1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia. Muundumise kasutegur on väike, valdav osa energiat hajub kasutult. Sellepärast on teiseseid energiavarasid suhteliselt vähe. Nende varud täienevad ja uuenevad ise. V.III. Kolmandased energiavarad on geoloogilise mineviku biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks. Muundumisel on väga palju energiat kaotsi läinud, allesjäänu on Maa eluea 5 miljardi aasta jooksul kogunenud fossiilsete kütuste tagavara. Nende energia on kergesti kasutatav (kuna energia on neis tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa. V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad:
termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine. hüdroenergia mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades. loodete energia elektri tootmine. geotermiline massiline soojus, kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks. biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5
2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (elektri tootmine) 4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks). Kolmandased: 1) maagaas, varud 50-60a 2) nafta, varud 40a 3) kivisüsi, varud üle 200a 4) pruunsüsi, varud 240a 5) põlevkivi 6) turvas, varud 715a. Nafta töötlemise etapid: I nafta ammutamine (maismaal (puutornid) odav; merest (naftaplatvormid) kallis, õnnetused platvormidega) II nafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. III nafta transport (maismaal torujuhtmeid pidi odav, merel naftatankerid). IV nafta töötlemine (arenenud riikides tarbija lähedal)
Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega. Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast.
· Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörlemise energia, gravitatsioonijõud). · Sekundaarsed ehk teisesed tekivad esmaste energiavarude ühekordsel muutumisel. Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub ilma inimese sekkumiseta (nt: vee energia, tuule energia, loodete ja lainete energia, päikese energia). · Tertsiaarsed ehk kolmandased fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia
o Tegevused esemetega o Tagajärgde uurimine Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12kuud) o Kahe tegevuse järjestamine lõppeesmärgi saavutamiseks – nt peidad lapse eest mänguasja teki alla ära ja laps võtab ühe käega eest ära teki ja teisega haarab mänguasja. o Põhjuse ja tagajärje taipamine o Püsivad mentaalsed representatsioonid Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18kuud) o Uudsed tegevused esemetega – laps viskab meelega lusika maha o Tegevuste ja kasutatavate esemete tahtlik varieerimine Representatsiooni algus )18-24kuud) o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil
nende kaaslejad. Kaaslejad organismid on need, kedavermikompostimiseks otseselt ei kasutata, kuid nad võtavad vermikompostimisest sellegipoolest osa ja satuvad sinna peamiselt jäätmete lisamisega. Sageli mängivad nad ka olulist rolli jäätmete lagundamisel. Enamik vermikomposteerimise süsteeme kujutavad endast keerulisi toiduahelaid, kus on esindatud primaarsed (esmased), sekundaarsed (teisesed) ja tertsiaarsed (kolmandased) tarbijad. Esmasedtarbijad, kes tarbivad vahetult orgaanilistmaterjali on: bakterid, seened, aktinomütseedid ehk kiirikbakterid. Nende hulka võib lugeda ka nematoode, algloomasid, vihmausse, lestasid ja kärbseid, kui nad lagundavadotse orgaanilist materjali. Teise astme moodustavad organismid, kes toituvad primaarsetest tarbijatest või nende jäänustest, näiteks: hooghännalised ja pihumardiklased. Tertsiaarsed tarbijad ehk kiskjad toituvad primaarsetest või
teatud tegevusi( nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele. Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid(9-12 kuu)–tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb. Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid(12-18 kuud)– esemetega eksperimenteerimine,laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. Representatsioonid (alates 18 kuud)– tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailmavastu
Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke. Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1. Esikest, mille tekitab munarakk ise. 2. Teiskest, mille tekitavad munasarja rakud. Märkimisväärse paksuse omandavad teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel. Vakuoolide süsteem Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes! Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid
kaevandusohutus jms väljatöötamine, tööjõu ehitus ja hooldamine jm koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi
tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna.(Maa pöörlemise energia, Maa gravitatsioonienergia, Tuumaenergia, Termotuumaenergia) Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta. Barrel: Üks naftabarrel võrdub umbes 159 liitriga.
