pK = - log K Nii on kompleksile [Ag(NH3)2]+ pK1-2 = 7,24 ja kompleksile [AgI3]2- pK1-3 = 13,68. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtust nimetatakse püsivuskonstandiks. Nii on ioonile [Ag(NH3)2]+ üldine püsivuskonstant: Kompleksioonide ebapüsivuskonstandid on nende suhtelise püsivuse mõõdupuu, nii nagu iseloomustavad nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonikonstandid nende suhtelist tugevust. Kahe samatüübilise kompleksiooni nagu [Cu(NH3)4]2+ pK1-4 = 12,03 (K1-4 = 9.3·10-13) ja [HgI4]2- pK1-4 = 29,83 (K1-4 = 1,5·10-30) Ebapüsivuskonstantide väärtuste võrdlemisel on näha, et [HgI4]2- on palju püsivam, sest ebapüsivuskonstant on väiksem. See tähendab, et tasakaaluolekus on lahuses nende ioonide kontsentratsioonid, millised moodustuvad [HgI4]2- dissotsiatsioonil, palju väiksemad kui [Cu(NH3)4]2+ korral.
tekib Cl- iooni liias sinise värvusega [CoCl4]2- ioon. c) Eelmist lahust loksutasin, kuni NaCl lahustus. Lahus muutus lillakaks. Seejärel kuumutasin katseklaasi vesivannil, lahus värvus siniseks. Sinise värvuse saavutanud lahuse jahutasin kraaniveega, lahus saavutas taas roosa värvuse. Loksutamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- ↔ [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on tasakaalus ja lahuses on mõlemat kompleksiooni. Soojendamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- + kuumus → [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on kallutatud paremale poole ja lahuses on sinised [CoCl4]2- ioonid. Jahutamisel: [CoCl4]2- + 6H2O → [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- - reaktsioon on kallutatud vastupidisesse suunda ja lahuses on roosad [Co(H2O)6]2+ ioonid. Katse 9. H2O + K4[Fe(CN)6] + NiSO4 – tekib heleroheline lahus, milles on rohekas sade. Eelmine lahus + NH3*H2O – sade kaob ja tekib hallikas lahus.
Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)2.4ml HCl 2)2.34 ml HCl 3)2.4 ml HCl aritmeetiline keskmine: 2.38 ml Üldkareduse määramine Loputasin koonilist kolbi distileeritud veega ning pipeteerisin sellesse kolvisse 100 cm3 uuritavat vett, lisada ∼5 cm3 puhverlahust ning väikse lusikatäis indikaatorit ET-00, mis on indikaatoriks. Lahuse värvus muutus lillaks. ET-00 moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Nii on Ca2+ ja Mg2+ ioone sisaldav lahus pärast puhverlahuse ja indikaatori ET-00 lisamist lilla, sest moodustub lilla värvusega kompleks [MeInd]+. Ind− + Me2+ → [MeInd]+ Kus Ind- on sinine Me+ on värvitu ja MeInd+ on lilla Seasin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett segades kuni värvus muutus siniseks. Triloon-B lisamisel sellesse lahusesse seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid veelgi püsivamasse kompleksi [MeY]2− vastavalt
Muutuvad komponendid on peamiselt co2(keskmiselt 0,04%), veeaur (kuni 2%), Hg-aur. Juhuslikud komponendid on nt tööstusrajoonides esinevad ühendid nagu so2 h2s co nh3 jt. Atmosfääri ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide. v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti.
Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud kompleksiooni nimetus on diammiinhõbekloriid. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 ⟶ 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ 𝐴𝑔𝐶𝑙 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐴𝑔(𝑁𝐻3 )2 ]𝐶𝑙 Katses 2 tuli katseklaasi valada ~3 mL 0,2 M CuSO4 lahust. Lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ˑ H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ·H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta
Bi3+-ioonide tõestamine Võtan katseklaasi mõned tahked SnCl2 kristallid, lisan 2M NaOH lahust kuni lahustub esialgu tekkiv Sn(OH)2 sade. SnCl2 + 2NaOH → Sn(OH)2 +2NaCl Sn(OH)2 + 2NaOH → Na2[Sn(OH)4] Lisan seda lahust uuritavale sademele. Moodustub hallikas lahus, mis tõestab vismuti ioone. 3Na2[Sn(OH)4] + 2Bi(OH)3 → 2Bi + 3Na2[Sn(OH)6] Cu2+-ioonide tõestamine Tsentrifugaat on sinise värvusega, seega lahus tõenäoliselt sisaldab vase ioone tekkinud [Cu(NH3)4]2+ kompleksiooni tõttu, kuid see pole piisavalt suure tundlikkusega. Viin läbi tõestuse kollase veresoolaga. Hapestan tsentrifugaati 2-3 tilgaga 2M HCl-ga ja lisan 2-3 tilka K 4[Fe(CN)6] lahust. Algselt sinine lahus värvus happe lisamisel värvituks ning seejärel punaseks. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ → Cu2+ + 4NH4+ 2Cu2+ + [Fe(CN)6]4- → Cu2[Fe(CN)6] ↓ Cd2+-ioonide tõestamine Lisasin tsentrifugaadile difenüülkarbasiidi, mille tagajärjel tekkis punakas-violetne sade.
Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Stöhhiomeetrilises punktis, kus kõik Ca2+ ja Mg2+ ioonid on seotud värvitusse kompleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvusest tingituna siniseks. Üldkareduse määramise juures on oluline, et lahuse pH püsiks aluselises piirkonnas, seetõttu tuleb lisada puhverlahust - ammooniumkloriid NH4Cl segus ammoniaagi vesilahusega NH3H2O Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- ioonide kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK)
õigeks pidada, kuna klassiruumis umbes selline temperatuur võis ollagi. Töö nr 12 : Kompleksühendid Katse 3a : Komplekskatioonide saamine Töö eesmärk : Vaadelda elavhõbe(II)nitraadi reaktsiooni kaaliumjoodidiga Reaktiivid : Elavhõbe(II)nitraat (HgNO3)2 ; Kaaliumjodiid KI Töö käik : TAP pessa pipteerida 2 3 tilka 0,5 M elavhõbe(II)nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand. [Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O 2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant Õige reaktsiooni võrrand : Hg(NO3)2 + KI HgI2 + 2 KNO3 HgI2 + 2 KI [HgI4]2- + 2 K + Järeldused: Reaktsioon toimub kahes osas. Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranzi sademe tekkimist TAP pesa kuid KI juurdelisamisel see lahustus. Lahuses tekkinud kompleksioon on
4. Katseandmed Lahusega ei toimunud täheldatavaid muutusi. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Dissotsiatsioonivõrrand: K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq) vabu Fe3+ ioone ei tekkinud, seega ei saanud ka tekkida nende reaktsiooniprodukte. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahusega ei toimunud täheldatavaid muutuseid. Järelikult ei moodustunud punast värvi [Fe(SCN)]2+ kompleksi ning lahuses ei olnud Fe3+ ioone. b) 1. Töö eesmärk o Kompleksiooni [Fe(CN)6]3- olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: K3[Fe(CN)6], Cd(CH3COO)2. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust. Lisasin Cd(CH3COO)2 lahust. 4. Katseandmed Lahusesse tekkis sade. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tekkis sade, mis pidi olema Cd3[Fe(CN)6]2 sade, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Järelikult olid
Näiteks, kui lämmastiku aatom + loovutab ühe 2selektronidest, muutub ta iooniks N . Doonoraktseptor mehhanism Kovalentne side ei moodustu mitte ainult üheelektroniliste orbitaalide kattumisel, vaid ühe aatomi kaheelektronilise orbitaali (doonori) ja teise aatomi vaba orbitaali (akseptori) kattumisel. Näiteks tekib + kovalentne side kompleksiooni NH4 moodustumisel. Ammoniaagi molekulis on lämmastiku aatomil jagamata elektronpaar (kahelektroniline orbitaal). Vesinikioonil on vaba 1s orbitaal. NH3 molekuli ja H+ iooni teineteisele lähenemisel satub lämmastiku aatomi kaheelektroniline orbitaal H+ tõmbejõudude sfääri. Seega kaheelektroniline aatomiorbitaal muundub kaheelektroniliseks molekulorbitaaliks ja moodustubki neljas kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel.
