IV Veeaur õhus 1. Õhu relatiivne niiskus on 25 oC ja õhurõhu 97,2 kPa juures 65%. Kui palju tekib kondensaati õhu temperatuuri alandades 3 oC ja rõhu tõustes 104,5kPa? Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (25 oC juures) P küllastatud veeaur = 5,69mmHg (3 oC juures) Lahendus: Pvee aur 25oC juures= 23,76mmHg*0,65 = 15,44mmHg. Põhk = (97,2kPa*760mmHg)/101,3kPa = 729mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 25oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,44mmHg*100)/729mmHg = 2,11%
Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 17,54mmHg (20 oC juures) P küllastatud veeaur = 6,54mmHg (5 oC juures) Pvee aur 20oC juures= 17,54mmHg*0,90 = 15,8mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 20oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,8mmHg*100)/760mmHg = 2,08% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta.
konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid
13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema kõigi osade püsitemperatuurini ja kuni kondensaadi väljavoolutorust hakkab ühtlaselt kondensaati tilkuma. Mõõtmised Algnäit Vahenäit 1 Vahenäit 2 Lõppnäit Jahutusvee V1=1,2371 m3 - - V2=1,2620 m3 ruumala Gaasikell VA=1,820 m3 VB=1,830 m3 VC=1,840 m3 VD=1,850 m3 ruumala Gaasikell tsA=20,6ºC tsB=20,6ºC tsC=20,5ºC tsD=20,5ºC temperatuur
13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema kõigi osade püsitemperatuurini ja kuni kondensaadi väljavoolutorust hakkab ühtlaselt kondensaati tilkuma. Mõõtmised Algnäit Vahenäit 1 Lõppnäit Jahutusvee V1=3,900 m3 V2=4,018 m3 ruumala Gaasikell V1=24,658 m3 V2=24,688 ruumala Gaasikell tg=22 ºC tg=21,6ºC tg=21,6 temperatuur Gaasikell pA=198mmH2O= pB=197mmH2O= pC=197mmH2O= ülerõhk =1940Pa =1930Pa =1930Pa
2006.aasta eelarves hinnati riigi mandrilaval peituvate varude jäägi väärtuseks 4210 miljardit NOK'i. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt rasked, on riik omandanud varude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Snohvit on Hammerfesti nõos 340m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli, mille all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsoonikaevu. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse tootmisjuhtme kaudu Melkoyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni vedeldumiseni. 375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 800-1100 meetri sügavusel Kesk-Norra ranniku lähedal. Töötlemata
terviklikkus, tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused ning esteetiline välimus. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Ekspluatatsiooniiga, mille jooksul ei vaja fassaad renoveerimist võiks jääda vahemikku 15-50 aastat. Edu tagab kasutusiga 30 aastat. 16.3. Lahenduse hügieenilisus Ülesanne: Lahendus ei tohi eraldada kahjulikke aineid, ega soodustada hallituse ja bakterite teket. Ei tohi tekkida tarindisse kondensaati, ega niiskust. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kriteeriumite hindamine ja garanteeritud edu vahemiku leidmine viiakse läbi pallisüsteemis: 1. Kondensaat tekib tarindi sees ja sisepinnal, esineb hallitus. 2. Kondensaati ei teki tarindi sees, eksisteerib liigniiskus, suur hallituse oht. 3. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis. 4. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5
2...19 celsius PDP Membraankuivatust- Koosneb õhukestest kiledest • Difusioon suurema kontsentratsiooniga alalt väiksemasse • Element vajab käivitusaega 6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat – õhu ettevalmistamisplokk. Millest koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted. Tingmärgid Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Koosneb: Õhufilter(Eemaldab tahkeid osakesi ja kondensaati) • Rõhuregulaator(Hoiab töörõhku )• Õliti (ainult vajadusel)( Lisab õhule õli) 7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega silindritega).Loetleda tüübid. Pikad liikumised vähema ruumikasutusega Tross-silindrid • Pilutihendiga silindrid • Püsimagnetiga silindrid 8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga): Hammaslatiga (pöördemoment u. 150 Nm) Labaga (pöördemoment u. 20 Nm) 9
