Otsingule "kombinatsioon" leiti 1303 faili

kombinatsioon – jala alust ĂŒmbritsev tupp ning rĂ”ngas jala ĂŒlaosal – on ta alati hĂ€sti nĂ€ha. Erinevalt punasest kĂ€rbseseenest aga ei kata tema kĂŒbarat valged ebemed.
1
doc

Kombinatoorika

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika ­ Kombinatoorika Liitmislauset iseloomustab lause: ,,kas objekt A vÔi objekt B." Kui A = n ja B = m, siis valikuks on n + m. Korrutamislauset iseloomustab lause: ,,nii objekt A kui ka objekt B." Kui A...

Matemaatika - Keskkool
275 allalaadimist
2
docx

Tehted maatriksitega

Tehted maatriksitega · kaks samadimensionaalset maatriksit on vÔrdsed, kui vastavad elemendid on vÔrdsed · maatriksi korrutamisel arvuga saadakse sama dimensiooniga maatriks, mille kÔik elemendid on korrutatud selle arvuga · nullmaatriks · vastandmaatriks · kahe sama dimensiooniga maatriksi summa on vastava dimensiooniga maatriks, mille elemendid...

Majandusmatemaatika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
109 allalaadimist
1
doc

TÔenÀosus teooria (permutatsioon, variatsioon, kombinatsioon)

Mitmel erineval viisil vĂ”ivad jaotuda vĂ”istkondade vahelised kohad? 6 ! = 720 Ülesanne 2 (elementide endi poolest) kombinatsioonid Poolfinaalis osaleb 6 vĂ”istkonda. Finaali pÀÀseb neist vaid kolm. Mitu erinevat vĂ”imalust on finaalgrupi moodustamiseks? 6! 4 5 6 C 63 = = = 20...

Matemaatika - Keskkool
128 allalaadimist
5
docx

LIHASED.

Aeglased, oksĂŒdatiivsed. Aeglane kokkutĂ”mme, aeglane vĂ€simine. Iseloomulikud tunnused Palju mĂŒoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare Toodavad ATP-d aeroobsel oksĂŒdatsioonil ATP aeglane lĂ”hustamine Madal kontraktsioon...

Bioloogia - PÔhikool
6 allalaadimist
2
docx

Kas musikaalsus on pÀrilik vÔi Ôpitav?

NÀiteks vÔib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju jÀrgimata. Kuid kas see vastab tÔele, et musikaalsus on saadud pÀrandusena oma eelnenud sugupÔlvedelt vÔi on see saavutatud pikaaja...

Muusikaajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
11
doc

Laondusalus

TALLINNA TRANSPORDIKOOL Raido Must LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika Ôpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost...

Laonduse alused - Kutsekool
85 allalaadimist
6
pdf

Luule

Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rĂŒhmadesse, mida on vĂ”imalik kirjeldada. Zanr on kogumĂ”iste ja vĂ”imaldab sĂŒstematiseerimist. MĂ”neti sarnaneb zanrite sĂŒsteem Carl LinnĂ© sĂŒsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisa...

Kirjandusteadus - Tallinna Ülikool
18 allalaadimist
6
docx

Vektorite lineaarne sÔltuvus ja sÔltumatus. Lineaarse sÔltuvuse tarvilik ja piisav tingimus

Valides k vektorit ja k reaalarvu a1 , ⃗ ⃗ ak ∈ V a2 , 
 ,⃗ ning λ 1 , λ2 , 
 , λ k ∈ R . Kasutades vektorruumi lineaartehteid, saab moodustada uue vektori: λ1 ⃗...

Lineaaralgebra - Tallinna TehnikaĂŒlikool
27 allalaadimist
2
odt

Kuidas tekkis elu Maal?

Teadlased pidevalt vaidlevad, et millal ja kuidas on elu tekkind, kuid tĂ€pset vastust ei tea mitte keegi veel. Teadlased on vĂ€lja pakkund mitmeid erinevaid varjante, kuidas elu maal vĂ”is tekkida. Üheks teoorjaks on, et see tekkis tĂ€iesti juhuslikult. Nimelt kuumaveeallikad, mis olid tĂ€is aminohappeid ja need molekulid vĂ”isisd pĂ”rkuda kokku ĂŒksteistega miljoneid aastad, kuni lĂ”puks ideaalne kombinatsioon lihtsalt juhtus ja sealt edasi hakkasid arenema erinevad organismid. See teooria on nagu loteriimĂ€ng, et vĂ€ga vĂ€ike vĂ”imalus, et nii sai juhtuda, aga Ă€kki juhtuski nii ja planeet maa nn vĂ”itis peavĂ”idu. Teine teooria on selline, kus elu on pĂ€rit kuskilt mujalt ja selle tĂ”id meile meteoriidid. Organismid pidid olema vĂ”imelised taluma ekstreemseid temperatuure ja vastu pidama kosmose vaakumis. Kui see oli nii, siis aster...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
30
pdf

