KOHESIIVSUS Ehk grupi tugevus/lähedus. Kohesiivsus. Kohesiivsus on rühma sotsioemotsionaalne tagajärg, mida kujundavad rühmaliikmete vastastikune meeldivus ning pühendumus rühmale. Rühma kooshoidvaid ja ka teotahtelised liikmeid. Sellistel tingimustel on kohesiivne rühm tugev. Rühma tugevus sõltub järgmistest teguritest. Füüsiline lähedus - Kujundab kiiresti rühmakuulumise taju. Rühma suurus - Väiksem rühm püsib tihedam kui suurem. Suuremas kommunikatsiooniprobleemid. Rühma liikmete omaduste ja meelepäraste asjade sarnasus lisab lähedust. Sarnasus-erinevus Struktuur mõjutab ka rühma tugevust. Nimelt on keerulise struktuuriga rühmad tugevamad. Suhtlemise ajaline sagedus. Kauem koos olnud inimestest tuleb püsivam rühm, kuna neil on aega välja kujundada sarnaseid väärtusi, norme, uskumusi. Sõltuvus üksteisest ühise eesmärgi nimel. Edukus - Saavutused lisavad välist tunnustust ja see mõjutab ka rühma tähtsust,
põhjustada spetsialiseerumine ja tööjaotus,võimsamad masinad, väiksemad keskmised halduskulud,odavamad tootmistegurite hinnad suurematel kogustel, paremad laenuvõtmise võimalused) Negatiivne: ehk mastaabikulu- Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem (negatiivset mastaabiefekti võib põhjustada suure organisatsiooni juhtimise keerukus[lisanduvad tööülesanded,üle jõu käiv koormus], sellest tulenevad kommunikatsiooniprobleemid või aeglasem protsess vigade paranduseks) +ÜLESANDED
Arvamusliider, teades oma rolli, hakkab kanaleid rohkem jälgima. Gruppide funktsioonid - et inimesest saaks sotsiaalne olend (1. rühm perekond, youtube: feral child metsik laps. Tekkivad rollid, kindlustunne.) - rühmas toimides on inimese töö tagajärjed efektiivsemad. Kui suur peaks olema rühm, et efektiivsus kasvaks? Esmane grupp kuni üheksa inimest (kui rühm on liiga suur, tekkivad kommunikatsiooniprobleemid). Sotsiogramm illustreerimiseks. Organisatsioon - rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. - kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid
· eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele · oodatavad reaktsioonid Toetav ja konstruktiivne stiil probleemide lahendamisel
• Mõjude analüüsimine (impact anaysis) • Regulatsioon, seadus, strateegia • Law and Economics (nt Calabresi uuring) • Kehtivad teadusliku analüüsi reeglid: viitamine, andmed, diskussioon Etnograafiline uurimus • Grupi kultuuri uurimine/kirjeldamine/peegeldamine • Iga grupp kujundab interaktsiooni käigus välja oma kultuuri • Rakenduslik etnograafia – sihtgrupi tõlgendused vs poliitika/programmi kujundaja tõlgendused – kommunikatsiooniprobleemid • “+”: kõikehõlmav, detailne ja vaatlustel põhinev • “-”: usaldusväärsus, eetika, juurdepääs • Nt administratiivne eliit ja selle mõju poliitikate kujundamisele Põhistatud teooria • Teooriate, teoreetiliste mudelite ja mõistete arendamine induktiivse protsessi abil • Andmete kogumine => üldistused, hüpoteesid => täiendavad andmed • Pidev interaktsioon andmete ja teooria vahel • Nt: co-production kontseptsioon Fenomenoloogia
mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises ja ebatäpses eneseväljendamises. Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt) Avatus ja usaldus Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni enda kohta - avatakse ennast , mis on seotud suhete arenguga
suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises ja ebatäpses eneseväljendamises. Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt) Avatus ja usaldus Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni enda kohta - avatakse ennast , mis on
