Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega. AUSTRIA Olulisemad eksportkaubad · 24% masinad ja seadmed ·
Malta ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Valletta Üldpindala: 316 km² Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: malta, inglise Eesti ja Malta majandussuhed Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. Kaubavahetuse maht on püsinud stabiilsena, kaubandusbilanss on Eesti suhtes positiivne. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 7,4 miljonit krooni, moodustades Eesti kogu kaubavahetusest alla 1%. 2008. a. kogukäibelt oli Malta Eesti 89. kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina ning ta tõusis 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot50,2 miljonit krooni. 2010. a. toimus väike tagasilangus. 9 kuu seisuga on Malta oli Eesti 76. kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot
Metec Meteci ettevõtete gruppi on koondunud 5 Tartus tegutsevat metallitööstus ettevõtet. Käesoleval ajal töötab Metecis ca 250 töötajat ja firmade 2008. aasta kogukäive oli 17 milj. EUR. Meteci Valduse OÜ sse kuuluvad mitmed ettevõtted. Tarmetec asutati aastal 1993. 2008 aasta andmetel on seal töötajaid 165 ja aastakäive oli 10 milj. EUR. 90% toodangust läks ekspordiks. Stametec asutati aastal 2004 ja töötajaid on seal 35 ning aastakäive oli 5 milj. EUR. Metec CNC loodi aastal 2005 ja töötab seal 24 inimest ning aastakäive oli 1 milj. EUR. Meteci Eriprojektid loodi aastal 2005 ja seal töötab 13 inimest ning aastakäive oli 0,6 mil. EUR
alates 1995. aastast, olles selle aja jooksul tegev nii konsultandina kui strateegilise suhtekorralduse lektorina. Hamburg & Partnerid on kliendikeskne, tulemusele orienteeritud kommunikatsiooni-büroo, mille tuumiku moodustavad enam kui kümneaastase praktilise era- ja riigisektori nõustamiskogemusega konsultandid. Hamburg & Partnerid tänane püsiklientuur koosneb rohkem kui 40 regionaalsest- ja rahvusvahelisest firmast, mille kogukäive ulatub üle miljardi euro. Büroo esindab Eestis maailma suurimat kommunikatsioonibüroode võrgustikku Burson- Marsteller, mille esindused asuvad 98 riigis. Hamburg & Partnerid on kõige kiiremini kasvanud kommunikatsioonibüroo Eestis Hamburg & Partnerid toetab ja aitab korraldada Eestis üht suurimat heategevuskampaaniat "Aitan lapsi", mis on suunatud vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Teenused: NÕUSTAMINE Mõlemal ettevõttel on suhteliselt sarnased pakkutavad teenused
KATEGOORIA JUHTIMISE MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri kohta 4
Ülesanne 1. Firma ,,Marine Group" käive 2012. a oli 8 450 300 E . Sellest moodustas 82% sadama ,,Shadow Marine" käive. Kui palju raha saadi antud sadamast 2012. a jooksul? Ülesanne 2. ärnu linna ettevõtete registris oli 2011. a alguses 2891 ettevõtet, millest 48% oli eraomanduses olevaid ettevõtteid. Mitu eraettevõtet oli ärnu linna ettevõtete registris? Ülesanne 3. Firma ,,Most Hotels" käibest andis hotelli ,,Margareta" müük 72 870 eurot ehk 78%. Kui suur oli firma kogukäive? Ülesanne 4. Eesti anga poolt 1. märtsiks 2013 käibele lastud sularaha 12 425 000 eurot moodustas panga aktivatest (kuld ja valuutareservid) 57,3%. Kui palju oli Eesti Pangas kulda ja valuutat? Ülesanne 5. LHV Pank andis lühiajalist laenu 267 firmale, mis moodustab 94,4% kõigist pangalt laenu saanud firmadest. Ülejäänud laenusaajad said pikaajalist laenu. Mitu firmat said pikaajalist laenu? Ülesanne 6. Firma ,,My Motels" käive 2012. a oli andis 3 672 100 eurot
