Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus
J.S Bruner – Õppimisel peab olema nii ligidasem kui kaugem eesmärk, õppijast peab saama probleemide iseseisev lahendaja. Õppimine peaks sisaldama nelja tunnusjoont: 1.Esimene neist on aktiivne viis, mis hõlmab inimeste motoorset võimekust ja tegevusi, nagu näiteks abivahendite kasutamist. 2.Teine on ikooniline viis, mis seostub sensoorse võimekusega. 3.Kolmas on sümboliline viis, mis hõlmab arutlemist, mida näitlikustab keel ning millel on ühtlasi keskne roll Bruneri kognitsiooni- ja arenguteooriates 4.Tagasiside – kiitus ja karistus Õppida saab ainult aktiivse osavõtu läbi.
maksimaalselt lugu pidada. See on ebamugava pinge tunne, mis tuleneb sellest, et mul on samaaegselt kaks üksteisega konfliktis olevat mõtet. Ebakõla on seda suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähk 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi.
ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada. See on ebamugava pinge tunne, mis tuleneb sellest, et mul on samaaegselt kaks üksteisega konfliktis olevat mõtet. Ebakõla on seda suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi
- Kiindumus - Võõristamine - Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist - Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Hea ja halb eralduvad üksteisest Keele ja kognitsiooni areng Seksuaalne areng - Sooidentiteet ja soorollid Potitreening Vanemlikud väljakutsed - Piiride seadmine - Lapse arenev vabadus - Autoritaarne vs liberaalne - Võitlus vanemate tähelepanu eest - Hirmud Eelkooliiga Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng - Sõnad saavad kindlama tähenduse - Egotsetnraalsus ja vähene empaatia - Sümboole mõtlemine Emotsionaalses ja sotsiaalne areng - Ärevusega toimetulek (õpitakse vanematelt)
sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek);
õpilase tunnetusprotsessid toetamiseks. Otsese õpetamise metoodikaid on mitu. Need, mis käsitlevad õppimist kognitiivse psühholoogia positsioonidelt, eristavad õppetöö korralduses nelja faasi: - sissejuhatus ja kordamine; - arusaamise arendamine/deklaratiivse teadmise esitus kindlal viisil koos õpilase arusaamise toetamisega, - harjutamine õpetaja juhendamisel, - iseseisev harjutamine. Faas Kognitsiooni toetavad tegevused Sissejuhatus ja kordamine:- Tähelepanu haaramine Alustatakse tähelepanu tõmbava- Varemõpitu aktiveerimine sissejuhatuse ja varemõpitu kordamisega Arusaamise toetamine:- Konkreetse teadmise Kirjeldatakse ja demonstreeritakseomandamine oskuse või oskust või tuuakse näiteid mõistemõiste kohta kohta. Rõhutakse arusaamisele. - teadmise kodeerimine
Tekst sisaldab konteksti ([autori] ettekujutust maailmast), millele lugeja lugedes reageerib: loob tähenduse Lugemine kui protsess Etteaimamine ja tagasivaatamine. Lugemine: ,,hämarate kohtade" ja ,,tühikute" täitmine: esteetilise kogemuse teke. Ettekujutus: pilt sellest, mida tekstis ei ole Lugemine kui teksti taasloomine Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus
Intelligentsuse pärilikkus · Tähtsaim kriteerium intelligentsuse ennustamisel on vanemate intelligentsuskvoodi teadmine · Burt, Eysenck (1960) Sotsiaalne taju · Hoiak on suhtumine inimesse, käitumisse või sündmusesse: · tunded · mõtted · käitumine · Hoiakud kujunevad seoses tundega, kinnistamisega, vaatlusõppimise teel. Kognitiivne dissonants L. Festinger 1956 · Tekib kui meil on kaks vastastikku kokkusobimatut kognitsiooni (tunded, mõtted, käitumine). · Inimesed otsivad informatsiooni, mis vähendaks dissonantsi ja väldivad sellist infot, mis seda suurendaks. Puutudes kokku dissonantsi tekitava infoga inimene ignoreerib seda, interpreteerib seda valesti või eitab. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Tajumehhanismid
osutamine, tähelepanu köitvate asjade lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja
teema ja eesmärkide sõnastamine arutluses/dialoogis õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine, rakendamaks õpitud reegleid); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava või loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine eksperimenteerimisel); õppematerjali omandatuse kontrollimine, õpilaste informeerimine tulemustest ja hinnanguliste otsuste langetamine (õpilaste pistelise
lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva
KÄITUMINE KESKKOND INDIVIID KKT kriitika Põhiline kriitika KKT kohta ütleb, et see pole piisavalt individualiseeritud ega paindlik meetod. Vastuseisu tekitab ka asjaolu, et KKT-d peetakse ravimitele alternatiivseks lahenduseks. Kriitikud väidavad, et KKT pakub muredele kaasaelamist ning hingelist tuge nagu teisedki levinud raviviisid. REBT-i ja KT sarnasused Sarnasused: kognitsiooni esmatähtsus teraapia eesmärk terapeut-kliendi suhe Erinevus: Kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Rogers (1951) kliendikeskne psühhoteraapia Perls (1976) gestaltteraapia Frankl (1967) logoteraapia Gendlin (1981) fokusseerimine Zen teraapiad (Watts, 1961) Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad
Sotsiaalne kognitsioon •Inimeste kalduvus mõelda iseendast ja teistest. Kirjeldab, kuidas me töötleme salvestame ja kasutame infot. • Enamus sotsiaalsest mõtlemisest on väga praktiline. Thinking is for doing (Fiske, 1922; James, 1980) • Mõtlemine aitab meil saavutada oma eesmärke. • Mõttel on keskne roll käitumise ennustajana. Igas olukorras me mõtleme ja mõtlemisele järgnevad tagajärjed • Olukord – „black box“ (see mis, peas toimub) – käitumine Sotsiaalse kognitsiooni neli tuumprotsessi • Tähelepanu – info valimine. On piiratud, mõjutatud konkreetsest inimesest ja olukorrast. • Interpreteerimine – infole tähenduse andmine. Väga palju erinevaid mõjutegureid. • Otsustamine – info kasutamine mulje kujundamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks. Mõjutavad eesmärgid, soovid, eelnev kogemus. • Mälu – olukordade salvestamine ja otsustamine, mida kasutada tulevikus. Eksplitsiidne mälu vs. Implitsiidne mälu. Sotsiaalse kognitsioon
Üha enam pööratakse tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis. Kõik see aitab mõista, et inimmotivatsioon on üsna keeruline ilming kus ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad motiivid. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Emotsioonid mängivad suurt rolli inimkäitumise kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga
FS küpsemine 16-19.a. • endogeensed faktorid: geneetilised Williams’i (WS) sdr.gen-morfoloogil.side • Edusammud neurogeneetikas: kognitsiooni ja käitumishäirete geneetilinet seos Aju kiire küpsemise perioodid • WS 1: 20 000 elussünni kohta I - esimene neuraalse kasvu spurt algab 30 GN • WS 7q11.23 (geneetilise materjali puudumine või inversioon? elastin geeni deletsioon, • neuronite arv loote ajus saavutab täiskasvanu taseme (Korenberg 2000)
Sapir-Whorfi teooria kujunemisel oli oluliseks mõjutajaks antropoloog Franz Boas ja tema uurimused kultuuriti erinevast tajust, jõudes järeldusele, et kultuurilised eripärad ja eluviisid peegelduvad vastava kultuuri keeles. KULTUUR JA TAJU Me tajume asju tänu sellele, et meil on olemas teatav kultuuriline kontekst, mis võimaldab neid asjadena tõlgendada. Tajumine on seotud märkamisega, võimega midagi tähele panna, seoseid näha. Seda märkasid juba varased antropoloogid. Taju ja kognitsiooni erinevuste sõltumist kultuuridest on hiljem palju uuritud. Niisiis on ka nö madalamad psüühilised protsessid (nt taju, neuroloogilised protsessid) mõjutatud konkreetse kultuurikeskkonna poolt nt see kuidas me tõlgendame seda, mida me näeme. (Meenutage seda, millest rääkis C. Geertzi essee ,,Tihe kirjeldus".) Mida teie näete sellel pildil? Enamik lääne kultuuri inimestest näeb sellel perekonda istumas toapõrandal. Toal on aken, millest paistab puu
annaabi.ee 
