"kollektiivlepingutes" - 20 õppematerjali

Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad). Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2011. aastal:

Tööõigus, õigus

Siit tulenevalt väheneb ka töajanorm. Tööaja korraldus ja arvestamine Tööajakorraldus hõlmab tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einestamiseks antava aja, muude tööpäeva siseste vaheaegade ja ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra kindlaks määramise. Üldjuhul sisalduvad tööajakorraldust puudutavad reegli töösisekorra eeskirjades või vahetuse ajakavades. Nendes küsmistes võidakse kokkuleppida ka kollektiivlepingutes. Igapäevase tööaja võib jagada osadeks ka selviisil, et vaheaeg puhkamiseks ja einetamisekson pikem kui 1h. See on nt etendusasutustes. TjaP§14 on tööandaj kohustatud pidama kõikide töötajate tööaja arvestust. Tööaja arvestus võib olla:   Päeva viisiline ehk päeviti, st tööaja arvestuse aluseks on tööpäev.  Sumeeritult, st tööpäeva rvestuse aluseks o tööpäevast pikem ajavahemik. Tuleb

Tööpoliitikast Venemaa, Kreeka ja Rootsi näitel

töötajatele mingi konkreetse kollektiivlepingu sätted. Rootsis on tavaline, et välismaa ettevõtted ja ametiühinguorganisatsioonid sõlmivad omavahel kollektiivlepingu kohaldamise lepingu. Rootsis seadusega miinimumpalka seadusega sätestatud ei ole. See võib tunduda väga imelik, et Rootsis kui heaoluriigis ei ole määratud 6 miinimumpalka. Tegelikult ei ole selles aga midagi halba, kuna Rootsis on ametiühingud niivõrd tugevad, et kollektiivlepingutes määratakse ära minimaalne makstav töötasu, erinevate töösektorite kaupa. Riik ei kontrolli palgatingimustest kinnipidamist. Rootsis kehtestatakse miinimumpalk erinevate kollektiivlepingutega. Erinevate majandusharude kollektiivlepingud võivad üksteisest erineda. Kollektiivlepingu sõlmivad organisatsioonid, kes vastutavad koos lepingu sisu ja lepingust kinni pidamise eest. See kehtib ka töötasu kohta. Tööandja ja tööandjate

TÖÖTERVISHOID

alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 7

Töö tervishoid ja ohutus KT

riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6¹) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; •6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 7.1) korraldama sotsiaalministri poolt käesolevalõike punkti 7 alusel kehtestatud

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning  tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;

Tööohutus

6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse paragrahvides 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud; 71) korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;

Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

6. teavitama töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; a. rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja TTO seaduse §-des 6­9 loetletud (füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja füsioloogilised ohutegurid) töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; b. korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7. korraldama TERVISEKONTROLLI TÖÖTAJATELE, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister; 8. määrama ettevõttes ESMAABI ANDMISEKS TÖÖTAJAD, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist

Soome

AKAVA. Ka tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT, munitsipaalettevõtteid Munitsipaaltööturuamet, riiki Riigitööturuamet, põllumajandust Maatööandjate Liit ja kirikut Kiriku Lepingutekomisjon. Ametiliitude ja tööandjaliitude kõige tähtsamaks ülesandeks on ette valmistada ja sõlmida vastaspoolega kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgad, korralised puhkused ja tööajad ning palju muud. Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades. Riik tegutseb Soomes tihedas koostöös tööturu osapooltega

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused

alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; [jõust. 1.03.2007] 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest 6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister (jõustus 1.07.2009) 7.1) korraldama sotsiaalministri poolt kehtestatud korras tervisekontrolli

