liikumist ühenduse piires, ei ole kaupade turustamist puudutava üldise ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keelu osas asjakohased ega ole seega põhikohtuasja vaidlusesemega seotud. Punkt 11 ütleb et liikmesriikide vahel keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid vähendada sel määral, kui need jätavad ettevõtja ilma ühest müügiedendamise meetodist. Sellegipoolest jääb alles küsimus, kas niisugune
liikumist ühenduse piires, ei ole kaupade turustamist puudutava üldise ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keelu osas asjakohased ega ole seega põhikohtuasja vaidlusesemega seotud. Punkt 11 ütleb et liikmesriikide vahel keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid vähendada sel määral, kui need jätavad ettevõtja ilma ühest müügiedendamise meetodist. Sellegipoolest jääb alles küsimus, kas niisugune
sätestatud erandit, ei takista artikli 234 sätted liikmesriigil täita kohustusi, mis tulenevad 1923. aasta Genfi rahvusvahelisest pornograafiliste väljaannete liikumise ja nendega kauplemise vastu võitlemise konventsioonist ja üldisest postikonventsioonist (mida uuendati 1974. aastal Lausanne'is ja mis jõustus uuendatud kujul 1. jaanuaril 1976). OTSUS. 1. Liikmesriigi seaduse puhul, millega keelatakse pornograafiliste toodete import kõnealusesse liikmesriiki, on tegemist koguselise impordipiiranguga EMÜ asutamislepingu artikli 30 tähenduses. 2. Artikli 36 esimest lauset tuleb mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on põhimõtteliselt seaduslik õigus keelata teisest liikmesriigist oma õigusaktide kohaselt sündsusetuid või pornograafilisi tooteid importida ning et seda keeldu võib õiguspäraselt kohaldada kogu riigi territooriumil, isegi kui liikmesriigi eri ajaloolisgeograafilistes osades kohaldatavate õigusaktide vahel on antud valdkonnas erinevusi. 3
kaubandussuhteid mõnede teiste kindlate riikidega. Kui enne 19.saj. funktsioneeris väliskaubandus vabakaubanduse vormis, siis 19. saj. võeti kasutusele tollid. (Saksamaal Bismarck) Toll- maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu., kuid ei piira kauba kogumahtu. Mahulised piirangud kehtestatakse kaupadele kvootide ja litsentsidega. Kvoot- määrab kauba sisse või väljaveo koguselise või hinnalise limiidi Litsents määrab konkreetsed ettevõtted, kes võivad mingeid kaupu teatud perioodil sisse- või välja vedada. Eksporditõke- keelustab või piirab mingi kauba väljavedu. (kunstiväärtused, relvad vms.) Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega. Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk-soodustada teatud kauba väljavedu.
Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma kül jjogurtit. tit 2. Kui jäätise hind langeb 1 kroonini?? Ilmselt ostetakse rohkem kui varem. Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos hinna ja koguselise nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele. Nõudlusseadus Nõ dl d väidab, äid b ett kauba k b hinna hi langemisel, l i l suurenebb kauba k b nõudlus, õ dl tingimusel, ti i l
keskmine tarnepartii suurus sõltub ettevõtte poolt määratud tarnepoliitika. Tarnepoliitika peab sisaldama tarnetingimusi ja alternatiivseid tarneviise. Tarnetingimus määratakse müüja ja kliendi poolt ühiselt. Erilisteks tarneviisideks on näiteks tarned kindla ajavahemiku järel ehk kindel tarnerütm, rutiinsed tarned, eeltarned, kiirtarned, järeltarned ja spetsiaalsed tarned. Sellesse rühma kuuluvad ka tarned, mis on seotud tarnepartii koguselise piiranguga. o Tarnepartii piirangudTarnepartiide piirangute all mõeldakse tarnitavate koguste piiramist kuni väikseima võimaliku koguseni. Väikseimat võimalikku kogust piiravad kulud veo ja ladustamistoimingutes. Veokorralduses mõjutavad väikseima võimaliku tarnepartii suurust erinevate veoviiside ja ühendatud vedude kasutamine. o Tarnekindlus Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et
null, aruandes on näha, et kogu koguse mahakandmiseks tuleks koostada “laomahakandmine”. 11 Inventuuri käigus ilmnenud laoseisu vead saab parandada “laomahakandmiste”, “laosissetulekute” või “laoliikumistega”. Kui artikkel asub tegelikult teises laos kui HansaWorld Enterprise’is näidatud, saab selle korrigeerida “laoliikumisega”. Kui tegemist on koguselise veaga, tuli vaja koostada “laomahakandmine” või “laosissetulek”. Vastavad kaardid saab sisestada ise või kasutada inventuurivõrdluse hooldusfunktsiooni. Hooldusfunktsiooniga koostatakse vastavad kinnitamata “laomahakandmised” ja “laosissetulekud”. Seepärast pearaamatupidaja vormistas inventuuri tulemuste kirjalik kokkuvõtte ja võttis varade eest vastutavatelt isikutelt seletused puudu või ülejääkidekohta. Vormistatud ja