aastal peab 2012. aasta eest juurde tasuma 9024,436 eurot. Teine lahenduskäik: 65000/1,33=48872,18 SM 65000-48872,18=16127 48872,18*20%=9774,44 TMK aastas TMK oli 1000EUR ja selle jagame 4-ga (kvartal) =250 250 on avansiline makse, mida maksti 3X aastal 2012 ehk kokku 750EUR. 9774,44-750=9024.44 3) Juriidiline isik maksab 2012. aastal dividende 200 000 eurot. Kui suur tulumaksukohustus tal tekib? Arvutus: (200000/0,8)*0,2=50000 eurot. 4) Käibemaksukohustuslase kogukäive (ilma käibemaksuta) jaanuarikuus 2012 oli 200 000 eurot. Selle käibe jaoks on ettevõtte ostnud teistelt käibemaksukohustuslastelt kaupa ja teenuseid 60 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. veebruariks 2012? Müügist laekunud käibemaks on 40 000, sisendkäibemaks on 10 000, seega maksukohustuseks on 30 000 eurot. Teine lahenduskäik: Kogukäive 200 000+40 000 (240 000 koos km-ga)
Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJATE eesmärgiks on edukas tootmine ja müügiprotsess, mille käigus müüakse klientidele kasumlikult kogu oma valmistatud toodang. Üheks tähtsaimaiks eesmärgiks on pakkuda naistele võimalust ennast ilusana tunda lihtsate ja tagasihoidlike ehete abil. TOOTMISEESMÄRGID: Milliseid tooteid toodan: pärlitest kõrvarõngaid Kui palju (tk): 100 paari Mis ajaks: piiramatuks ajaks MÜÜGIEESMÄRGID: Läbimüük (tk):65 Kogukäive (eurodes): 112.80 10 Müük laadal (tk):50 Müük laadal (eur): 29.19 Meie strateegiline otsus on olla madala hinnaga tarbekauba müüa. Oma klientidena näeme eelkõige naissoost ostjaid, kuna enamasti kaunistavad ennast ehetega naised. 5. TURUNDUSPLAAN 5.1. Turundusmeetmed 5.1.1. Toode Kuna iga inimene on erinev ei saa me valmistada täpselt 1:1 tooteid.
Lõuna-Eesti piirkonnas. Samas on Tallinna lähedus, seega logistiline pluss on ettevõtja eeliseks. Kui vaadata majanduslikku maastiku Saue vallas, siis aastal 2011 tehtud Saue valla ettevõtluskeskkonna analüüsist võib välja tuua, et ettevõtteid, kelle aastakäive oli vähemalt 5000 eurot ja töötajate arv vähemalt 1, oli Saue valla territooriumil registreeritud 336. Keskmine töötajate arv oli 9. Nende ettevõtete kogukäive oli 460 miljonit eurot, keskmine käive 1,4 miljonit eurot. Üle 250 töötajaga ettevõtteid on Saue vallas ainult 3. Võrdlusena olgu öeldud, et Eestis on üle 250 töötajaga ettevõtteid kokku 150. Majanduslik keskkond nii Saue vallas, kui Eestis üldiselt on küllaltki stabiilne, kuid eksisteerib turu piiratuse probleem. Eesti turg on väike, seega ettevõtjad peavad oma äri ülesehitamisel mõtlema ekspordi perspektiivile
Pärast börsikrahhi 1929.a. USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid. Selle tulemusena langes maailma kaubanduse kogukäive kuus 2,9 miljardilt dollarilt 1929. aastal alla 1 miljardi dollari aastaks 1933. Pangad läksid pankrotti, ekspordile suunatud ettevõtted suleti ning 1932 aastaks oli kogu industriaalsektoris töötute arv tõusnud 30 miljoni inimeseni. Smoot-Hawely seadus ei aidanud ka USAd, kus 1930. aasta jaanuaris oli 3 miljonit töötut, 1932. aastaks oli aga juba rohkem kui 13 miljonit tööta inimest. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus,
moodustab transiit enam kui ¾. Suure osa käibest annab naftatoodete vedu. Lennujaamad Ainus Läti rahvusvaheline lennujaam on Riia lennujaam, mis asub ca 15 km Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu. 2004.a läbis lennujaama 1 060 tuhat reisijat, mis oli 49% rohkem kui 2003.a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet). Sadamad Lätis on 10 sadamat, neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam. Läti sadamate kogukäive 2004.a oli 57,4 mln t (kasv 4,8% võrreldes 2003.a.), sellest suurima osa moodustavad transiitveod. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75% kogukäibest), aga sealt veetakse samuti konteinereid, vedelaid kemikaale, metalle, vähemal määral puuvilla, puitu, külmutatud tooteid, puuvilju jms. Ventspilsi sadama territoorium on kuulutatud vabasadamaks, kus litsentseeritud ettevõtjad võivad saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksusoodustusi. 2002.a