14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon. Munarakk koosneb rebust ja kestadest: Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine
enam pelgalt refleksist tintigut. Sellel on siht, milleni jõudes tegevus lõpet III alastaadim: teised tsirkulaarreaktsioonid (4. elukuu kuni 8. elukuu). Esmased TR koordineeruvad... PIAGET: TEADMISTE PÄRITOLU II IV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid. Kestb 9.- 12. elukuuni. Beebi oskab lõppeesmärgi saavutamiseks rakendada organiseeritud tegevuste jagasid. Ning tuleb toime rohkem kuui ühe tegeuse tagajärgedega. V alastaadium: kolmandased tsirkulatsioonid: laps suudab kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Selle staadiumile väga tüüpiline on esemete vankrist välja loopimine, mis võimaldab lapsel uurida nende lennutrajektoore, avastada midagi raskusjõu kohta. VI alastaadium. Representatsioonid. Imikuiga lõpeb võimega luua representatsioone. Piaget mõtleb selle all reaalsuse vaimset esitamist iseendale ehk reaalsuse tasesitamist. Rpres. Annavad tunnistust viivitusega
Huvitavaks muutub asjade liigutamine, nt |öövad nad rippuvaid esemeid. Lapsed hakkavad muutma oma ümbrust eesmärgipäraselt. lV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid 10-12 lmikud hakkavad uutes olukordades lahendama probleeme omandatud vaimsete skeemidega opereerides, näiteks mänguasjade kättesaamiseks kasutavad koordineeritud tegevuste jada. lmikute tegevusmuster on ka eesmärgi poolt suunatud. V alastaadium: kolmandased tsirkulaarreaktsioonid 12-18 Lapsed suudavad kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Suurenenud liikumisvõime aitab kaasa maailma avastamisele ja katsetustele. Nad õpivad uusi probleemilahendusviise ning avastavad uusi asju keskkonna omaduste kohta. Vl alastaadium: representatsioonid 18-24 Võime luua representatsioone. Areneb kõne reaalsuse ettekujutamisvõime tulemusel tekivad sümbolilised
esemete omadusi. · Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8 kuu) - laps uurib keskkonda, kordab teatud tegevusi (nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele. · Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12 kuu)- laps tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb. · Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18 kuud) - esemetega eksperimenteerimine, laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. · Representatsioonid (alates 18 kuud) - tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Enne 10
Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes: a) Toitainete säilitamine b) Vee säilitamine c) Siserõhu tekitamine
kaalumine (weighting) Näit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). Kaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid Primaarsed ehk esmased andmeallikad Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui "ühemehe-uuringud" (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le) Juhtumeid Aastaid Seega: Kõigepealt tee kindlaks riskide olemasolu. Riskide maandamine ja andmebaasi kvaliteet
korrutada). oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid •Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas •Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt. teiste uuringute andmefailid, intervjuude mahakirjutused) •Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad – põhinetakse juba teiste poolt kogutud andmete analüüsile (nt. raportid, akadeemilised artiklid, raamatud). E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid: ◦Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le)
tegevused piirduvad oma kehaga Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8k) tegevused esemetega kordamine. Teiseste tsirkulaareaktsioonide koordineerimine (8-12k): kahe tegevuse järjestamine; põhjuse ja tagajärje taipamine (suudab kahte tegevust järjestada 14 põhjus, tagajärg-seosed); püsivad mentaalsed representatsioonid (mälupilt esemestest, inimestest) Kolmandased tsirukaarreaktsioonid (12.18k) esemetega tehakse uudseid tegevusi (HAKATAKSE KATSETAMA, MIDA SAAB TEHA ERINEVATE ESEMETEGA); tegevuste ja esemete tahtlik vahetamine. Representatsioonide algus (18-24k) sümbolised esemed. Üks ese võib kujutada midagi muud ja üks tegevus võib kujutada midagi muud. Nt tipkutopsi ja suu avamine. II Operatsioonide-eelne periood Sümboliste representatsioonide omandamine täielikult. Sümbolid ehk isiklikud
Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu. Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju.
õhkembooliaga; perforatsioonid seedetraktis; erineva astmega põletused. Tähelepanu! On võimalik, et patsiendil küll puuduvad välised nähtavad vigastused, kuid ta elu on ohus. 476 b. Sekundaarne vigastus Patsient saab teistkordse trauma, kui ringilendavad esemed teda tabavad. Need põhjustavad näiteks murde, põletusi või erinevaid haavasid. c. Tertsiaarne vigastus Kolmandased vigastused tekivad, kui patsient õhku paisatakse ja ta seejärel vastu maapinda või mingit objekti põrkab. Selle trauma liik sõltub kokkupõrkepunktist. Esinevad sarnased vigastused nagu kukkumisel suurtest kõrgustest. Tähelepanu! Sekundaarsed ja tertsiaarsed vigastused on kõige silmanähtavamad ja seetõttu tegeldakse nendega enamasti esmajärjekorras. Tegelikult on aga primaarsed vigastused patsiendi elule kõige ohtlikumad. 8) Spordivigastused
annaabi.ee 
