.......................................................................................................................7 1500m jooks ...........................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID...................................................... 8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD.................................................................................................. 9 Aleksander Kolmpere........................................................................................................... 10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14 AJALUGU
.........................................................................................................................7 1500m jooks............................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID......................................................8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD..................................................................................................9 Aleksander Kolmpere...........................................................................................................10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20
on eesti kergejõustik 102 aastane. Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu
Bulk carrier Puistlastilaev e. balker ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier Maagiveolaev - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t;
Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV-10 olümpiastarti". Antud
aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused - Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt am Main, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma. Eestlased olümpial: kergejõustik - Ruudi Toomsalu (100 m, kaugus), Reginald Uba (1500 m), Aksel Kuuse (kõrgus), Evald Äärma (teivas), Arnold Viiding (kuul), Koit Annamaa (vasar), Gustav Sule (oda), treener Aleksander Kolmpere, esindaja Aleksander Paluvere maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka- rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba ja kreeka-rooma), Kristjan Palusalu (vaba ja kreeka-rooma), August Kukk (vaba), esindaja-treener Nikolai Kursman tõstmine - Erm Lund, Peeter Mürk, Karl Oole, Arnold Luhaäär, esindaja Eduard Kõppo
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts
Võistles Tsaari- Venemaa koosseisus. Harald 1924 Pariis Tõstmine Tammer Aleksander 1924 Pariis Kergejõustik Kümnevõistlus Kolmpere 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine Roman Kreeka-rooma 1924 Pariis Keskkaal Steinberg maadlus Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von 1928 Amsterdam Purjetamine Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt
küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad.
Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0:6. Toimus I kehalise kasvatuse kongress 1921 Peeti esimesed Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Asutati esimesed spordialaliidud - jalgpalliliit ja talispordiliit. Tartus toimus I Noorte Püha 1922 Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga. A.Neuland, S.Hallap ja H.Tammer. Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A
" Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senise parima koha MMil, hõbemedali, saavutas tal 2005. aastal. Teised medalistid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit ja 27 pronksmedalit. Hõbemedalitest 2 kergejõustikus, pronksmedalitest koguni 6. Eesti kergejõustiku hõbemedalivõitjad: Jüri Lossmann Antverpen 1920 Rein Aun Tokyo 1964 Eesti kergejõustiku pronksmedalivõitjad: Aleksander Kolmpere Pariis 1924 Bruno Junk Helsingi 1952 Bruno Junk Melbourne 1956 Jüri Tamm Moskva 1980 Jüri Tamm Soul 1988 Aleksander Tammert Ateena 2004 Kasutatud allikad http://www.epl.ee http://www.omkuld.ee http://www.eok.ee http://www.ohtuleht.ee http://www.wikipedia.org
Lõpuks jäi ette veel soomlane H. Kolehmainen. Vahe vähenes silmanähtavalt, kuid puudu jäi 12,8 sekundit. Tasuks hõbemedal. Pariis 1924 Taas oli kangelaseks meie põhjanaabrite pikamaajooksja Paavo Nurmi, kes võitis 4 kuldmedalit, kusjuures 1500m ja 5000m finaaljooksude vahe oli vaid poolteist tundi. Vahetult olümpiamängude eel esimesena maailmas kümnevõistluses tolleaegse punktitabeli järgi 8000 punkti piiri ületanud Aleksander Klumberg Kolmpere oma rekordini ei küündinud ja pidi leppima pronksmedaliga. Los Angeles 1932 Kergejõustikutulemused olid väga kõrged, püstitati arvukalt olümpia- ja maailmarekordeid. Berliin 1936 Mängude kangelaseks sai USA mustanahaline Jesse Owens, kes võitis 4 kuldmedalit (100m, 200m, kaugushüpe ja 4x100 teatejooks). USA mustanahalised võitsid veel 400m ja 800m jooksu ning kõrgushüppe. Jaapanlased olid paremad kolmik- ja teivashüppes. Soomlased
2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29.05 (+1.69) 2010 Vancouver Kristina Smigun-Vähi Murdmaasuusatamine 10 km vabastiilis 25:05.0 6.Eestlaste pronksimedalivõidud 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine 1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus 1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal 1928 Amsterdam Albert Kusnets Kreeka-rooma maadlus 1928 Amsterdam Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Purjetamine 1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine
Tänan abi eest oma juhendajat Riho Merit, kes on läbi aastate mind treeninud ning samaaegselt jaganud teadmisi kergejõustiku vallas. 1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO Eestis hakati 19. sajandi viimasel veerandil turn- ja rahvapidude kavva võtma võidujookse. Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak
10 67.20 Tatjana Shikolenko Monaco 18/08/2000 4. ODAVISE EESTIS 4.1 ODAVISKE AJALUGU EESTIS Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid: · Anton Ohaka Venemaa rekord · Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial · Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel · Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga. Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta.
Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine Aleksander Kümnevõistl 1924 Pariis Kergejõustik Kolmpere us Kreeka-rooma 1924 Pariis Roman Steinberg Keskkaal maadlus Amsterda Kreeka-rooma 1928 Albert Kusnets m maadlus Andreas Faehlmann, Geor g Amsterda Faehlmann, Willi 1928 Purjetamine m am von
kujundamisel ka raadiol. Esialgu oli raadio, mille regulaarsed saatet algasid 1926. aastal, eraaktsiaseltsi ,,Raadio-Ringhääling" ettevõtmine, mis muutus üha populaarsemaks pärast raadio riigistamist (1934) ning võimsa raadiojaama ehitamist Türile. Sport 1920. aastal võitis tõstja Alfred Neuland Antverpenis Eesti esimese olümpiakulla, tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossimann naasid hõbemedalitega. Tuntuimaks kergejõustiklaseks oli Aleksander Klumberg(Kolmpere) kelle nimele kuulus 1922-24 kümnevõistluse maailmarekord, ja kes võitis 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel pronksmedali. Kristjan Palusalu võitis 1936. aastal Berliinis kaks olümpiavõitu. 1938. aastal saavutas noor Paul Keres võidu raadiokontserdi AVRO poolt korraldatud maleturniiril Hollandis ning tunnistati seepeale ametlikult tiitlipretendendiks maailmameister Aleksandr Alehhini vastu. 7 Vabadussõjalased
Nikolai Poljakov- purjetamine Moskva 1980 Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste purjetamine Soul 1988 Hanno Selg Rooma 1960 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Jüri Jaanson- sõudmine Ateena 2004 Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson sõudmine Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 27 pronksmedalit: Mihkel Kuusik- sõudmine Stockholm 1912 Jaan Kikkas- tõstmine Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine Pariis 1924 Aleksander Kolmpere- kergejõustik Pariis 1924 Roman Steinberg- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Albert Kusnets- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt- purjetamine Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 August Neo- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936 Bruno Junk- kergejõustik Helsingi 1952 Bruno Junk- kergejõustik Melbourne 1956 Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968
esimeheks Leopold Tõnson ja Gustav Laanekõrb EOK 1923.a. registreeriti EOK põhikiri. Järgmisel aastal valiti esimeheks F.K. Akel. Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri sihtkapitali asutamine: 1925. aastal parimate sportlaste valimine sai alguse 1933.a. spordiajakirjanike poolt. Esimene kord valiti selleks kaugushüppaja Nikolai Küttis. 1924. a. valiti "Eesti Spordimehe" poolt korraldatud küsitluse järgi Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks Aleksander Klumberg-Kolmpere. Eesti osalemine olümpiamängudel: 1920. Antverpeni OM. 1928. taliom. 20 iseseisvusaasta jooksul võideti olümpiamängudelt 6 kuld-, 6hõbe- ja 9pronksmedalit. Eesti Mängud: 1934.a. toimusid I Eesti Mängud, kus esines 5000 võimlejat ja 600 sportlast 1935.a. peeti I Eesti Talimängud. 1939.a. peeti II Eesti Mängud spordikirjanduse väljaandmine: 1920.a. "Eesti Spordileht" 1927.a. "Kehakultuuri Aastaraamat" 1937.a. "Spordibiograafiline Leksikon".
annaabi.ee 