kemikaale, käsitöökaupu, vaipu. Impordi maht oli 21,26 miljardit $, sisse veeti peamiselt naftat ja naftatooteid, masinaid, plasti, transpordivarustust, toiduõli, paberit ja pappi, rauda ja terast ning teed. Pakistani ja Eesti vahelised majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Eesti ekspordipartnerina oli Pakistan 2005. aastal 58. ning impordipartnerina 39. kohal. 2005. aastal oli Eesti ja Pakistani kaubavahetuse kogukäive 155,2 miljonit krooni, Pakistanist toodi Eestisse 120,4 miljoni krooni eest ja Eestist veeti Pakistani 34,8 miljoni krooni eesti kaupa. Eestisse toodi sealt eelkõige tekstiili (92,6%) ja nahktooteid (5%), Eestist veeti Pakistani enim masinaid ja seadmeid (69%) ning metalle ja metallitooteid(15%). 8. Turism Vaatamata rikkale kultuuripärandile ja puutumatule loodusele külastab Pakistani vähe turiste. 1994. aastast on siiski turism 16% suurenenud. Peamised lähtemaad on India (33%), USA
suhteliselt lihtne? Kuidas teie ettevõte ning toodete pakkumine sobivad antud majandusharusse? 3.1.1 Majandusharu ja osalejate määratlus Mis tüüpi ettevõtted osalevad selles majandusharus (suured-väikesed, riiklikud-era jne.)? Kas antud majandusharu laieneb või kitseneb/kahaneb? Mitu ettevõtet konkureerivad selles majandusharus? 3.1.2 Arengusuunad Kui suur on antud majandusharu kogukäive ja kogutoodang? Millised on hinna/omahinna tendentsid selles majandusharus? Kas on olemas mastaabisäästusid tootmises, turustamises, levitamises või ostmises? Millised on tendentsid tootmisvõimsuste kasutamises? Kas kõiki olemasolevaid masinaid kasutatakse? Kas antud majandusharus on olemas märkimisväärne ekspordivõimalus? Kas selles majandusharus on ühisettevõtteid välisfirmadega? Kui nii, siis kes on partnerid,
kaubanduspartneriks (osatähtsusega 9%). Ekspordi osas oli Venemaa suuruselt 4. ekspordipartner (9,3% koguekspordist) ning impordi osas suuruselt 5. impordipartner (8,8% koguimpordist). Kaubavahetuse käive on majanduskriisi tingimustes vähenenud, nagu paljude teiste riikidegagi kui 2008. aastal oli käive 1 712,82 mln eurot, siis 2009. aastal 1 198,56 mln eurot. Kaubavahetus kasvas 2010. aastal pisut enam kui veerandi võrra (25,5%) - kui 2009. a. moodustas kahepoolse kaubavahetuse kogukäive 1 198,56 mln eurot, siis 2010 oli see näitaja 1 609,62 mln eurot, mis moodustas 8,9% kaubavahetuse kogukäibest. Nende näitajatega oli Venemaa suuruselt 4. kaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel. 2010. aastal oli Venemaa suuruselt 3. ekspordipartner (846,79 mln eurot) ja 5. impordipartner (762,84 mln eurot). Eesti-Venemaa kaubavahetus 2000-2010 (miljonit eurot) Aasta Eksport Import 2000 80,00 390,00
Tallinna regiooni ja tööstuslikku Ida-Virumaad käsitleme halduslikust maakonnast mõnevõrra suuremana, Tartu regiooni Tartu- ja Jõgevamaa ja Pärnu regiooni vastava maakonna piirides. Nende nelja regiooni vahepealse ala ühendame Kesk-Eestiks. Üle jäävad veel Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti maakonnarühmad. Kahtlemata on tähtsaim ja arenenuim Tallinna regioon, kus elab umbes 40% Eesti rahvastikust, kus luuakse umbes 60% kogu Eesti rahvatulust (firmade kogukäive isegi üle 2/3 Eesti kogusummast, samuti tehakse sinna 2/3 investeeringuid) ja kus loodud rahvatulu ja sissetulekud 1 inimese kohta ületavad Eesti keskmist umbes 1,5 korda. Töötus on seal samuti väike. Põllu- ja metsamajanduses on mahud selles regioonis tagasihoidlikud, kuid needki majandusharud on tõhusad. Tallinna regioon ja seda peamiselt Tallinna linn annab 2/3 Eesti eksporttoodangut, kuid sinna saabub 4/5 kõigest, mida Eesti sisse ostab
1945 1562 156 455 ... ... 1950 2119 593 668 ... ... 1955 2627 728 762 893 ... 1960 2943 660 922 869 78 Lisa 2. Väliskaubanduslikud käibed NSV Liiduga 1940. aastal (milj.kr.) Kuu Import Eksport Kogukäive milj.kr-des dünaamika %- des Juuli 1,6 3,7 5,3 100,0 September 2,9 9,2 12,1 277,5 Oktoober 7.2 8,6 15,8 297,0
