• Asutajariike 12: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani • Hilisemad laienemised: o 1952 (Kreeka, Türgi) o 1955 (Saksamaa) o 1982 (Hispaania), NATO • Peamine eesmärk: - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. • Alliansi kolm põhiülesannet: – Kollektiivkaitse – Kriisiohje – Koostöine julgeolek Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsta rünnaku vastu. • Lähtutakse põhimõttel: - relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Kriisiohje Kriisiohje põhimõtted: • Ohjata alliansi julgeolekut mõjutada võivaid arenevaid kriise enne nende
augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes operatsioonides Bosnia ja Hertsegoviina Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPLA3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. Kosovo
neid otsuseid ühtsustada, et Lissabonis oleks lihtsam otsuseid teha ja ka vastu võtta. Arusaamade lähendamine on ka lootus. §5 aastaid tagasi ei osatud arvata, milliseid ohtusid meid ees ootab. Küberkaitse, rahvusvaheline terrorism, energia julgeolek see nõuab uuesti läbi analüüsimist ja rääkimist. Et uute arengute puhul ei unustataks ära, milleks NATO loodi, et edasised arengud baseeruksid kollektiivkaitse ja 5 artikli põhimõttel. Arutatakse 5 artikli ülekinnitamist. On laienetud on palju muutunud selle ajaga, kuidas aru saadakse erinevates pealinnades, kui palju keegi panustab. Miks selle arutamine on esile kerkinud just nüüd, selleks on Gruusia-Vene sõda. Kui keegi ründab NATO-sse kuuluvaid riike, siis on selge, et teised liikmesriigid lähevad appi, aga kuidas suhestuvad uued teemad sellesse artiklisse. Aga kuidas peavad näiteks käituma teised riigid, kui kusagil riigis toimub
tagamisele OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1961 OECD eesmärk: aidata kaasa liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule; koguda andmeid ja koostada nende põhjal analüüse ja soovitusi paremaks riigivalitsemiseks 2. Nimetage kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige Eesti on. Põhjendage, miks on liikmeks olemine Eestile oluline. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) – Sõjalise ohu korral ei jäeta Eestit hätta, Eesti julgeolek on tagatud NATO kollektiivkaitse põhimõttega. Aitab moderniseerida Eesti Kaitseväge. Euroopa Liit – Saame kaasa rääkida Euroopa liitu puudutavates küsimustes, suurem turg Eesti ettevõtjatele, EL toetusfondide abi. 3. UNICEF ja UNESCO - mida need tähendavad, tegevusvaldkonnad ning Eesti osaluse kirjeldus. Unicef (ÜRO Lastefond) – Laste õiguste kaitse ja abistamine. Eesti osaluse kirjeldus: Annetuste ja raha kogumine puudust kannatavatele lastele.
NATO asutamine Sisukord · Lühiülevaade NATO-st · NATO asutamine · NATO kui organisatsioon · Piltid · Kasutatud kirjandus Lühiülevaade NATO-st · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 28 riiki. Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine · 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO kui organisatsioon · NATO koosneb peamiselt kahest elemendist: - liikmesriikide ning partnerriikide esindused. Piltid
tegevusi ning panustama julgeolekupoliitika teostamisse. Riigikaitse arengukava töötati välja kaitseväe ja ministeeriumi ekspertide konsensusliku otsustusprotsessi tulemusena. Tegu on riigikaitse olulise alusdokumendiga, mis määratleb Eesti riigikaitse võimeprioriteedid ja katab need ressursiga. Eesti sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest ja see tugineb kahel võrdselt olulisel sambal esmase iseseisva kaitsevõime arendamine ja kollektiivkaitse, mille nurgakiviks on Eesti liikmelisus NATO-s. Arengukava on vastavalt ohustsenaariumitele määratlenud vajalikud sõjalised võimed ning planeerinud nende arendamiseks ressursi. Kokkuvõtlikult Eesti sõjalise kaitse arengukava 20092018 arendab meie kaitsevõimet läbi kolme olulise võtmevaldkonna eelhoiatus, iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja koostöö võimelisus liitlastega. Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega
· Sisevastuolude õhutamine ? Kaitsepoliitika kaks sammast: · ühelt poolt liitlassuhete tugevus ja kollektiivkaitsesüsteemi tõhusus · teisalt esmane iseseisev kaitsevõime ja riigi sisemine stabiilsus, jätkusuutlikkus ning vastupidavus, mis peab tagama peamiste riiklike funktsioonide toimepidevuse ning poliitika järjepidevuse mistahes ohuolukorras Riigikaitse erinevad aspektid: · Sõjaline kaitse (esmane iseseisev ja kollektiivkaitse) · Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele (mobilisatsioon, sundkoormised, lepingulised suhted ning selle korraldamine nii, et ülejäänud ühiskonda mitte ülemääraselt kahjustada) · Rahvusvaheline tegevus · Sisejulgeoleku tagamine · Elutähtsate teenuste toimepidevus (rahuaegse süsteemi väljaarendamine ka sõjaaja vajaduste tarbeks) · Psühholoogiline kaitse - ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud
• Vahemere Koostöögrupi esimees, • NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu, • NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. NATO ja Eesti • 29.märts 2004 • Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5) • Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996- 2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast. • Kokku on erinevates sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel
prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek).