Riietumine - esmalt tuleb väljaselgitada, mis riietumise juures hoolealust kõige rohkem häirib. Kui hoolealune keeldub puhtaid riideid selga panemast, vahetage riided öösel või annis käimise ajal. Kui ta keeldub enne magamaminekut riideid vahetamast, laske tal mõnikord magada riided seljas. Dementsusega inimese võib kärsituks muuta ka riietumise ajal tekkiv külmatunne. ( Linnamägi jt 2008: 51-53). Suhtlemine dementsusega eakatel tekivad kommunikatsiooniprobleemid, kuna nad ei ole võimelised lugema signaale keskkonnast või unustavad, mida peaks ütlema. Nad reageerivad sellele ärevuse, segaduse ja vastuhakuga. Dementsusega eaka patsiendiga ei ole mõtet vaielda: see ei muuda tema arvamust, vaid tekitab temas pidevalt pahameelt ja ärritust. Hõlpsam on öelda, et nii mõtled sina, kuid mina ei mõtle sinuga sarnaselt. Hea oleks püüda muuta jututeemat. (Raynier jt 2006). Õed ja hooldajad saavad vältida
kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt · Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele · 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii · Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised · Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid · Väiksem kontroll tegevuste üle · Kommunikatsiooniprobleemid · Tehnoloogiaprobleemid · Lepingulise vastutuse probleemid · Usalduse puudus · Huvide konflikt, pakub teenust ka konkurendile? · Kas on oma hinda väärt? 7. Piitsaefekt tarneahelas Piitsaefekt viitab tarneahela lülide kõikuvale varude tasemele. Mida kaugemal asub lüli tarbijast, seda suurem võib olla nõudluse varieeruvus. Kui mõnes lüli osas nõudlus järsku
kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt • Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele • 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii • Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised • Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid • Väiksem kontroll tegevuste üle • Kommunikatsiooniprobleemid • Tehnoloogiaprobleemid • Lepingulise vastutuse probleemid • Usalduse puudus • Huvide konflikt, pakub teenust ka konkurendile? • Kas on oma hinda väärt? 7. Piitsaefekt tarneahelas Piitsaefekt viitab tarneahela lülide kõikuvale varude tasemele. Mida kaugemal asub lüli tarbijast, seda suurem võib olla nõudluse varieeruvus. Kui mõnes lüli osas nõudlus järsku
järgnevat sõnumite vahetamist. Siin on näha mineviku mõju esiletoomist. See, mida üks osalejatest ütleb, mõjutab seda, mis sellele järgneb. Seega pole võimalik muuta saadetud sõnumit olematuks. Iga järgmine sõnum kannab endas eelmise sõnumi tõlgendamise mõjusid. On ka pakutud, et saadetud sõnumi ja vastuvõetud sõnumi tähenduste vastavus on vaevalt et kunagi täiuslik, mis on seotud eri tüüpi müraga (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises ja ebatäpses eneseväljendamises. Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt). Verbaalne kommunikatsioon
Antud ärimudel aitab välja arendada uut või dokumenteerida juba olemasolevat ettevõtet. Selleks kasutatakse tabelit, kus kirjeldatakse firma väärtust, infrastruktuuri, kliente ja rahalisi võimalusi. Täpsemalt pannakse kirja põhipartnerid, põhitegevused, põhiressursid, milliseid väärtusi pakutakse, mille eest kliendid on nõus maksma, suhted klientidega, kes on ettevõtte (tähtsaimad) kliendid, põhilised kanalid. 4. Nimetage täideviimise taksitused Kadaku järgi. Kommunikatsiooniprobleemid o strateegia ei ole ositatud ega viidud töötajate ja juhtideni o eesmärkidest ei saad aru või on neid liiga palju o infosüsteemid on puudulikud Mõõdikute kehtestamise puudused o mõõdikud on valed o mõõdikuid on liiga palju Ressursside kasutamise puudused o liiga vähe ressursse ebareaalne strateegia o ressursside eraldamisel ei peeta silmas strateegilisi eesmärke Tagasiside probleemid
Neis valdkondades uuritakse informatsiooni esitamise ja vaimse tegevuse viise päris praktilisel eesmärgil, ehitamaks arvutiprogramme, mis suudaksid lahendada keerulisi, n.ö. intellekti nõudvaid ülesandeid. Selle uurimistöö käigus areneb samas ettekujutus inimese enda vaimsetest protsessidest. Loogika jaoks on siin fundamentaalseks probleemiks igapäevaste, tavaliselt ebakindlate ja umbmääraste teadmiste esitamine ning arutlemise juures kasutamine, introspektsioon, kommunikatsiooniprobleemid ja eksitustest ning väärinformatsioonist tekkinud segadustest ülesaamine.
● demo of added functionality raha küsitakse ainult siis töötundide eest, kui suudetakse kliendile demoda ja üle anda mingi osa tarkvarast. Kui midagi ei ole OK, siis klient saab selle välja tuua ja tehakse user strory’d juurde. DAILY WORK ● standup meeting orginaalis mis tehti eile? mis tehakse täna? probleemid? Seal tulevad välja kommunikatsiooniprobleemid, mööda rääkimised ● open workspace DEVELOPMENT ● pair programming ühe arvuti taga 2 inimest, tegelevad ühe ülesande lahendamisega, korda mööda kirjutavad, kogu aeg käib codereview; aitab fookust hoida, ei loe vahepeal emaile jmt. Kogemus näitab, et nii on töö efektiivsem! Paaris programmeerimine on hea viis, kuidas õppida nii õpib paari kuuga rohkem kui paari
Inimestel ja gruppidel võivad olla erinevad eesmärgid, arusaamad, mille üle ei ole aga korralikult koos arutletud. Kehv kommunikatsioon ei ole kindlasti mitte kõikide konfliktide aluseks, kuid kommunikatsiooniprobleemidest tulenevad arusaamatused ja probleemid koostöö vallas. Kommunikatsiooni katkemine on aga mitmete konfliktide põhjuseks ja tagajärjeks. Konflikt võib tekkida nii siis kui on liialt vähe suheldud kui ka siis kui on liialt palju suheldud. Kuid kommunikatsiooniprobleemid on alati tõsisemate probleemide peegelduseks. Struktuur – on seotud nii organisatsiooni suuruse, spetsialiseerumise astme, liikmete heterogeensuse, juhtimisstiilide ja tasustamissüsteemidega ja sellega kuivõrd mingid grupid on üksteisest sõltuvad. Mida suurem on grupp, seda suuremad on ka konflikti tekkimise võimalused. Mõnikord võib konflikti algeid leida võrdlemisi kergesti vaadates organisatsiooni formaalset struktuuri. Lisaks
Poliitika eesmärkide ebaselge määratlemine (haldusreform, vanemapalk) Poliitiline vastasseis Elluviimise muutumine rutiinseks protsessiks Poliitika laialdane ignoreerimine sihtgrupi poolt, valede meetodite valik poliitika elluviimisel (nt liialt jäigad või vastupidi pehmed meetodid) 16 Koordinatsiooni- või kommunikatsiooniprobleemid poliitikat elluviivate institutsioonide vahel 8. pilet Konservatiivne, liberaalne ja radikaalne riigikäsitlus 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1) Konservatiivne- Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige „öövahi“ ülesannetes. Res Publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil peab osaks
Haigekassa, riigikoolid jne). Elluviimise probleemid Ressursside vähesus (kõik suured reformid Eestis) poliitika eesmärkide ebaselge määratlemine (nt haldusreform, vanemapalk) poliitiline vastuseis elluviimise muutumine rutiinseks protsessiks poliitika laialdane ignoreerimine sihtgrupi poolt, valede meetodite valik poliitika elluviimisel (nt liialt jäigad või vastupidi pehmed meetodid) koordinatsiooni- ja kommunikatsiooniprobleemid poliitikat rakendavate institutsioonide vahel. 8. Hindamine ja kontroll Järjest rohkem pööratakse tähelepanu poliitika hindamisele, kuid siinkohal on ka rida probleeme. Suurim on, et tihti on hindajaks ellu viia (kes tahab ennast kritiseerida?). Tegelikult on hindamisel kaks ülesannet: kontrollimehhanism, tagasiside mehhanism (algatada uusi poliitikaid lähtuvalt teostatud analüüsist; jälgida ja
kuningaks oli formaalselt Saksimaa kuningas. Poolakad lootsid Napoleoni peale – et taastab Poola riigi. Suhted Vene ja Napoleoni vahel jahenesid järkjärgult (Vene salajane neutraalsus Austria sõja ajal), Venemaa rikkus ka kontinentaalblokaadi, mis kahjustas vene kaupmeeste huve. Mais 1812 lõppes Vene-Türgi sõda. Napoleon ületas Neemeni juunis 1812 umbes 500 000 mehega. Venelased taganesid aeglaselt. Napoleoni olukorda raskendasid kommunikatsiooniprobleemid. 7 septembril 1812 toimus Borodino lahing, mille Napoleon küll võitis, ent suurte kaotustega. Septembri keskel okupeeris Napoleon Moskva, mille venelased olid maha jätnud. Venelaste pidevad rünnakud, külm, toidupuudus. Napoleoni väed hakkasid taanduma. 1812 lõpus algas Napoleoni impeeriumi kiire kokkukuivamine. Vene vägede edu innustas teisi, eriti sakslasi alustama võitlust. 30 detsembril sõlmiti rahu Vene ja
kriminaalset käitumist pikaajaliselt ennustav faktor.Rootsis läbi viidud kestvusuuringus, kus vaadeldi 14 000 last kuni nende täisealiseks saamiseni, olid n-ö ,,varased startijad" võrrelduna nende indiviididega, kelle õigusvastane käitumine piirdus vaid noorukieaga, keeleliselt oluliselt vähem võimekad. Vähene keeleline võimekus, mis avaldub väga noores eas, ennustab hilisemat vägivaldset ja kriminaalset käitumist. Pittsburghi noorsoo-uuringus tehti kindlaks, et varased kommunikatsiooniprobleemid iseloomustasid vägivaldseid alaealisi kaks korda sagedamini võrreldena nende delinkventidega, kes polnud vägivaldsed.Analoogilises uuringus, kus jälgiti 122 poissi sünnist kuni 30.eluaastani, hinnati regulaarselt nende keelelist arengut alates kolmandast elukuust. Ilmnes, et lalisemine ja häälitsused kuuendal elukuul oli negatiivses korrelatsioonis (r=- 0,16) õigusvastase käitumisega täisealisena.See tähendab, mida väiksem
annaabi.ee 