niiskuskoormuse tingimustes. Jäätunud kondensaat tekkis kõikidel juhtudel kui temperatuur jäi vahemikku -20 ja +20, -15 ja +20, -10 ja +20 ning soojem pool oli küllastunud niiskusega. Katsekeha sooja õhu poolsele küljele tekkis kondensaat. Katsekehad olid erineva tihedusega, suurema tihedusega proovikehad (A ja B) olid jaotunud nähtavalt jäätunud niiskuse ja vedela kondensaadi piirkondadeks. Katsekehal C, mis oli teistest kergem, esines ka jäätunud ning vedelat kondensaati, kuid puudus kindel joon nende piirkondade vahel. Niiskusskindlustegurid, mis arvutati kogutud andmete põhjal kõikide materjalide kohta, nende katsete korral, kus Ti=+ 20°C, Te= 20°C kuni 3 korda kõrgemad kui tabeliväärtus, kus µ=1 mineraalvilla puhul, mille tihedus on 10-200 kg/m3. Katsetel teiste temperatuuridega jäi µ väärtus lähemale tabeliväärtusele. Edasised uuringud on olulised leidmaks miks on niiskuskindlustegur (µ) kivivillas jäätunud
Vundamendi välispinnale tuleb paigaldada hüdroisolatsioonikiht. Tuleb võimaldada keldri tuulutamine. Kui on keldrile tehtud tuulutusavad, siis võib need sulgeda ainult talveks ja seda soojakadude vältimise eesmärgil, kuid suveperioodil peab kindlasti keldrit tuulutama. Tuleb arvestada ka vees lahustuvate sooladega, mis keldriseintele kristalliseeruvad. Tuleb vältida keldriseintele tekkivat pidevat kondensaati. Kasutatavad materjalid peavad olema hingavad, et keldriseinas olev niiskus saaks sealt eemalduda ka pärast hüdroisolatsioonitööde teostamist. Enne täispinnalise hüdroisolatsioonikihi paigaldamist tuleb vuugid täita ja ebatasasused tasandada. Aluspind peab olema tolmuvaba. Juhul kui tegemist on vundamendi remondiga, siis enne uue hüdroisolatsiooni paigaldamist tuleb seinalt eemaldada kõik kattekihid, milleks võivad olla krohv, värv jms
riigi kaugematele piirkondadele. Norra tehnoloogial on rahvusvaheliselt hea maine ning suuremad merepõhjas kasutatavat tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted on maailmaturul liidripositsioonil. Nende aastast ekspordimahtu hinnatakse mitmekümnetes miljardites Norra kroonides. 2007. aastal algas tootmine kahes suures gaasirajatises, mille ülesehitamisel on kasutatud maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid. Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse. Veeldatud gaas
hüdrosüsteemi kahjustusi ja süsteemi olema kõrge süttimistemperatuur. rikkeid. Vesi võib sattuda töövedelikku silindrite ja mootorite tihendite vahelt, Mittetoksilisus nii vedelas, gaasilises halvasti tihendatud vesijahuti kaudu või olekus ning töövedeliku utiliseerimisel kondensaadina. Lisaks sellele sisaldab värske töövedelik, vett (kondensaati). Selleks, et vältida töövedeliku ohtlikkust Kui vee sisaldus on üle 0,2% inimorganismile ja elusloodusele peab hüdrosüsteemi kogumahust tuleb töövedeliku kasutamisel arvestama töövedelik vahetada. tootjapoolsete nõuetega. Vett saab õlist eraldada separaatorite ja tsentrifuugide kasutamisega süsteemi töötamise ajal (seda peamiselt suurtes süsteemides).
ka põranda- ning seinakonstruktsioone. Loomulikult on tähtis ka ehituse kvaliteet ning hoone põhikonstruktsioonide teostus. Referaadis vaatleme vundamendi soojustus tehnoloogiaid ja materjale. Niiskuse mõju vundamendile ja kaitset radooni eest. 4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu, mis jahutab põrandaid, tekitab vundamendi peal asuvates hooneosades kondensaati, hallitust ja niiskuskahjustusi ning levitab seda teistessegi konstruktsiooniosadesse. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel hoopis kahju tuua
1.2.3 Soome aken Kahe eraldi raamiga ehk sise-ja välisraamiga, mis avanevad ühendatult mõlemad sissepoole. Tavaliselt siseraam on kahekordse klasspaketiga ja välisraam ühe klaasiga. Võrreldes üheraamse aknaga, tagab Soome tüüpi aken parema soojus- ja müraisolatsiooni ning on oluliselt kauakestvam. Samas ei takista aknad õhuniiskuse difusiooni ja tagavad parema niiskustasakaalu ruumides. Akna klaaside sisepinnale ei teki kondensaati. Seda põhjusel, et kahe raami vahel ühtlustub välistemperatuur ja pidurdub jahutava tuule toime enne sisemist aknaraami. Seepärast ongi Soome tüüpi aknad väga levinud põhjamaades ja just eriti sobilikud külmemasse kliimasse. • Materjal: mitmekihiline männiliimpuit. 10 • Lengi sügavus: 140 - 210mm. • Avanemine: küljelt, alt või ülevalt.