Maailmasõda globaalne relvastatud konflikt. 1919 Rahvaste Liit 1928 Briand-Kelloggi pakt: sõda pole poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend. Pärast II MS tekkis kahepooluseline e. bipolaarne maailmasüsteem: kaks suurvõimu demokraatliku maailma ja kommunistliku riikide ideoloogiline vastasseis e. nn Külm sõda. 1946 ÜRO; 1949 NATO; 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon; Tuumarelvaheidutus; Kollektiivkaitse. Sõjaajalugu. Sõjateadus ja ajalugu | Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus
kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel (Välisministeerium 2013). NATO strateegiline kontseptsioon võeti vastu Nato tippkohtumisel Lissabonis19.-20. Novembril 2010. Strateegiline kontseptsioon sätestab NATO strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud vahendid umbes kümne aastase perspektiiviga
KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus poliitiline surve ; etnilised konfliktid massihävitusrelvade levik; kuritegevus ja narkomaania, relvakaubandus; tehnoloogia areng- infotehnoloogilised vahendid/küberrünnakud sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik Hädaolukord? Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord> erakorraline seisukord > sõda NATO sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus 2004(kordamisküsimus) valmidusjõud (päevad) , kiirreageerimisjõud (nädalad) NRF, sõjaaja peajõud Millisel kahel sambal põhineb Eesti sõjaline kaitse Mida mõistame riigikaitse terviklik käsitluse all Loe läbi lk 41-42 4. Eesti kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväeteenistus Kaitseväe demokraatlik juhtimine
araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Šveits ja Timor-Leste (Ida-Timor), 2006. aastal liitunud Montenegro ning 2011. aastal liitunud Lõuna-Sudaan. 10 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 28 riiki. Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Laienemine Kuus laienemisringi on alliansi kasvatanud 28-liikmeliseks. 1952
Mida näitavad järgmised näitajad: inflatsioon, SKP Inflatsioon – kaupade või teenuste hinnataseme tõusu SKP - sisemajanduse koguprodukti 7. Millega tegelevad järgmised organisatsioonid: ÜRO, NATO, Euroopa Liit. Tunne Euroopa kaarti! ÜRO – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO – tagada oma liikmesriikide julgeolek ning kollektiivkaitse Euroopa Liit – kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena. 8. Mida tähendab mõiste globaliseerumine, millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Globaliseerumine - protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Positiivsed küljed: Kasvab kaubanduse kasv ja kultuurivahetus
riigi julgeoleku tagamiseks Eesti-vastase sõjalise iseloomuga tegevuse korral. Riigikaitse osadena toimivad peale sõjalise kaitse ka tsiviilsektori toetus, sisejulgeoleku tagamine, välistoetuse leidmine, elutähtsate teenuste toimepidevus ja psühholoogiline kaitse. Eesti sõjaline kaitse tugineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ning NATO kollektiivkaitsel. Eesti sõjaline kaitsmine on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 operatsioonina. Kollektiivkaitse tugevdamisel rõhutab JPA 2010 NATO nähtavuse, usutavuse ja võimekuse vajadust. NATO ümberkujundusprotsessis toetab Eesti piisavate sõjaliste võimete arendamist kõigi NATO ülesannete täitmiseks. Sõjaliste võimete kasutamist kajastatakse ka välispoliitika valdkonnas kriisiohje või kaitsealase abikäepoliitika vahendina. Lisaks on kaitsekoostööl oluline roll kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamisel. Turvalisuspoliitika
Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. NATO peasekretäriks on praegu Anders Fogh Rasmussen • NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee • Organisatsioonis kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, mis tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele. Eesti ja NATO • Eesti liitus NATOga 29.03.2004. • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5). • Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan, Iraak. • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005 a.-st. • Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE
o Eesti liitus 2004 o Peakontor asub Brüsselis o Viimati liitusid Albaania ja Horvaatia o Tugineb liikmesriikide võimsusel (pole enda sõjaväge, väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest) o Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte – rünnak ühele liikmesriigile on rünnak tervele organisatsioonile o Eesti panus NATO-s - lähtub enda ressurssidest, esmase iseseisva kaitsevõime ning NATO kollektiivkaitse vajadustest ÜRO- ühinenud rahvaste organisatsioon (1945) o Pole sõjaline o Peakorter New Yorgis, peasekretär Ban Ki-Moon o Liikmesriike 192 o Eesti liitus 1991 o Rahu- ja julgeoleku, arengu- ja inimõigusküsimused 8 o Eesmärgid: Rahu ja julgeoleku tagamine Inimõiguste järgmise edendamine maailmas Koostöö saavutamine
aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne). Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005) Rahvusvaheline sõjaline liit NATO. Alates 29.03.2004 Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina, hiljem EL-i juhitud; Kosovo; Afganistan; (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast: Iraak. Afganistan 2002-2014 Eesti ja Euroopa Liit, pädevuste jaotus
- teised küsimused, kui poolthääli on 9, k.a alaliste liikmete poolthääled (alaliste liikmete vetoõigus). Harta Peatükk 7 Art 41 relvajõu kasutamisega mitteseotud olevad meetmed (majandusembargod jt). Art 42 - käsitleb Julgeolekunõukogu kollektiivset otsust relvajõu kasutamise kohta. Riikidel on kohustus ÜRO nõudmisel andma viimase käsutusse oma relvajõudusid. NATO põhikirja art 5 sätestab kollektiivkaitse. ÜRO ja NATO tegevus läks lahku näiteks Kosovos, kus viimane läks mööda ÜROst. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu tegeleb küsimustega, mis peegeldab arusaama, et rahvusvaheline rahu on midagi enamat kui otsese sõja puudumine. Hooldusnõukogu sisuliselt tegevuse lõpetanud. Tegeles veel mitteiseseisvunud asumaade haldamisega (sarnane Rahvasteliidu mandaatterritooriumidele). Rahvusvaheline Kohus eesmärgiks on tegeleda juriidiliste vaidlustega liikmesriikide vahel.
loodud rahvusvaheline ühendus, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) - Lepingu loomise põhjuseks oli NSV Liidu ohu tõrjumine Euroopas pärast teist maailmasõda. Organisatsioon asutati 1949. aastal Washingtonis. NATO peaeesmärgiks on tagada liikmesriikide julgeolek ning kollektiivkaitse. Kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu. NATO on sõjalis- poliitiline riikide ühendus. Peakorter asub Brüsselis. WTO (Maailma kaubandusorganisatsioon) - on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Euroopa Nõukogu - asutati 5.mail 1949 Londonis. Eesmärk on saavutada liikmesriikide vahel suuremat üksteisemõistmist ideoloogilistes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes
Eesti korraldab julgeoleku tagamise liikmesuse kaudu NATOs ja Euroopa Liidus ning tihedas koostöös liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. NATO oma Atlandi-ülese ja kollektiivkaitselise olemusega on Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi. Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ning vastupidi. Eesti tagab usutava heidutuse ja sõjalise kaitse NATO kollektiivkaitse kaudu. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel. Eesti julgeolekuriskid
1955. aastal Saksamaa, 1982. aastal Hispaania ning 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. . NATO seni viimane laienemine toimus aastal 2004., kui organisatsiooni liikmeks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. 2009.a. ühinesid Horvaatia ja Albaania. NATO peaeesmärgiks on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Asutamislepingu artikkel 5 sisaldab liitlaste kollektiivkaitse põhimõte käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. See kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51, mille kohaselt on riikidel õigus individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad liikmesriigid lepinguga üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma
datud ja relvastatud struktuurid mestiku ja/või loomastiku hävitami- seks kaitseväedistsipliin seaduste, kait- seväes kehtivate määrustike, neist ala- kildgranaat vastase elavjõu vastu mate õigusaktide ja ülemate käskude- kasutatav granaat, mis annab plahva- ga kehtestatud teenistuskohustused tades tapvaid ja haavavaid kilde ning kaitseväe kord, mida peavad täp- kollektiivkaitse riigi või riikide selt täitma kõik kaitseväelased grupi õigus kaitsta teist riiki, kellele kaitseväekohustuslane aja kestel, on kallale tungitud, kuni ÜRO Julge- mil kodanik on kohustatud täitma olekunõukogu on võtnud vajalikud kaitseväeteenistuskohustust, on ta meetmed rahvusvahelise rahu ja sta- kaitseväekohustuslane biilsuse tagamiseks kaitseväelane tegevteenistuses olev kumulatiivne granaat granaat,
annaabi.ee 