AMETROOPIA - optomeetria. Objektiivse nÀgemise uurimine ja retinoskoopia

Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad vĂ”rkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenĂ€gev ehk hĂŒperoopiline silm on lĂŒhem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvĂ”ime on 60 dpt. Ehk siis 0,3 mm-ne pikkusemuutus annab 1 dpt-lise refraktsioonivea. Praktikas on refraktsiooniviga tingitud silma pikkuse vĂ”i murdmisvĂ”ime kombinatsioonist . Silma refraktsiooniviga e ametroopia sĂ”ltub silma murdmisvĂ”ime vĂ”i pikkuse kĂ”rvalekaldest. Tegemist on refraktiivse vĂ”i aksiaalse ametroopiaga. Silma murdmisvĂ”ime on sageli kombinatsioon mĂ”lemast ametroopiast. On uuritud, et 4% uuritavatest ei ole silma aksiaalne pikkus 22-26 mm Silma ametroopia, Silma pikkuste vahemik, Dpt aksiaalne pikk...

Bioloogia -
1 allalaadimist
2
odt

Eesti iseseisvumine – Ă”nnelik juhus vĂ”i asjade loomulik kĂ€ik?

Iseseisvuse vĂ€ljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti PÀÀstekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin PĂ€ts , JĂŒri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lĂ”id eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon Ă”nnelikust juhusest ja asjade loomulikust kĂ€igust. Eesti iseseisvumisele andis tĂ”uke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sĂ”jalise ja majandusliku kokkuvarisemise ÀÀrel. Venemaal toimusid pidevalt rahutused, kuna venelased ei olnud oma vĂ”imuorganitega rahul. Kulminatsiooniks oli tsaarivĂ”imu kukutamine. Kuna enamus ajast kuulus Vene vĂ€gedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuste kontroll...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse vÀÀrtused: Esteetiline (vĂ”imalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kĂ”ike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade ĂŒha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hĂ€vimine ÖkosĂŒsteemide hĂ€vimine Linnastumine Energia pu...

Keskkonnakaitse ja sÀÀstev... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
917 allalaadimist
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude sĂŒsteemi? Sest 2nd sĂŒsteemis on ainult kaks vÀÀrtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kĂ”ige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine vĂ”imalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (nĂ€iteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema ping...

Elektroonika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
442 allalaadimist
30
doc

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi Ôiguskaitse Eero RingmÀe Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatuseks.........................................................................................................4 1. Varastest intelle...

Intellektuaalse omandi... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
158 allalaadimist
12
doc

Claude Lévi-Strauss "Metsik mÔtlemine"

Claude LĂ©vi-Strauss "Metsik mĂ”tlemine" Esimene peatĂŒkk - Konkreetse teadmine Usk pĂ”lisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sĂ”nade hulga jĂ€rgi nende keeles on vĂ€gagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sĂ”nadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja Ă”igupoolest on sĂ”na 'pöök' sama abstraktne kui sĂ”na 'puu' (mis mĂ”nedes pĂ€rismaalaste keeltes kokkuv...

Kirjandus - Keskkool
49 allalaadimist
12
pdf

Konspekt

1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektid...

Visuaalprogrammeerimine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
87 allalaadimist
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel Ă”petatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
175 allalaadimist
22
doc

ArvutivÔrgud

ArvutivĂ”rgud ArvutivĂ”rgud 1. ArvutivĂ”rgu ISO OSI mudeli fĂŒĂŒsiline ja ĂŒhenduskihid. FĂŒĂŒsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tĂŒĂŒp, funktsioon, max pikkus *kod...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
167 allalaadimist
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tĂŒĂŒbid ja parameetrid. TĂ€napĂ€eva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite vĂ”rdlused on too...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
125 allalaadimist
15
doc

Akud ja Kuivelemendid

03.2008 1 SISUKORD 1...................................................................................Tiitel Leht 2....................................................................................Sisukord 3...

Elektrotehnika - Kutsekool
157 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !