Raffael oli tugevasti mõjustatud Leonardost, kuid erinevalt viimase uunduslikust ja rahutust temperamendist oli Raffael pigem tugevdav ja arendav, ka inimesena lahke ja sõbralik. Kõige täuslikumaks peetakse kompositsiooni Ateena kool, millel on kujutatud uhkete kaarte ja võlvidega raamistatud trepistikku, kus antiikaja filosoofid ka. Platon ja Aristoteles, mõtisklevad ja vaidlevad. Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu pildi perspektiivjooned. Tema teoste tavaline kompositsioon ingi sümmeetriline, sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid. Ühe sellise näitena võib tuua tema töö nimega Sixtuse madonna. Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles
mis on teema seisukohalt tähtsaim. Maastiku ja esemete kujutamine jäi tahaplaanile. O "SIXTUSE MADONNA" üksikosad alluvad tervikule, kuid ei kaota iseseisvat väärtust o Palju tellimusi, mida ei jõudnud ise täita o Tuntumad paavstilossis Tegi enamused ise o "ATEENA KOOL" Vatikani paavstilossis Antiikaja filosoofid Platon ja Aristoteles õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kõik perspektiivjooned. Nende peade taustaks hele taevas. o Jäi poissmeheks, sest talle taheti anda kardinali aunimetust ja kardinal pidi olema poissmees o Suri 37-aastaselt, oma sünnipäeval o Populaarne
Joonised 1. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentspildi tekitamise kohta on nn. Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Kui asetada suure kõverusraadiusega lääts klaasplaadile nii, nagu näidatud joonisel 35, siis tekib plaadi ja läätse vahele kokkupuutepunkti ümbrusesse üliõhuke õhukiht, mille paksus on võrreldav valguse lainepikkusega. Mida suurema kõverusraadiusega on lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetataksegi Newtoni rõngasteks. Valge valguse korral tekivad mitmevärvilised rõngad. Nähtuse lähemaks seletamiseks kasutame joonist 35. Sellel kujutatud lääts on väikese
ooperiteatreid ja kohtus kuulsate heliloojatega; läks Londonisse, kus ta võeti kohe omaks ning ta sai palju tööpakkumisi. 16. Milline eriline kohtlemine langes talle sülle Londonis? Ta võeti inglaste ja kuninganna Anne poolt omaks ning ta sai Royal Academy of Music ideeliseks juhiks. 17. Nimeta Händeli 3 ooperit L ,,Rinaldo", ,,Xerxes", ,,Julius Caesar" 18. Too välja Bachi ja Händeli elust 2 veidrat kokkupuutepunkti Sündisid samal aastal lähestikulistes kohtades. Mõlemad jäid elu lõpus pimedaks ja parandasid vanu töid. KUULAMINE (töö ajal on nimekiri ees) 1. J.S.Bach- Brandenburgi kontsert nr 2 (rõõmus) https://www.youtube.com/watch?v=3HSRIDtwsfM 2. J.S.Bach- Toccata ja Fuuga d-moll (ainuke orel) https://www.youtube.com/watch? v=Nnuq9PXbywA 3. J.S.Bach - Prelüüd ja fuuga nr 1 (ainuke klaveril) https://www.youtube.com/watch?v=PXMVkQ70I88 4. G.F
- märk siis, kui keha liigub kiirendusega a vertikaalselt allapoole. Keha kaal väheleb võrreldes paigalseisuga. 11. Seleta, mis on kaalutus, mis tingimustel keha on kaaluta olekus. 11. iga vbalt langev keha on kaaluta olekus. velmist P=m(g+/-a) on näha, et kui a=9.81 m/s2=g ja keha liigub allapoole, siis P=m(g-g)=0 - keha on kaaluta olekus! 12. Liugehõõrdeteguri suund ja valem. Seletused. ühikud. 12. Liuge hõõrdejõud mõjub alati liikumist takistavalt. Ta on suunatud piki kehade kokkupuutepunkti ja liikumisele vastupidises suunas. Fh=N Fh=see märk x N, kus see märk- matemaatiliselt võrdetegur, aga siin nim teda liugehõõrdeteguriks, N - toereaktsioon horisontaalsel alusel (N). N=mg. see märk- määratakse mõõtmiste kaudu ja iseloomustab alati kahte kokkupuutuvat pinda. Horisontaalsel alusel Fh=see märk x mg. Müü - hõõrdetegur.
lihaseid ja kudesid. Roheline lõdvendab ja samas korraldab ning reguleerib tundeelu ja tugevdab väsimusest, haigustest või negatiivsetest tunnetest väsitatud keha. Roheline ümbrus, eriti looduslikul kujul, mõjub tervendavalt ja rahustavalt südamele, sest tasakaalustab vererõhku. Haigetele mõjub usku ja lootust süvendavalt ja hirmu vähendavalt. Roheline loob hea miljöö istuvale tööle, keskendumisele ja mõtisklemisele. Roheline soosib koostööd ja otsib kokkupuutepunkti see on läbinägelik ning armastab võrrelda. Ta võib oma autoriteediga maha suruda teiste arvamusi. Rohelise kiiret mõju tunnevad arstid. Roheline armastab lapsi, loomi ja loodust ning sümboliseerib algatusvõimet. Selle mõju all olevad inimesed armastavad kodu ja võtavad meelsasti vastu külalisi. Roheline pärsib rakkude pahaloomulist vohamist. USA-s on arstid avastanud, et brokoli tarvitamine aitab ravida vähki. Need, kes ei
MUUTUMA (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL). OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ. KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA TUMEDAD RÕNGAD. KUI SUUNATA LÄÄTSELE VALGUS, SIIS SUUREM OSA SELLEST LÄHEB LÄÄTSEST JA PLAADIST LÄBI. KUID IGALT PNNALT PEEGELDUB OSA VALGUST KA TAGASI. ET ÕHUPILU PAKSUS ON ÜHESUGUNE KOGU RINGJOONE ULATUSES, SIIS KUJUTABKI INTERFERENTSIPILT ENDAST KONTSENTRILISI RÕNGAID. NEWTONI RÕNGAID KASUTATAKSE OPTIKATÖÖSTUSES LÄÄTSEDE KVALITEEDI KONTROLLIMISEKS. KUI LÄÄTSE PIND POLE SFÄÄRILINE, SIIS EI OLE KA NEWTONI RÕNGAD RINGIKUJULISED.
Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu:
Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetatakse Newtoni rõngasteks. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt samas suunas tagasi, võime õhukihi ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud kiirte optilise käiguvahe ∆ avaldada järgmiselt: 2 2 BC λ0 ∆ = n + , kus λ0 on valguse lainepikkus vaakumis ja n – õhu murdumisnäitaja
esimese eksperimendi käigus osalejate taasesitatud(joonistatud) pildipaaride hindamise objektiivsus ja seeläbi ka kallutatus eksperimentaatori poolt eeldatud tulemuste analüüs 13. Katseplaani valik? 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? T-testi kasutati statistilise tähtsuse määramiseks Esimeses katses kasutati statistilise tähtsuse määramiseks T testi, millega leiti, et statistilised keskmised erinesid usaldusväärselt ( 0,01) tõenäolisuse nivool, mis omakorda andis põhjuse järeldamaks,
Laineks nimetame keskkonna osakeste võnkumist, kus võnkefaas sõltub allika kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem 26.Doppleri efekt Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. 27.Newtoni rõngad Kontrollides lihvimisel oleva läätse kvaliteeti, avastas Newton läätse ja selle aluspinna kokkupuutepunkti ümbritsevate kontsentriliste rõngaste süsteemi. Rõngaste olemasolu polnud korpuskulaarteoorias seletatav; seetõttu tuli Newton välja mõttega, et liikuvad korpusklid tekitavad keskkonnas (eetris) võnkumisi, mis omakorda mõjutavad keskkonna optilisi omadusi. Hinnates rõngaste läbimõõtude järgi läätse ja aluspinna vahelise seisevlaine pikkust, sai Newton üsna tänapäevase tulemuse - pool mikromeetrit valguse dualism.
