Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kolvirõngaste kontroll ja vahetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõngad, tihend, kolvirõngaste, kolvirõngad, kolvid, plokis, hülsid, vahetatakse, autolt, ülespoole, pealtvaates, paigaldamisel, nool, ettepoole, vitsa, lüüakse, haamri, varrega, vähemaks, praod, poldid, keermedpaisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel vabanenud soojusenergiast kasulikuks mehaaniliseks tööks, mis panebki mootori väntvõlli pöörlema. IV takt Väljalase, toimub väntvõlli teisel pöördel kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Tegelik väljalase algab väljalaskeklapi avanemisega enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Väljalaskeklapi avanemisel voolab töötanud gaas osalt oma ülerõhu, osalt aga kolvi ülespoole liikumise tõttu silindrist välja. Töötanud gaaside väljalaskeprotsess lõpeb väljalaskeklapi sulgumisega pärast kolvi ülemist surnud seisu r. Neljataktilise mootori töötamise skeemist võime teha järeldused: 1.Töötsükkel toimub 720° väntvõlli pöörde
Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse.
Samal ajal 1 väldib gra- fiit ka tihendi kinnikleepumist, mis raskendaksid demontaazi. Mõnedel mootoritel (näiteks «PannonT5»;). võib kaane tihend' ka puududa. Kolb, kolvisõrm ja kolvirõngad. Kolb võtab töökäigul vastu- gaaside rõhu ja kannab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile ning käitatuna- väntvõllilt sooritab- abi- taktidele vastavad käigud. Kahetaktilises mootoris täidab
läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava
Varrukad on otseses kokkupuutes mootori jahutusvedelikuga. Kummist või vasest O-rõngas (kollane ring) kasutatakse allosas äärik takistada jahutusvedeliku lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest. Steel is usually used in high loading situations, such as diesel or turbocharged engines. Teras on tavaliselt kasutatakse kõrge laadimis olukordades, nagu diisel ja turbo mootorid. Oil passages are either cast or drilled into the crankshaft to distribute lubricant to the main and rod journals
3. Mootori koormatusest (termilise koormuse suurenemisel 4kg (H2) + 32kg (O2) = 36 kg (H2 O) jne. Saame et L0 = 0,495 sisepinna ja tema mahu suhtest. Otsepihustamisega põlemiskambritel kolvigrupi temperatuur tõuseb , polütroobi näitaja suureneb). kmol/kg on see suhe väike, mis tagab väikesed soojuskaod põlemiskambri 4. Kolvigrupi tehnilisest seisukorrast ( näit. kolvirõngaste ja Teoreetiliselt vajalik õhu mass 1kg kütuse põlemiseks võib arvutada seinte kaudu kompressiooni takti lõpul ja seega hea käivituse. Hea klappide tiheduse vähenemisel jne. polütroobinäitaja valemiga : G0 = µõhk L0 = 28,95 * 0,495 =14,3 kg/kg ,kus käivitusomaduse tõttu ehitatakse suurem osa laeva peamasinaid langeb). µõhk = 28,5 , on õhu näiv molekulmass
kutsunud põhjuse kindlaks määramine. Vaatleme enim levinnuid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise: I Käivitsu kang käivitusasendis aga väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata : Põhjused: 1. Nukkvõll ei ole käivitus asendis 2. Käivitusballoonis peaklapp on kinni 3. Õhurõhk on madal 4. Mõni käivitusklapp on kinni kiilunud 5. Õhujagaja on kinni kiilunud 6. Võlliliinil pidur peal 7. Deidvudi tihend üle pingutatud 8. Sõukruvi kinni kiilunud 9. Starterikäivituse korral aku laadimata või starterijuhe ei anna ühendust 10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
viskoossete keskkondade pumpamiseks väljatöötatud tsentrifugaalpump 1. Vertikaaltasapinnas lahtivõetav pumba korpus. Survepool suunatud üles, pump on võimeline tookambrist ilma abita õhu eraldama. 2. Avatud konstruktsiooniga tööratas. Sobilik erinevate kemikaalide pumpamiseks. 3. Võll koos mehaanilse võllitihendiga. 4. Võll, disainitud vastu võtma eriti suuri jõumomente. Laagrid on ettenähtud 10 aastaseks ekspluatatsiooniks. 5. Võlli otsa tihend, mis takistab õlivannist (karterist) õli väljavoolamist labürinttüüpi. 6. Laagrikorpuse otsakaan. 7. Laagrikorpus. 8. Magnetkorki õlivanni tühjendamiseks. 9. Vaateklaas õlitaseme kontrollimiseks. Töörattad: Tsentrifugaalpumpadel on kolmesuguseid töörattaid - kinnised, poollahtised ja lahtised. 28 1. Kinnised töörattad. Rattal on nii esimene kui tagumine ketas. Tööratta ketaste vahel on labad
käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid Kolvid on valmistatud kahest osast – kolvipea ja juhtosa (-seelik). Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa malmist. Omavahel kinnitatakse juhtkeha ja kolvipea nelja poldi abil. Kolvipea on topeltnõgus, sisse on tehtud süvendid klappide tarvis. Kolvipeasse on treitud kolm soont. Neist ülemised kaks on kompressioonirõngaste tarvis ja alumine soon on õlirõnga jaoks. Õlirõngas on tööpõhimõttelt kahekordne.
külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4. Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend Mootorit ei või käivitada! 5. Eemalda filtripadrun ja pese magnetsüdamik Puhastamiseks ei või kasutada liivapaberit või kiuduandvat kaltsu! 6. Paigalda uus filtripadrun Kaane paigaldamisel suru see käega paigale ja pinguta kruvisid vaheldumisi nii, et kaas oleks õiges asendis! 7. Sulge kork 8. Täida süsteem sobivamargilise õliga tutsist või õlitäiteavast Täida silindrid õliga tööliikumiste sooritamise teel! 9
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused. Mootori tõrgeteta töö tagamiseks tuleb õli hoolduste käigus välja vahetada. Traktorimootorites kasutatakse universaalset traktoriõli, mis sobib mootorisse , käigukasti ja hüdrosüsteemi. Õlivahetusega samal ajal vahetatakse ka õlifilter. Õlifiltrisse koguneb slamm ja muud õlis hõljuvad osised, mis õlisse kasutuse käigus tekkivad. Et õli võtaks süsteemist kaasa seintele tekkinud sademe lisatakse õlisse pesevaid lisandeid. Sade eraldub õlist samuti filtris. Tänu suurele surveastmele (näitab, mitu korda surutakse silindris kokku õhku) tuleb mootori käivitamiseks kulutada palju energiat. Mootorite käivitamiseks kasutatakse põhiliselt alalisvoolumootorit
kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt:
kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt:
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
