1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb
Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani- onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme. Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa. Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt.
Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde
Tänapäeva folkloor täidab teatud lüngad ühiskonnas (poliitiliste anekdootide võidukäik riikliku rõhumise õhkkonnas; tavaõigus riikliku õiguskaitse nõrkuse korral jm). · Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e. klassikalise pärimuse "muster". · Analoogilised funktsioonid: seletavad, õpetavad, näitlikustavad. · Tänapäeval uuritakse pärimust, kui kommunikatsiooni kultuuri kokkukuuluva rühma raames. Tänapäeva pärimuse uurimine: · tekst > uurimisaladeks on teemad, zhanrid, struktuurid, levik · kontekst > pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames Folkloori kaks elu: 1. Folkloori ,,esimene elu". Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellel
paneb ta pajatuste alla. (migrandid,kes ei oska kasutada wc-d, kass mikrolaineahjus jne) Eesti: Ülo Tedre -tunneb ära neis pajatused -1927 olustikulised ja isikuloolised jutud(o.loorits) -50ndal eduard laugaste - pajatus -1978 mall hiiemäe "kodavere pajatused" Tänapäeva pärimuse uurimine: *tekst- uurimisaladeks on teemad, zanrid, struktuurid, levik *kontekst - muutub väga tähtsaks, sest annab tähenduse. pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames. kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst. Kontekst: *tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja selle jutustamisest * tänapäeva muistend on sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel VAATA ÕPPEMATERJALI *klassikalise ja tänapäeva käsitlusviiside erinevus: 1) klassikaline pärimus- arhiivi kogutud tekstid ilma esmase(loomuliku)kontekstita
järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees -- isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots -- kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani-onu, või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. KIRJAVAHEMÄRGID RINDLAUSES Rindlause koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest (nt Aksel laulab häist, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.) Rindlause kirjavahemärgid
4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme Need on Ülo Valgu sõnastatud tunnused, kuidas rahvaluulet määratleda olemuslike tunnuste kaudu. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames *kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu Olemuslike tunnuste kaudu ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Rahvaluule on: kollektiivne, Hurt) - ehk rahvamälestused on traditsiooniline, suuline, vaimne, "vanad rahvalaulud, vanad jutud, anonüümne (Jaago) vanadsõnad, mõistatused, kohtade
5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Üks määratlus on näiteks aineloendi kaudu: seal öeldi, et vana vara ehk rahvamälestised on vanads rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundese arvates võib mõiste ´rahvas´ tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon. On tähtis, et see, mis
Ingliskeelne folklore, märkides rahvakultuuri tervikuna, on laiem mõiste kui eesti folkloor. üles 2. Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Teadus- regioon Laensõna "folklore" omakeelne sünonüüm "folklore" mõiste maht eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Soome folklore: kansanrunous henkinen kansanperinne Mõiste kansanrunous ja folklore mõisted kattuvad, kuid kasutatakse enam mõistet folklore. Folkloor on vaimne (suuline) rahvakultuur, üldiselt ja eriti suuline pärimus (Perinnetieteen terminologia 2001).
anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid informatsiooni, teadmisi ja oskusi. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A.Dundes defineeris ,,rahva" mõistet nii: ,,Mõiste rahvas võib tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus
anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid informatsiooni, teadmisi ja oskusi. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A.Dundes defineeris ,,rahva" mõistet nii: ,,Mõiste rahvas võib tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus
Tänapäeva kultuuris on rahvaluule kõrvuti muude kultuurivormidega. "Vanad" vs "noored" - ?? Rahvas vs pärimusrühm - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast inimesest koosnev sotsiaalne rühm, kellel on omad naljad ja uskumused. Territoorium vs tegevus - ?? Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on dünaamiline: rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on
Lutheril, on ka iraani usundi puhul iseloomulik, et praegu on ,,kurja jumala" valitsusaeg, mis 95 kindlal ajal ,,hea jumala" poolt vääratakse. Seega tekib vägisi mulje Lutherist kui dualistist, kui ta nii dünaamiliselt kirjeldab ,,kahe jumala" võitlust. Erinevus Lutheri, iraani usundi ja Jungi käsitluse vahel seisab selles, et kui kahe esimese käsitluse järgi moodustab Kuri Jumala kõrval ,,ühe kolmandiku" (zurvanism), siis Jung loob kokkukuuluva kvaterniteedi Isa, poeg, Püha Vaim ning Saatan. Seega moodustab Kuri Jungi õpetuse kohaselt Jumalast ,,ühe neljandiku". Samuti rõhutavad kaks esimest käsitlust kurja ,,siinpoolsust", kuid Jung eitab seda, rääkides metafüüsilises mõttes kurjast ainult ,,sealpoolsuse" kontekstis. Lutheri käsitluse suureks plussiks on kontseptsiooni lihtsus ja sirgjoonelisus, mis teeb selle kuulajaskonnale kergesti mõistetavaks. Samuti võimaldab dünaamiline pilt võitlusest pimeduse
sobisid hästi ilupuudega. Majaaiad pöetud puude, hekkide, muru, lillede ja mosaiiksete teedega olid väga meeleolurikkad. Kui araablased vallutasid 7. saj alguses Hispaania, kujunes välja mauri (maurid on Hispaania araablaste järeltulijad) stiilis aed - kõrgete müüridega piiratud või siseõuena loodud varjuline ja privaatne aed, mis oli mõeldud vabas õhus aja veetmiseks, säilitades samal ajal majaga kokkukuuluva ruumi. Võib võrrelda roomlaste aatrium-elamuga, ehkki roomlaste aatriumaed kuulus orgaanilisemalt elulaadi juurde. Araablaste aiad olid rohkem oaasiaiad - aiad keset kõrbe, mida ümbritses kõrge müür ja läbisid kivide ja keraamiliste kividega vooderdatud kanalid. Ka mauri aiad Hispaanias, mille kõrgaeg oli 8.-10. sajand, koosnesid reeglina mitmetest väikestest õuedest, mida ühendas vesi. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks (nn chahar-bagh)
annaabi.ee 
