirjutus. Selle mõte on kanda fonoloogilised ja morfoloogilised elemendid ühest keelest/kirjast teise. Täielik konversioon = keel vahetab tähestikku, nt türgi k läks üle ühelt teisele. Osaline konversioon – teeme lähtekeele sõnad sihtkeele kasutajale arusaadavaks. Eelkõige nimede puhul. Latinisatsioon – märgib mistahes keelest ladina tähestikku ümberkirjutust. Omaladina - latinisatsioon, mille on kasutusele võtnud üks maa ise. Ümberkirjutuse 2 põhimeetodit on  transkriptsioon – kirjade mõttes ümberkirjutust hakatakse kasutama alles keskajal. Häälduse edasiandmiseks

Foneetika

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

õed, sest kirjutud on: kes mõõka tõmbab, saab revolvri läbi hukka. Sellepärast mitte mõõgaga, vaid tarkusega astume neile vastu keisri nimel. Kürjeleisson! Minge rahuga." Ja rahvas läkski ning vana Maurus asutas oma esimese järgu kooli, mis on tarkuse allikas. Nõnda sündis see kool, kuhu tahtsin mina ja kuhu tahate teiegi minna. Ja minge südamerahus, sest see on puht eesti kool, esteks saksa, nüüd vene keelega. Aga sest pole ühti, kõik eesti koolid on kas saksa või vene keelega; teistsuguseid eesti koole pole tänini olnudki, mis õige eesti kool oleks..." Jalg-jalalt oli Indrek juba ammugi ukse poole tammunud, aga see ei vähendanud põrmugi punahabeme sõnavoolu. Õnneks astus paar meest sisse. Nüüd söandas Indrek avalikult põgeneda. Aga kui puhvetipidaja seda nägi, hüüdis ta temale järele: ,,Muud kui hääd kätt, aina hääd kätt, ja kui siia tagasi, siis kura kätt, ikka kura kätt!" Räidinud sügisilm oli vaheajal sootuks pimenenud

Eesti keel

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? ­ vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k

Eesti keel

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt, sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus ­ hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu.

Eesti keel

8

odp

Suur ja väike algustäht

· kuud: detsember, august · nädalapäevad: kolmapäev, reede · pühad/ tähtpäevad: jõulud, mardipäev · aastanimetused: hobuse aasta · ametid/ auastmed: president, major · aunimetused: aasta ema, audoktor · teaduskraadid: füüsikamagister  Pane tähele! · Eesti kirjandus · eesti kirjandus (Eesti riigis (eestlaste kirjutatud) kirjutatud) · vene külad Peipsi · Vene külad ääres (Venemaal asuvad (külades elavad külad) venelased)  Ümberütlevad nimetused · maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa) · püramiidide maa (Egiptus), · tõusva päikese maa (Jaapan) · Roheline Mander (Austraalia) · Vana Maailm (Euroopa), Uus Maailm (Ameerika) · Metsik Lääs · Emajõe Ateena (Tartu)  Tiitlid ·

Eesti keel

1

doc

Võõrkelte valdamine kui eelis tööturul

Voorkelte valdamine kui eelis tooturul Miks on vajalik ja kasulik õppida võõrkeeli? Eesti riigi ja eesti keele kõnelejate arvu väiksust arvesse võttes on igal noorel inimesel lausa hädavajalik õppida ja olla suuteline rääkima võõrkeeli. Maailmakeeled nagu inglise, vene, saksa, prantsuse, itaalia ja hispaania keel on sulle aknaks maailma ning võimaldavad mõista erinevaid kultuuriruume, suhelda inimestega üle kogu maailma nende emakeeles, lugeda välismaised ajalehti/ajakirju, avardada enda silmaringi ja annavad sulle palju muid eeliseid nii sinu personaalses kui professionaalses elus. Üha rohkem ettevõtteid teeb koostööd välismaiste ettevõtetega ning tööandja vajab kohanemisvõimelisi töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes ning mõista teisi kultuure

Eesti keel

1

docx

Eesti keele olukord

Eesti keele olukord Me kõik oleme huvitatud sellest,et eesti keel püsima jääks. Me soovime seda ,et ka meie lapsed räägiksid ja õpiksid eesti keeles. See kõik paneb meid mõtlema eesti keele olukorra ja tuleviku väljavaadete üle. Üks tugev eesti keele mõjutaja on vene keel ,sest ligikaudu neljandik eesti rahvast on venelased. Neil on soov muuta vene keel teiseks riigikeeleks. Kui tahame ,et meie keelekõnelejaid oleks rohkem, siis peaksid ka vene rahvusest kodanikud eesti keele ära õppima. Teiseks probleemiks on eesti keele kõnelejate väike arvukus. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest eesti keel valdab umbes miljon. Kõnelejate arvu tõstmiseks tuleks anda teist keelsetele inimestele rohkem võimalusi eesti keelt omandada. Suurimaks eesti keele mõjutajaks on internet. Internetis kasutatavad väljandid on nähtamatult meie keelde tulnud. Kõigerohkem on arvutis ja internetis kasutatavatest sõnadest meie

Eesti keel

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)