Eriti halb oli olukord 2008. aasta neljandas kvartalis kui Eestis, Lätis ja Leedus oli esmakordselt näha märgatavat SKP langust. Majanduse languse tempo oli Eestis ja Lätis kriitilisemas seisus kui Leedus. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena langes Saksamaa 2009. aastal viiendale kohale kaubandussuhetes (osatähtsus 8,4%), olles muidu aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi, mis tulenes eelkõige impordi järsust kukkumisest. 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga 1,15 miljardit eurot8. 2009. aasta konjunktuuriuuringute andmed peegeldasid halba olukorda: peaaegu 80% saksa firmadest eeldasid majandusliku olukorra halvenemist. Need olid mõjutused finants- ja majanduskriisist. 2009. aasta konjunktuuriuuringute kokkuvõttes oli samuti näha, et kui 2007. aastal vähenesid investeeringud 28%, siis 2008. aastal tervelt 51%.9 Saksa otseinvesteeringud 2009.aasta seisuga, nii vahetud kui kaudsed, olid Eestisse 404 miljonit eurot
Materjalivoo analüüsi indikaatorid · Sisendi indikaatorid · Väljund indikaatorid · Tarbimise indikaatorid Eesmärgiks on identifitseerida tegevused mis avaldavad survet keskkonnale ja anna üldist informatsiooni. · Materjali sisendi indikaatorid · Otsene materjali sisend-majandusse (DMI): - DMI = Omamaine kaevandamine + Import · Kogumaterjali sisend (TMI): - TMI = DMI + kasutamata omamaise kaevandamise jäägid. · Materjali kogukäive (TMR): - TMR = TMI + "kaudne" voog mis lisandub impordile · Kohalik materjali kogukäive: - Kohalik TMR = TMI Import · DMI = TMR-kohalik HF välismaine HF · Materjali tarbimise -sisend indikaatorid · Kohalik materjali tarbimine (DMC): - DMC = DMI Eksport · Kogumaterjali tarbimine (TMC): - TMC = TMR eksport ja ekspordi kaudne voog · Füüsikalise kaubanduse bilanss (PTB): - PTB = import eksport · Väljund indikaatorid
ja nõrkused, jaotuskanalid, hinnatase, arenguväljavaated ja kavatsused, eristuv lubadus jms). - Teabe konkurentide kohta saab esitada tabeli kujul, et muuta analüüs lihtsamaks ja ülevaatlikumaks. Näide. OÜ Agentuur otsesed konkurendid Näitajad OÜ Üritus & Turundus OÜ Turundus OÜ Üritus Kogukäive 100 mln Kogukäive 500 mln (oletuslik OÜ-ga (oletuslik OÜ-ga Agentuur Käive 3,5 mln Agentuur sarnaste sarnaste turismitoodete turismitoodete käive 60 mln)
Tootegrupi 1 käibe prognoosid TÕ ja suurima konkurendi "A" kohta on esitatud tabelites 3 ja 4. Prognoositud väärtused võimaldavad koostada dünaamilist Bostoni maatriksit (jälgida tootegrupi positsiooni "liikumist" maatriksis). Ülesanne eeldab 14 küsimuse järkjärgulist lahendamist. LÄHTEANDMED I. ABSOLUUTSED TURUOSAD. Absoluutne turuosa näitab, millise protsendi moodustab firma käive turu kogukäivest. Kogukäive võrdub firma ja tema kõikide konkurentide käivete summaga. Tootegrupi 1 turu jaotus TÕ ja teiste tootjate (A, B, C, ...) vahel on toodud tabelis 1 (andmeid teiste tootegruppide turuosade ja jaotuste kohta ülesande lahendamine ei eelda). Tabel 1. TOOTEGRUPP 1 TURU JAOTUS KONKUREERIVAD FIRMAD TÕ A B C D E F G Teised Absoluutne
· ühine väljaõpe, täiendõpe, tehniline ja juhtimiskoolitus; · ühine logistika, tootmine, tarneahela arendamine; · ühine tootearendus, teadus ja arendusprojektid. Eesti Mereakadeemias koostati 2006.a. Eesti merenduse klastriuuring. Uuringu eesmärgiks oli Eesti merendusklastri 100 suurema ettevõtte määratlemine ja nende seos Eesti Mereakadeemia teenuste huvi selgitamisega. Uurimuse põhjal moodustas alamklastri 100 suurema käibega ettevõtte kogukäive 2004.a. 32 miljardit krooni. Uurimuse põhjal peeti Eesti merenduse seisukohalt prioriteetseteks uuringuid järgmistes valdkondades: sadamate võrk ja andmevahetus, uute sadamate ja infrastruktuuri kiirendatud arendamise planeerimine, innovaatilised lahendused laevaehituses, uued laevatüübid muutuvate ja uute turgude jaoks. Ettevõtte seisukohalt oldi enam uuringute valdkondadest: väikesadamate arendamine, innovaatilised lahendused laevaehituses, mereturismi arendamine, multimodaalse
annaabi.ee 