Vastavalt niiskuse nomogrammile on antud parameetritel d0 = 44 gr/kg ja ds = 25 gr/kg. Järelikult d = d0 ds = 44 25= 19 gr /kg. Vastavalt algtingimustele tekib B & W mootoril võimsusega Ne = 2162 kW; ge = 0,217 kg/kWh; G0= 14,0 [kg/kg] antud tingimustel ühes tunnis läbib silindrit kondenseerunud veehulk: Gkv.= geNeG0 d = 0,217 × 2162 × 3,2 × 14,0 × 0,019 = 398 [kg], kus = × a = 2 × 1,6 = 3,2 ( summaarne liigõhutegur; a läbipuhketegur). Et kondensaati ei tekiks, peab õhu temperatuur ressiivris olema ca Ts = 328 K. Ülelaadimisõhu tihedus sellel temperatuuril (Ts = 328 K): ps 1,98 105 s = = = 2,01 [kg/m3] RTs 287 × 328 Silindrisse antav õhukogus saadud tihedusel: 1 1 Gõ· = vs· ×t· × s × =1,14 ×0,8 × 2,01 × =1,76 [kg/ts] 1 +1,6d 1 +1,61 ×0,045
V2 = 6,79-((6,79-1,52)* 10,52109 ) = 1,20 g/ m (0,0054+ 0,29+8,02+1,91)109 3 V3 = 6,79-((6,79-1,52)* 10,5210 9 ) = 1,52 g/ m (0,0054+ 0,29+8,02+1,91+0,29)109 3 V4 = 6,79-((6,79-1,52)* 10,52109 ) = 1,52 g/ m Vastus: Tegelik veeauru sisaldus ei võrdu kusagil küllastussisaldusega ning kondensaati ei teki. 46 47
- 50 ...+70 °C. Lasti kinnitamiseks konteineri sees varustatakse seinad ja põrand kinnitusaasadega. Põranda kinnitusaasad asuvad põrandasse tehtud avades, et mitte vigastada tõstukite rattaid. Konteinerite karkasse kaetakse ka muu materjaliga peale lehtterase, näiteks veekindla vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad. Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega. 2
riigi kõigis maakondades, ning mõned naftatööstuse kohalikud ja regionaalsed mõjud 24 puudutavad oluliselt ka neid riigi piirkondi, mis tegelikult ei ole selle tööstusharuga kuigi palju seotud. 2007. aastal algab tootmine kahes suures gaasirajatises, mille ülesehitamisel on kasutatud maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid. Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse.
suunatakse lastisoojendussüsteemidesse. Teise kontuuri aurusti võib moodustada abikatlaga ühtse agregaadi – kahekontuurilise katla – või olla kujundatud omaette seadmena, sageli võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri. Küllastunud sekundaaraur aurustist 3 suunatakse lasti soojenduse ja teistesse soojusvarustuse süsteemidesse, lasti turbopumpade käitamiseks vajalik sekundaaraur kuumutatakse ettenähtud temperatuurini abikatla auruülekuumendis 6. Laeva käigu ajal töötab 3-sektsiooniline utilisatsioonikatel 2. Kuna
kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. tempil ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt- on temp., mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse (hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist (1):
kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. tempil ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt- on temp., mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni,
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. Kastepunkt on temperatuur, mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguste arvutusskeemid Enamasti on vaja arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) P H2O/Püld = VH2O/100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist: P H2O/Püld =
kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei
joonis 3.22). Aktiivturbiini rõhuastmes paisub aur ainult liikumatutes düüsides ja auru kineetiline energia suunatakse rootori labadele ning muundatakse rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Reaktiivturbiini rõhuastmes mõjub rootori töölabadele lisaks auru kineetilisele energiale veel auru paisumise reaktiivjõud. Aktiivturbiinimõõtmed on suhteliselt väikesed, tema ekspluateerimine on lihtne, ta on ökonoomne ning võimaldab kasutada kõrgparameetrilist auru, saada puhast kondensaati ning lisaks elektri genereerimisele anda tarbijatele erinevate parameetritega auru. Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel. Tüüpiliselt moodustavad võimsate auruturbiinide kõrgrõhuosa aktiivastmed ja madalrõhuosa reaktiivastmed. Enamik nüüdisaegsetest auruturbiinidest on nn aksiaalturbiinid, milles aur voolab rootori pikitelje sihis
hüdroisolatsioon ja tugevpõrand. Hüdroisolatsioon plaatkatte all on vajalik, kui soovitakse tõkestada vee valgumist läbi põranda pinnasesse, isolatsioon pööratakse 100 mm kõrguselt seinale. Põranda soojustamise juures tuleb vaadelda ka vundamendi soojustust. Nimelt on soojustamata vundament hoonel üheks suuremaks külmasillaks, mis ümbritseb kogu hoonet, jahutades samas ka põrandaid, tekitades vundamendi kohal asuvates hooneosades kondensaati, hallitust ja niiskust, levitades seda teistessegi konstruktsiooniosadesse. Võimalusel tuleks hoone vundamendi ümber rajada drenaaitorustik pinnasevee ja sadevete eemalejuhtimiseks, kuna liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides suurendab kondensaadi tekke ohtu, samuti juhib niiske keskkond soojust märgatavalt paremini - seega suurenevad ka soojakaod. 5. Ehitustarindid (Kontrollitud Kiisa poolt) 5
annaabi.ee 