indekseerimine protseduur majandusja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale inflatsioon raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega kvoot a) majanduses määrab antud kauba sissevõi väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti. majandus ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid makroökonoomika majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega
EL tippkohtumisel Kopenhaagenis fikseeritud 4 kriteeriumi, millele peab vastama riik, kes soovib astuda EL-i. Nendeks kriteeriumideks on stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme ? guslikud kohustused (acquis) ning ka täita neid oma riigi administratsioonis. korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt kvoot(4) - a) majanduses määrab antud kauba sisse- või väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti. laissez faire, laissez passer (1) - liberaalse majandusteooria põhimõte, mis nõuab, et riik ei sekkuks majandusse, vaid laseks sellel vabalt areneda. legitiimsus (2) - M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis. Juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t
suurima osa. Laomajandus- Tooraine ja kaupade hankimisele järgneb nende paigutamine ladudesse. Põhjus: organisatsiooniliselt ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas hankimise ja tootmise (kaubandusettevõtte korral sisseostu ja turustamise) täpne mahuline ja ajaline kooskõlastamine. Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid. Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded: · koguselise ja ajalise tasakaalu kindlustamine; · tootmis- või varustusprotsessis tekkivate häirete tasandamine; · majandusliku otstarbekuse silmaspidamine: tõusvate varumishindade korral on otstarbekas kaupa ajutiselt mitte osta. Kauba tellimiskogus ei lähtu sel juhul perioodi vajadusest, vaid ladude mahutavusest või finantsvõimalustest. · Tootmisprotsessi koostisosa: materjalid tuleb kuivatamiseks (puit) või laa-gerdamiseks (veinid) jne
Vajaduste planeerimine tooraine, kaupade ja vajaduste kindlaksmääramine kvartaliks Varustuse planeerimine tooraine ja kaubahangete plaanipärane kindlaksmääramine Juhuslik varustamine tellimus tuleneb vajadusest Sünkroonne varustamine täpses ajalises ja mahulises kooskõlas tootmisega. Varustamine laovarude loomisega 2. Laomajandus Tooraine, materjali, pooltoote ja valmistoodangu laod. Koguselise ning ajalise tasakaalustamise funktsioon, kindlustamise funktsioon, spekulatiivne funktsioon. Tootmisprotsessi koostisosa nt laod puidu kuivatamiseks. 3. Transport Ettevõtteväline materjalide ja kaupade vedu Ettevõttesisene materjalide toimetamine sisseostuosakonnast või laost töötlemispaigale Võimalik on hankija transport, ettevõtte transport, kolmanda ettevõtte transport. Transpordiriisiko kaubad ei jõua õigeaegselt kohale
Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab. Tarvitada võib väga mitmeti. Süüakse omaette puuviljana või lisatakse puuviljasalatitesse. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne tootmisel. Temast valmistatakse marmelaadi, zeleed, kompotte, pastasid, essentse jne. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:61- 62) Tsitrusviljad Tsitrused on koguselise toodangu poolest maailma suurim puuviljade rühm. Sellesse kuulub hulk puuvilju, mis kõik pärinevad Kagu-Aasiast (erand on greibipuu). (Kalju,K. 2007:9) Apelsin Apelsinipuu on kõige laialdasemalt kasvatatav tsitrus, mille viljade kogutoodang ületab kõigi teiste puuviljade toodangu. (Kalju,K. 2007:16) Pärineb Lõuna-Hiina aladelt, kus teda kasvatati juba rohkem kui 3000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõikjal maakerda soojemates piirkondades: Vahemeremaades,
töötlemine tollikontrolli all, välistöötlemine, ajutine import, transiit 14. Tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. tuleb vormistada ja tollile esitada juhul, kui imporditakse kaupa Eestisse ühendusevälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 21,98 eurot või kauba kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri või kui eksporditakse Eestist ühendusevälisesse riiki kaupa, mille väärtus ületab 1000 eurot või kui kauba kogus ületab 1000 kg. Deklareerida tuleb ühendusevälisest riigist Eestisse, Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatavad kaubad ja kaup, mis tuleb Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kaubal ei ole ühenduse tollistaatust. 15. Deklarant on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse. 16
FC y =V Q y = FC + D Q Q BP Joonis 8.1. Kasumiläve punkti kujunemine 11 12 Kasumiläve rahalises väljenduses saab koguselise kasumiläve korrutamisel ühiku müügihinnaga12: FC + D FC + D FC + D (8.35) S BP ( A) = P= = . P -V P -V V 1 - P P Järgnevalt käsitletakse rahavoolist kasumiläve. Rahavooline kasumilävi eeldab sellist tootmismahtu, mille puhul rahalised tulud võrduvad rahaliste kuludega ehk amortisatsiooni ei ole
1 40 100 40 100 2 76 160 36 60 3 108 200 32 40 4 136 230 28 30 Tarbija võib valida kauba. A ja. B tarbimise suvalise koguselise kombinatsiooni; Võimalikud kombinatsioonid on esitatud tabelis 8.3. Tabel 8.3. Tarbimisvalikud Valik Koguse ja hinna kombinatsioon Kogukasulikkus 1 4 kr kaubale A 136 2 4 kr kaubale B 230 3 2 kr kaubale A ja 2 kr kaubale B 236
sisseostuhinnas või toormekulust. Selle määra sisestamine IGF/ tooted/ lahtrid C16; C21; ...C61. 49 Toodete müügikoguste prognoosid koostatakse esimesel aastal kuude lõikes. Kuigi tabel algab jaanuarikuuga, ei pea prognoos sellest kuust algama. Jaanuar on kaubanduses üks kehvemaid kuid üldse. Alustada tasub paar kuud enne tegevusvaldkonna kõrghooaja saabumist. Koguselise müügiprognoosi koostamisel ei tohi ära unustada oma ettevõtte maksimaalset tootmis- või teenindusvõimsust. Samuti tuleb sinna „sisse kirjutada" hooajalisus. Müügikoguste prognoosimisel võib abi olla statistikast, isiklikest kogemustest, majandusartiklitest. Toodete kogused märgitakse: IGF/ tooted/ read 12, 17, ...; 57. Järgneval kolmel aastal esitatakse vaid aastaprognoosid. Siin peab silmas pidama seda, et kui nt
käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Töötaja, kes töötab toiduainete kaupluse "Kaseke" müüjana, asukohaga Tallinn, Pärnu mnt. 999 teeb tööd, mis on vahetult seotud materiaalsete ja rahaliste väärtuse vastuvõtmise, hoidmise, müügi ja arvestusega, võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale tööandja poolt usaldatud materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimise tagamata jätmise eest. 2. Töötaja kohustused 2.1. teostama kauba koguselise ja kvaliteedilise kontrolli kauba vastuvõtmisel müügiks; 2.2. pidama materiaalsete väärtuste arvestust; 2.3. rakendama abinõusid kahju vältimiseks; 2.4. koostama ja esitama kaubalis-rahalised aruanded iga kuu esimesel tööpäeval; 2.5. võtma osa tema valduses olevate materiaalsete väärtuste inventeerimisest, mis tehakse vähemalt kord kuus; 2.5. teatama tööandjale kõigist asjaoludest, mis ohustatud kaupade säilimist; 3. Tööandja kohustused 3.1
erisused tegevustasemetes Eelarvestatud ja tegelike kulude vahelised hälbed jagunevad: * hinnahälveteks, mis tulenevad erinevustest plaanitud ja tegeliku tootmissisendi hinna vahel * mahu e koguseliseks hälveteks, mis tulenevad erinevustest plaanitud ja tegeliku tootmise (müügi) mahu vahel. Nende hälvete jälgimine paindlike eelarvete puhul aitab täpselt fikseerida, milline ettevõtte vastutuskeskustest on vastutav hinnahälbe või koguselise hälbe osas. Peale muutuste kuludes, mis on seotud reeglina tegevusmahu muutustega, on tõenäoline, et muutused esinevad ka muudes faktorites nt tootmistehnoloogias, tootmistsükli pikkuses, põhimaterjalide koostises seega standardkulusid tuleks aeg ajalt läbi vaadata analüüsida ja kaasajastada. 42. Ettevõtte koondeelarve. Eelarve koostamine:
Tollideklaratsioon tuleb vormistada ja esitada tollile juhul, kui: • imporditakse kaupa Eestisse ühendusevälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 21,98 eurot või kauba kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri. • eksporditakse Eestist ühendusevälisesse riiki kaupa, mille väärtus ületab 1000 eurot või kui kauba kogus ületab 1000 kg. Deklareerida tuleb ühendusevälisest riigist Eestisse, Eestist ühendusevälisesse riiki toime-