Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhilist, rakutuumas, molekuliga, aminohapped, antikoodon, kujundlikultRasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Valkude lühiiseloomustus Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H )Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C- terminaalosa
komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka
v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( COOH ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett .Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa
nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud) Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid võib olla kuni 20 valkude ehituses. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub nende vahele kovalentne side ehk peptiidside. Valgu molekulis
soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kakskümmend peamist (standartset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus
üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see, kui ma loen seda kokaraamatut, see mis ma kokku küpsetan on juba tulemus ehk valk). RNA polümeraas RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised. . Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised. . Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on
lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA monomeerideks on ribonukleotiidid: lämmastikalus(A, G, C, U), riboos ja fosfaatrühm. 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ja ribonukleiinhape. Nukleotiidid liituvad omavahel ja tekib DNA/RNA ahel. Molekulid võivad olla eri pikkusega, nende omadused sõltuvad monomeeride hulgast ja järjestusest. Rakutuumas. Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine. 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid sahhariid desoksüriboos riboos nukleotiid A, G, C, T A, G, C, U Molekuli kuju 2-ahelaline (biheeliks) 1-ahelaline, osaline
introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises -- valgu biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaati - ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Informatsiooni-RNA e. mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumis paika. Transport-RNA e. tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtivõttmine. Ribosoomi-RNA e. rRNA kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis.
Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates.
orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 6 (Näiteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA on RNA liik, mis toob valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Oligosahhariid- on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos).
3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuris keergub DNA kruvikujulisse biheeliksisse. DNA ülesanded: 1. on kromosoomide põhiline koostisosa enamus DNAst rakutuumas, natukene ka mitokondris ja kloroplastis 2. põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. 3. rakkude jagunedes saavad tütarrakud samasuguse päriliku info, nagu oli lähterakus. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
· Adeniin ehk A · Guaniin ehk G · Tsütosiin ehk C · Uratsiil ehk U (uratsiilfosfaat) RNA molekul on üheahelaline. Nukleotiitide järjestust molekulis nim. RNA esimest järku struktuuriks. Sekundaarstruktuur, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikaheliste lõikudega. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ja ka realiseerimises. RNA võib jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) Toob geneetlilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine (toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse). · Ribosoomi-RNA (rRNA) Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 2.Raku ehitus ja talitlus Rakuteooria kujunemine · Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi.
sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus?
sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus?
käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne (A=U. T=A, C=G, G=C) RNA molekul; universaalne protsess, kuna toimub nii eel- kui päristuumsete organismide rakkudes) ja translatsioonile (sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud; mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse, toimub geneetilise info lahtimõtestamine). Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA (informatsiooni-RNA) molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusel saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid, mis osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Tegu on matriitssünteesidega, mis tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse
kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest(DNA+valk). Kõik kromosoomid kokku=kromatiin. *Geenid asuvad kromosoomides. *Eeltuumsed=prokarüoodid *Päristuumsed=eukarüoodid *Transkriptsioon=protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. *Ensüümid - valgud, mis muudavad reaktsioonide kiirust.
kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehadele on omane kõrge spetsiifilisuse tase iga antikeha seostub üksnes selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri
Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri Missugune on valgu molekuli struktuur? Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks
vesiniksidet. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. RNA ülesanne: päriliku info realiseerimine. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. · Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. ribosoomidesse. · Transport-RNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin.
Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt
1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b
liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal
Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune rasvkude ärakülmumise eest, lindudel kaitseb märgumise eest) Ainevahetuslik funktsioon – lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi (metaboolse vee teke). Iseloomulik kaamlile. Bioregulatoorne funktsioon (hormoonid, östrogeen, testosteroon jne) 5. Aminohapped ja valgud Aminohape – orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) ja aminorühma (NH2). Kakskümmend peamist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama“ valkudeks. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanul inimesel 8, lastel 10. Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad
Nukleotiidide järjestusühendust nukleiinhappes nimetatakse nukleotiidisekventsiks. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatult võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. Nukleiinhapped avastati kõigepealt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus sellest tuleb ka nende nimetus. DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. Monomeere ühendavad fosfordiestersidemed.DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid).
Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine.
Enamasti toimub see kopeerimine ühe geeni ulatuses. Sel juhul võime väita, et üks geen määrab ühe valgu molekuli aminohappelise järjestuse. Translatsioon on valgu süntees, mille käigus saadakse vastavalt mRNA molekuli nukleotiidsele järjestusele kindla aminohappelise järjestusega valk. Valkude süntees e. translatsioon toimub päristuumsete organismide tsütoplasmavõrgustikul paiknevates ribosoomides. Pärilik info DNA nukleotiidses järjestuses on aga rakutuumas paiknevates kromosoomides. Seega peab rakutuumas olev info jõudma ribosoomidesse. Selleks info kandjaks on informatsiooni-RNA (mRNA), mille lühend tuleneb molekuli ingliskeelsest nimetusest messenger RNA. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid on moodustunud lämmastikalusest, sahhariidist riboos ja fosfaatrühmast. Sarnaselt DNA molekuliga, kuulub ka RNA koostisse neli
sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Aminohapped. Valgumolekulide koosseisu kuulub 20. Nn hädavajalikud aminohapped organismi jaoks on: arginiin, fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Igale neist 20-st aminohappest vastab üks või rohkem kolmenukleotiidilist DNA-s ja DNA-lt transkribeeritud informaatilises RNA-s. lihtsuse mõttes vaadeldakse ah-sid kui karboksüülhappeid, millel on lisaks aminorühm NH2. Enamus bioloogiliselt olulisi ahsid on alfa-ah. Aminohapete jaotus: hüdrofoobse kõrvalahelaga (vees ei lahustu), polaarse
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujääk + fosfaatjääk
annaabi.ee 