Tekkis valge sade, seega lahuses oli SO42- ioone. Valge 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Reaktsiooni ei toimunud ning see näitas, et lahuses pole Fe3+ ioone. Kaaliumheksatsüanoferrat(III) on väga püsiv, et ioonid ei pääse lahusesse. Lahuse värvus ei muutunud. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Tekkis sade. trikaadmiumheksaferraat K3[Fe(CN)6] 3K+ + [Fe(CN)6] Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel
Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Tekkis sade, seega SO42 ioonid olid olemas. SO42- + BaClBaSO4 + 2 Cl- FeNH4(SO4)2- Fe3+ + NH4+ + 2 SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Ei olnud ioone, sest mingit reaktsiooni ei toimunud. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Tekkis sade. Cd2+ + [Fe(CN)6]2- Cd3[Fe(CN)6]2 K3[Fe(CN)6] [Fe(CN)6]3- + 3K+ Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 4 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO lahust. 3 2 a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH H O vesilahust, loksutada ja seejärel
c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja
Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Peale NH4SCN lisamist ei tekkinud FeSCN2+ iooni ja lahus ei värvunud punaseks. Seega ei anna K3[Fe(CN)6] dissotseerumisel Fe3+ ioone, mida võiski oletada, sest raud on tsentraalaatom selles kompleksis. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust.
Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand FeNH4(SO4)2 = Fe3+ + NH4+ + 2SO42- FeNH4+ + SO42- = Fe3+ + NH4+ + SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ioone? Kuna muutust ei toimunud, pole lahuses Fe3+ ioone ning lahus ei värvunud punaseks. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kuna tekkis sade, siis see näitab komplektsiooni eksisteerimist lahuses Kirjutada Fe(CN)6 3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. K3 Fe(CN)6 + NH4SCN = K3 Fe(CN)6 + NH4SCN Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3 Fe(CN)6 = K+ + K2 Fe(CN)6 K3 Fe(CN)6 2- = K+ + Fe(CN)6 3- K3 Fe(CN)6 - = K+ + K Fe(CN)6 2-
FeNH4(SO4)2 → Fe3+ + NH4+ + 2SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust Kaaliumheksatsüanoferraat(III) a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Muutust ei toimunud, seega lahuses pole Fe 3+ ioone ja lahus ei värvunud seetõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN– ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada [Fe(CN)6]3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. 3Cd2+ + 2[Fe(CN)6]2-→ Cd3[Fe(CN)6]2 kaadmiumheksatsüanoferraat(III) Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3[Fe(CN)6 ]2 ↔ 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO 4 lahust.
Kui lahuses on SO 42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd 3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH 3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta
happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S.Sorensen (1909): vesinikeksponent pH = - log aH Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni moodustumine: Vähe dissotsieeruva ühendi teke: (neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) või nõrga happe väljatõrjumine tugeva happega) Redoksreaktsioonid - Keemil. reaktsioonid on vahetus- või redoksreaktsioonid. RR : elementide oksüd.-aste muutub reakts. käigus : üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne) Oksüdeerija seob elektrone, redutseerija loovutab elektrone. Aktiivsem metall oksüdeerub, passiivsem redutseerub
Ioonreaktsioonid.Kuna elektrolüütide lahustes toimuvad keemilised reaktsioonid ioonide vahel,on sobivam kirjeldada reaktsioone ioonvõrrandite abil. Näide. 2AgNO3 + BaCl 2 2AgCl + Ba(NO3)2 molekulaarne võrrand 2Ag+ +2 NO3 - + Ba+2+ 2Cl- 2AgCl + Ba+2+2 NO3- täielik ioonvõrrand Ag+ + Cl- AgCl taandatud ioonvõrrand Kompleksühendid sisaldavad mitmest aatomist koosnevaid aatomirühmitusi või ioone, mis on suhteliselt püsivad. Näiteks Na2SO4 sisaldab kompleksiooni SO4-2.Keerulisematel juhtudel märgitakse kompleksioon nurksulgudesse. Näiteks kaaliumheksatsüaanoferraat(II) K4[Fe(CN)6] sisaldab kompleksiooni [Fe(CN)6]-4 . pH iseloomustab lahuste happelisi ja aluselisi omadusi.Neutraalses lahuses on pH=7. Happelises keskkonnas on pH<7; mida väiksem pH,seda happelisem on lahus.Aluselises keskkonnas on pH>7; mida suurem pH, seda aluselisem on lahus.Paljude soolade lahused ei ole neutraalsed,vaid hüdrolüüsi tõttu happelised või aluselised
Katse 17. NO3– NO3– sisaldavale lahusele (2–3 mL) lisada samasugune maht FeSO 4 lahust ja seejärel lisada ettevaatlikult, niristades mööda katseklaasi seina (katseklaas peab olema käes kaldu) 0,2–1 mL kontsentreeritud väävelhapet ! Katset teha tõmbekapi all, kaitseprillid ees, katseklaasi suue endast eemale suunatud ! Katse õnnestumise korral tekib katseklaasi põhjas k.H2SO4 kihi ja katsetatava lahuse piirpinnal pruun ring (kiht). Värvus on tingitud kompleksiooni [Fe(NO)] 2+ moodustumisest redoksreaktsioonis tekkiva NO-ga. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Fe 3 e Fe 2 |⋅3 0,77V – redutseerija NO3 3e 4 H NO 2 H 2 O 0,96V – oksüdeerija NO3 3e 4 H 3Fe 2 NO 2 H 2 O 3Fe3 3e
astmetena. Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuse negatiivne kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline). Ioonireaktsioonid lahustes: anorg. reaktsioonid (peaaegu eranditult) ioonireaktsioonid org. keemias palju vähem ioonireaktsioonide (lõpuni) kulgemiseks peab nihkuma keemil. tasakaal produktide tekke suunas. Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise (mittepööratavuse) tingimused: Tekib vähelahustuv sade, Tekib lenduv ühend, Kompleksiooni moodustumine, Vähedissotsieeruva ühendi teke Redoksreaktsioonid: elementide oksüd.-aste muutub reakts käigus: üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne). Redoksreaktsioonide (RR) liigitus: Molekulide (ioonide) vahelised, Molekulisisesed, Disproportsioneerumisreaktsioonid. Elektrokeemilised protsessid: Elektrolüüs - lagunemine el-voolu toimel. Metallide suhtelist aktiivsust üksteise suhtes väljendab standardpotentsiaal- suhtel. suurus.
CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4
CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4
Alari Allika pedl-2 092126 Ka teoreetiliselt pidi mõlemas sade tekkima, sest tulemused olid suuremad, kui tabelis antud lahustuvuskorrutis. Töö 12 Kompleksühendid Katse 3 a Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja isada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ TÖÖ 13 Redoksreaktsioonid Katse 1 Töö eesmärk: raua oksüdatsioon Katse käik: Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Mis toimub? Koostada reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekud. Reaktsioon:
Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant. a) 2H2+O2=2H2O 3) Keemiline side ja molekuli ehitus. Kompleks ühendi sisesfääri püsivust iseloomustakse ebapüsivus- b) 2H2+O2=2H2O+O2 Keemilises reakstioonis on lähteainete molekulides sidemete konstandiga, mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakt- c) loodusliku vee puhastamisel katkemine ja saaduste molekulides uute sidemete tekkimine. Kee- siooni tasakaalu konstant. Kompleks ühendid on kõige levinum See seadus kehtib aurude ja vedelike puhul. Sellised ained, mille milises reaktsioonis ei muutu aatomite arv ja liik, kuid muutuvad ühendite klass, nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub
mis uur eri en.vormide üleminekuid keem-s protsessides,seejuures 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt Kompleksühendi sisesfääri püsivust isel. ebapüs-konstandiga, isel-b süst-i oleku parameetritega ja oleku funkts-dega. Oleku funi ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakts.i tasakaalu nimelt siseen. muut arvut-se süst-i algoleku ja lõppoleku funkts-de 2) En miinimum peab ekt-de aatomis olema minim-ne poten-ne konstant. Kompleksühendid on kõige levinum ühendite kl, nende väärtusteb abil. Erist homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. en. Mida kaugemal ekt on tuumast, seda nõrg on ta tuumaga seot. suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsn
Üldkaredus mööduv karedus = püsiv karedus. Katlakivi HCO3 H++CO32-. Karbonaatse kareduse määramine toim soolhappega tiitrimise teel: HCO3+HH2O +CO2 ja 2HCO3+Ca2+Ca(HCO3)2. Indikaatorina kasut metüülpunast (-oranzi): CM=VHCl* CM(HCl)/ 2*Vvesi. (VT küs 27) Üldkareduse määramine toim nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitiritakse triloon-B lahusega. Indikaatorina kasut kromogeenmusta, mis moodust Ca2+ ja Mg ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Lisatakse triloon-B ja kui kõik Ca ja Mg ioonid on seotud värvitusse kopleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvuse tõttu siniseks CM=Vtriloon-B*CM(triloon-B)/Vvesi. 11. Milline protsess on lahustumine? Lahustuvus aine võime mood. teiste ainetega homogeenseid süsteeme (lahuseid). Tahkete ainete korral mõõdetakse lahustuvust g-des 100 g lahusti kohta. Analoogil. arvutatakse ka gaaside ja
annaabi.ee 