Tehti eelvalik ja nii tagati ka juhuslikkus kahte gruppi jagamisel. Ise arvan, et huvitavama tulemuse oleks saanud tasakaalustatud gruppidega katseplaani puhul, kus oleks vastavavanuseliste eripärade korrelatsiooniline uurimine andnud omamoodi huvitavaid tulemusi 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga , sest ilmselt polnud tegemist ka sundkorras alkoholi manustamisega, mis ehk oleks olnud ainukeseks küsitatavust tekitavaks probleemiks. Pealegi usun, et selle tarbimisest ka teavitati osalejaid, mida küll otseselt välja ei loe 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? Esimese uuringu puhul oli tegemist korrelatiivse analüüsiga ning meeste puhul leidis
(joonis 13 c). Niisugust ülekannet nimetatakse Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui hammasrihmülekandeks lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm 20. 21. 22. Ülekannetest kasutatakse kõig enam hammasülekandeid. Nendes on kokkupuutepunkti veetava ja vedava hamba vahel tagan nn vedav ja veetav ratas omavahel otseses puutes. Rataste vahelise evolventprofiili kasutamine (joonis 15A). Olenevalt hammaste libisemise välistatatakse ratastel olevate hammaste omavahelise kujust ja paiknemisest ratastel eristatakse sisemise, välimise, hambumusega
Metsakluppe on 2 tüüpi: a) täpsusklupid (jaotused kas 0,1 või 0,5cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit)). b) ümardatud skaalaga klupid (skaala ümardatud kas 2 või 4cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse). Kluppimisel: – tuleb klupp asetada risti puutüvega, klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga – klupp peab olema puu tüvega risti – tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga nt teadusliku tööga – mõõdetakse kahekesi: üks taksaator mõõdab ja teine märgib tulemused üles – kluppimisel märgitakse mõõdetud puud (kriidiga, värviga, märkenoaga vms) – NB! kui puud jäävad kasvama, ei sobi kasutada püsivaid värve! 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine W
Seega on pinna reaktsioonjõud suunatud mööda toetuspinna normaali. Sellest siis ka nimi: selliseid reaktsioonjõudusid nimetatakse normaalreaktsioonideks, ning tähistatakse sageli N . Aga, veelkord tähelepanu: selline on pinnareaktsioon ainult sileda pinna puhul, kui hõõrdumist (ega ka veeretakistust) ei arvestata. Kui suvalise kujuga keha toetub suvalise kujuga pinnale, siis on toereaktsioon rakendatud vaadeldavale kehale, ning seejuures kokkupuutepunkti, ja see toereaktsioon on suunatud risti kehade ühise puutujatasapinnaga. 2. Juhtum, kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks. Reaktsiooonjõu suuna reegel on sel juhul väga lihtne: Kui üks kokkupuutuvatest pindadest osutub punktiks, siis reaktsioonjõu suund on risti teise pinnaga. Ehk veidi täpsemini: reaktsioonjõu suund on risti teise pinna puutujatasapinnaga, mis on tõmmatud teisele kehale puutepunktis. Reaktsioonjõud on seejuures rakendatud muidugi vaadeldavale kehale.
a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Kluppimisel: - tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. - klupp peab olema puu tüvega risti. - tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, võetakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit).
õigussüsteem. Rahvusvaheline õigus on selleks, et reguleerida riikide vahelisi õigusi ja siseriiklik selleks, et reguleerida idiviidi ja idiviviidi 6 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester vahelisi suhteid. Neil ei ole kokkupuutepunkti ja mõlemal on eraldi oma roll täita. Praktikas esinevad erinevad segavariandid. Riigisisene rahvusvahelises Rahvusvahelises õiguses kehtib printsiip, et riik ei saa viidata oma riigisisesele õigusele õigustamaks oma rahvusvahelise kohustuste mittetäitmist.
Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). Meniski poolt terale mõjuv jõud põhjustab teradevahelise Joonis 2.10 Menisk terade kokkupuutepunkti ümber ja tekkivad kapillaarjõud survejõu suurenemise. Seega suureneb ka terade vaheline hõõrdejõud ja pinnase tugevus tervikuna. Kapillaarjõud on võrdeline tera läbimõõduga. Pinnaühikule langev teradevaheliste kontaktpunktide arv on pöördvõrdeline tera läbimõõdu ruuduga. Seega on pinnase tugevuse tõus põõrdvõrdeline terasuurusega, olles suurem Peeneteristel ja tolmliivadel. Kezdi (1964) järgi on terade läbimõõdu 0.1 mm juures pinnase tugevus
Samas ei ole kunagi garanti, et ka valitsus parem otsuste vastuvõtja või “hoolitseja” oleks – esineb ju info mittetäielikkus mõlemal poolel. Indiviidid ise aga pole tihti lihtsalt piisavalt hästi haritudki, et kasulikke otsuseid vastu võtta. Samas sellise suhtumise välja näitamine võib väga ülbe näida – jälle probleem. 108. Selgitage ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunkti sisu? Ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunktis on sotsiaalne heaolu ehk mingi kombinatsioon ühiskonnagruppide kasulikkustest võrdne sellega, palju selles ühiskonnas on üldse maksimaalselt võimalik saavutada. 109. Selgitage utilitaristliku õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Utilitaristide meelest tuleb maksimeerida kogu ühiskonna heaolu ning
Vastu räägi paternalism, mille järgi vajavad täiskasvanud inimesed juhendamist ja hoolitsust. 107. Tooge välja paternalismi positiivsed ja negatiivsed jooned? Positiivne - teise juhendamisel on võimalik enda potentsiaalseid vigu ära hoida. Negatiivne - kärbib isiklikku suveränsust. (konspektis puudub selge vastus) 25 108. Selgitage ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunkti sisu? Kasulikkusvõimaluste raja näitab, kui palju heaolu on võimalik ühiskonnal saavutada. Sotsiaalne samakasulikkuse kõver näitab tulujaotusi, mida kõik liikmed hindavad võrdselt aktsepteeritavaks. Kokkupuutepunktis on järelikult saavutatud maksimaalne ühiskonna heaolu, mis on kõigi ühiskonna liikmete poolt aktsepteeritavaks hinnatud, ehk on saavutatud efektiivsus ja õiglus parimal tasemel - kompromiss nende vahel. 109
Kluppimisel: tuleb klupp Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud kuivendatud soomuld, hästilagunenud asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II- kaasikud 42% ja männikud 40%. olema 3 kokkupuutepunkti puuga. klupp III. (sanglepikute puhul kõrgem). Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja peab olema puu tüvega risti. tavaliselt Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja tegemist on täpsema mõõtmistööga näit.
Selleks kasutatavad instrumendid. Et hinnata puu mahtu, selleks tuleb puud mõõta. Mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. 1. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt maapinnast e. juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit).
Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord. Kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdame puu tegelikku diameetrit).
II ms jooksul tehti maatasa Stalingrad, Varssavi, Berliin ja Budapest. Punaarmee takerdus mitmeks kuuks Budapesti taha, ei saadud ka Austriasse tungida. Tšehhoslovakkia Oli langenud esimesena II ms ohvriks 1939 märtsis, jagunes kaheks osaks- Sm poolt otseselt okupeeritud Böömi- ja Määri protektoraadiks (Tšehhija), teisalt Slovakkia riigiks, mis oli nukuvalitsuse all. Tšehhija oli okupeeritud, polnud otsest kokkupuutepunkti Moskva ega NL-ga. Pooliseseisev Slovakkia riik oli 1941 suvel astunud Sm satelliitide ritta, ka slovaki vabatahtlikud osalesid lahingutes Punaarmee vastu. Aastate jooksul nähes Sm nõrgenemist ja Punaarmee tugevnemist, kasvasid opostsioonilised meeleolud. Kui Punaarmee lähenes 1944 Slovakkiale, puhkesid augustis ülestõusud, Moskvaga suhted loonud partisanid juhtisid. Nende ülestõusuga ühinesid ka ülejäänud vastupanuliikumise grupid, lisaks osa Slovakkia armeest. Loodeti, et kohe-
annaabi.ee 