Võrdleva tööõiguse konspekt

Euroopa riikides. Belgias võib olla alaliselt tegutsev läbirääkimiste organ. Pärast KL sõlmimist organ laiali ei lähe. Mõlemad lepingupooled jälgivad seda, et KL oleks täidetud ja KL oleks kättesaadav. Kus kohas ja kui palju KL-i võiks kohaldada. KL-de roll Eestis on väike. Kui vaadata töösuhete struktuuri, siis võib rääkida kolme liiki tööstustest. Esimene, teine ja kolmas tasand. Esimene on metalli tööstus ja füüsiline töö. Seal on kollektiivlepingutel oluline roll. Kollektiivlepingutes määratakse seal paljud tingimused ära. Teine tasand on uuema aja tööstus, kus võetakse kasutusele rohkem keemiat ja siia võib panna ka teenindussektori. Nende puhul hakkab kollektiivlepingute tähtsus kaduma (osad tingimused töölepingust ja osad kollektiivlepingust). Kolmas tasand on digitaalne tööstus, mille puhul ei ole üldse kollektiivlepinguid ja kokkulepped tehakse töölepingutes. Töötülid

Riskianalüüsi referaat

tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §des 69 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;

Nimetu

AKAVA. Tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT, munitsipaalettevõtteid Munitsipaaltööturuamet, riiki Riigitööturuamet, põllumajandust Maatööandjate Liit ja kirikut Kiriku Lepingutekomisjon. Ametiliitude ja tööandjaliitude kõige tähtsamaks ülesandeks on ette valmistada ja sõlmida vastaspoolega kollektiivlepingud. Kollektiivlepingutes on sätestatud palgad, korralised puhkused ja tööajad ning palju muud. Kollektiivlepingud hõlmavad Soomes peaaegu kõiki palgasaajaid, olenemata nende elu- või töökohast. Kollektiivlepingus ettenähtud piires võidakse mõnedes küsimustes kokku leppida ka kohalikul tasandil, aga ainult sel juhul, kui tööandja ja töötajad on jõudnud ühisele kokkuleppele, mitte näiteks palga-, puhkuse- või tööajatingimusi halvendades. Riik tegutseb Soomes tihedas koostöös tööturu osapooltega

Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus

01.03.2007] 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna  ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister ;

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6^1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6­9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 6^2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

1 kursus tööohutus ja töökeskond

töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §des 6 9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; [Alapunkt 62 jõustub alates 1. 07. 2003] 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; [Alapunkti 7 sõnastus kuni 30. 06. 2003] 7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud;

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

[RT I 2007, 3, 11 ­ jõust. 1.03.2007] 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; [RT I 2009, 5, 35 ­ jõust. 1.07.2009]

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

Võrdselt tuleb kohelda nii osalise tööajaga kui töhtajalise töölepinguga töötajaid. Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Ajavahemik, mille jooksul töötajal on õigus keelduda töötegemisest. Iga aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? Antakse töötatud aja eest, põhipuhkuse andmise õiguse alusek soleva aja hulka arvestatakse lisaks: 1)ajutise töövõimetuse aeg, 2)puhkuse aeg, 3)aeg, mil töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingutes ettenähtud juhtudel töötajaid ja 4) muu aeg, milles poole don kokku leppinud. Puhkust antakse puhkuse ajakava alusel, puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus jaguneb: rasedus ja sünnituspuhkus rasedale, sünnitajale; isapuhkus isale kokku 10 tööpäeva kahe kuu jooksul pärast lapse sündi; lapsendaja puhkus alla 10aastase lapse lapsendajale; lapsehoolduspuhkuslapse emale või

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

Võrdselt tuleb kohelda nii osalise tööajaga kui töhtajalise töölepinguga töötajaid. Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Ajavahemik, mille jooksul töötajal on õigus keelduda töötegemisest. Iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? Antakse töötatud aja eest, põhipuhkuse andmise õiguse alusek soleva aja hulka arvestatakse lisaks: 1)ajutise töövõimetuse aeg, 2)puhkuse aeg, 3)aeg, mil töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingutes ettenähtud juhtudel töötajaid ja 4) muu aeg, milles poole don kokku leppinud. Puhkust antakse puhkuse ajakava alusel, puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus jaguneb: rasedus- ja sünnituspuhkus- rasedale, sünnitajale; isapuhkus-isale kokku 10 tööpäeva kahe kuu jooksul pärast lapse sündi; lapsendaja puhkus- alla 10-aastase lapse lapsendajale;

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister ;