Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms.
millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimakse iseloom 4. tagatis. 4.1.1. Kestus Kestuse alusel võib võlakirju liigitada: · Lühiajalised- tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga · keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat · pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Kuid on olemas ka nn
mitu korda ta maksab intresse · Võrrelda saab vaid võrreldavaid erinevate maksesagedustega võlakirjade puhul tähendab tootlus erinevaid asju · Mida sagedamini toimuvad intressimaksed, seda suurem on efektiivne tootlus © Robert Kitt Rahaturu instrumendid · Rahaturg - lühikesed (emiteerimisel alla aasta) võlainstrumendid · Treasury bills · REPO-tehingud · Libor, Euribor · Deposiit · Kommertspaberid © Robert Kitt Rahaturu instrumendid intressiarvutus · Rahaturul lähtutakse lihtintressi põhimõttest · Kuna tegemist on alla-aastaste instrumentidega on oluline kuidas arvestatakse proportsiooni aastast · Maailmapraktikas on kasutusel erinevad päevade arvutamise konventsioonid (day count conventions) © Robert Kitt Rahaturg - Konventsioonid
tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4 9. Likviidsus a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha; b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks; c) on sularaha puudujääk pankades ning mis tuleks pankade normaalse töö tagamiseks likvideerida. 10 Miks on raha unikaalne? 10.
See on kapitali osa, mida kasutatakse reaalsel kujul ühes tootmistsüklis, näiteks tooraine, kütus, töötasu. Laen antakse kindlaks otstarbeks ja tähtajaks. Käibekapitalilaen on tavaliselt iselikvideeruv st et tagasimaksmine toimub valmistoodangumüügist laekuva raha arvelt. Pank võib rakendada laenu andmisel nõuet, et kliendi arvelduskontol oleks alati teatud rahasumma (kompensatsioonisaldo), mis tavaliselt on kuni 20% laenusummast. Kommertspaberid Tegemist on lühiajaliste maksekohustustega, mida müüakse turul lühiajaliste võlavekslite eest. Laenu pikkus on tavaliselt kuni 6 kuud. Kommertspaberi eelisteks lühiajalise krediidiallikana on suhteliselt madal intressimäär, võrreldes pangalaenuga. Samuti pole see seotud minimaalse hoiusejäägi nõudega. Kommertspabereid saavad kasutada aga ainult tugevad ja tuntud firmad, kelle krediidikindlus on turule hästi teada. Faktooring
tagastamise ja intresside maksmise tingimustel. , 39. Krediidituru instrumendid: a. Võlakirjad ja vekslid, bonds and bils 47. b. Pangalaenud, bank loans a. c. Rahatähed ja kommertspaberid, notes and commercial papers b. 40. Aktsiaturg, equity market c. 41. Esmane, e.primaarturg, primary market toimub uute väärtpaberitega kauplemine 48. 42. Teisene e.sekundaarturg, secondary market kauplemine varem emiteeritud 49. väärtpaberitega 50. 43
konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest; ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid).
kasutada. Käibakapitali laen, selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali, tavaliselt sellist, mis kasutatakse ühes tootmistsüklis kindlal otstarbel kindla toodangu valmistamiseks, seetõttu on 6 sageli tegemist ise likvideeruva laenuga, sest laenu tagasi maksmine toimub nimetatud valmistoodangu realiseerimise laekumist. Kommertspaberid, tegemist on tavaliselt kuni 6 kuuliste maksekohustustega, eeliseks on tema suhteliselt madal intressimäär ja kommertspaber ei nõua mingi hoiusejäägi olemasolu. Kommertspaberid saavad kasutada ainult tugevad ja krediidi kindlad firmad, kelle puhul laenu tagab nende tuntus. Faktooring, ettevõtte debitoorne võlgnevus koosneb ostjatelt laekumata arvetest, mille tähtaeg on saabunud või ees. Liigne debitoorne võlgnevus on ettevõttele kallis ja see mõjutab tema maksevõimet ja tulukust
KINDEL KOHUSTUS Kuidas jaotatakse · Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga investeerimisfondid strateegia ja (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. · Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on
Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid
on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on 100-le aktsiale). 22. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni
Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris Kas siis kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine eksogeenne? Väär Mida kujutab endast raha baas? raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv
Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1. M1 väärtus on 19000 2. M2 väärtus on 28000
riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Strateegia ja eesmärgi järgi võib investeerimisfondid jagada kolme suurde kategooriasse: 1) Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Eestis teevad seda tüüpi fondid ka repotehinguid teiste väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. 2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s
a. konkurendid) omandada. Ülevõetava ettevõte juhtkond võib jääda töötuks. See motiveerib neid veelgi pingutama aktsi hinda tõstma. USA mudel eeldab ettevõtte aktiivset suhtlust omanikega ning potensiaalsete investoritega, kus antakase teada oma strateegilistest plaanidest ning meetoditest, kuidas nendeni jõuda. Ettevõtetes on loodud aktiivselt tegutsevad investorsuhete (IR) osakonnad. USAs on peamiseks lühiajaliseks krediidi vormiks lühiajalised kommertspaberid millega kaubeldaks turgudel. Kui ettevõtte soovib hankida kapitali teostab ta sel juhul võlakirja või aktsia emissiooni kapitaliturgudel. Pankade finantseerimise osakaal on Ameerikas minimaalne. Majanduste globaliseerumise, portfelliinvesteeringute institutsionaliseerumise, kapitali mobiilsuse ja infotehnoloogia arengu tingimustes leiab Ameerika tüüpi korporatiivse kontrolli mudel enam kasutamist viimastel aastatel ka teistes riikides Euroopas ning Jaapanis. Võim
Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Suuremate ettevõtete peamiseks lühiajaliseks krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Pikaajalise finantseerimisvormina tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas.
korporatsioonide poolt äritegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Suuremate ettevõtete peamiseks lühiajaliseks krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Pikaajalise finantseerimisvormina tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Cross-holding-süsteem
(säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP). d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. See sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud USA riigivara obligatsioonid, USA elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. 9. Likviidsus: a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha; b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks; b) c) on sularaha puudujääk pankades ning mis tuleks pankade normaalse töö tagamiseks likvideerida. 10. Miks on raha unikaalne? a) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe ; c) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda ei toodeta erasektoris; b)
annaabi.ee 
