50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
enamikes suhtlusolukordades, oskus vajadusel lülituda ümber ühelt keelelt teisele. (vahetada koodi). Keelte kasutamises on kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja funktsionaalseid erisusi, mis sõltuvad inimese vanusest, sotsiobiograafiast ja muudest sotsiaalsetest ja kultuurilistest kriteeriumitest nt keelekasutussfäär. /E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline.
Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine..........................................................
On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus.
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele...........................................
teistega koos teha ja mõistad ümbritsevat, empaatiavõime. Peegelneuronid peegeldavad tegevust. Neuronid tõlgivad seda, kuidas me maailma mõistame. Katkised peegelneuronid põhjustavad autismi (?). Keelega seotud on peegelneuronid seepärast, et kui me räägime asjadest, mida me ei näe või mis pole kohal (nt grammatika, abstraktne keelekasutus), on tõenäoline, et nendest peegelneuronide avastamise järeldustest saame teada, kuidas keelt õpitakse ja kuidas keel areneb ja kuidas keel on tekkinud. Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil.
nimede parandamise traditsioone. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Araabia kultuur tänapäevases mõttes sündis koos islami usuga 7. sajandi keskel. Araabia kultuur laenas palju Kreekast. Sībawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. Sibawaihi on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. Klassikalise araabia keele mudel on Koraan. Nagu sanskrit, fossiliseerus ka klassikaline araabia keel. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid, keskendub süntaksile. Sībawaihi süntaks keskendub eelkõige rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks. 4. Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning
grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr – veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus – keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid. • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma. (sellep foneetika abiteadus veedadel)
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid