üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid. Aprioorseid argumente kasutatakse selleks, et suruda teistele peale oma arvamusi, sõltumata nende tõesusest või väärusest. Intuitsioon ehk vaistlik enesetunnetus on seotud vahetu emotsiooniga.
Tõstab tuju ja vähendab deperssiooni. Muudab südamerütmi ja tõstab kehatemperatuuri kõrgemale, mis on lõõgastumise puhkemise näitajateks. Saavutab füsioloogilisi muutusi. 8 MILLE POOLEST MUUSIKATERAAPIA ERINEB TEISTEST TERAAPIATEST? Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Sõnaline kommunikatsioon võib mõnikord täiesti puududa. Seanss haarab kliendi muusikalisse kogemusse erinevatel viisidel. 9 9 KEDA MUUSIKATERAAPIA AIDATA SAAB? Muusikateraapia on sobilik teraapiavorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni. Inimesi erinevate häirete või haiguste puhul. 10 10 ALLIKAD
Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus.
Sõltlastel tekib arvutiga armulugu, mis püüab täita emotsionaalseid vajadusi küberelu kaudu. Nad loovad tutvusi sagedamini Interneti teel kui reaalselt suheldes. Isiklik kontakt, mis arvutiga saadakse, tundubki jõulise ja tugeva inimestevahelise kogemusega (Greenfield 2005:36). Internetisõltlased kaotavad tihti ajataju. Sellega kaasneb tunne, et ollakse teises ajas ja ruumis. Inimesed unustavad oma igapäevakohustused ja mured. Sellesse kogemusse kiindutakse ning seda korratakse üha uuesti ja uuesti. Mida suurem on ajatusetunne seda rohkem aega kulutatakse. Internetis leidub palju linke ja reklaame, mis ahvatlevad kauemaks Internetti jääma. Leitakse, et kuna inimene on keskendunud vaid ekraani jälgimisele on tema vaateväli piiratud, mistõttu eemaldutakse reaalsusest ning sisenetakse omaenda maailma (Greenfield 2005:36, 37). Interneti juures võlub inimesi ka anonüümsus. Keegi ei tea kes te olete, mis annab teile
süvenemist tulemuste õigeks tõlgendamiseks. Fenomenoloogilise uuringu tulemuste analüüsimiseks kasutakse sageli Amadeo Giorgi meetodit, mille käigus analüüsitakse andmeid läbi viie etapi (Holroyd 2001; Laherand 2008: 89-92; Munhall 2010: 122-124): Esimene etapp. Hoolikas andmestikuga tutvumine, et saada sellest üldine ettekujutus. Selleks tuleb enamasti tekst mitmekordselt läbilugeda, et sisse elada uuritava kogemusse. Oluline on võtta andmestiku sellisena nagu ta on, ilma hoiakute ja eelarvamusteta. 6 Teine etapp. Andmestiku jagamine tähendusüksusteks, mis väljendavad mingeid uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Tähendusüksused säilitavad alati sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on oluline ja milline mitte
Maailma negatiivsetele sündmustele keskendudes sa mitte ainult ei lisa õli tulle, vaid ka tekitad ühe enam negatiivseid asju oma ellu. Selle asemel, et maailmas valitsevatele probleemidele keskenduda, suuna oma tähelepanu usaldusele, armastusele, küllusele, haridusele ja rahule. Head asjad ei saa kunagi otsa, kuna kõigi jaoks on kõike enam kui küllalt. Elu on mõeldud külluslikuks. Sul on oma mõtete ja tunnete kaudu võime keerata lahti piiramatute varude kraanid ja tuua see oma kogemusse. Kiida ja õnnista kõike siin maailmas, nii lahustad negatiivsuse ja eraldud sellest ning häälestad end kõrgeimale sagedusele - selleks on armastus. Sinu saladus Kõik on energia. Sina oled energia magnet, nii et sa energetiseerid kõike elektriliselt endani ja ennast kõigeni, mida sa soovid. Sa oled spirituaalne olend. Sa oled energia ja energiat ei saa luua ega hävitada - see lihtsalt muudab oma vormi. Seega on sinu põhiolemus alati olemas olnud ja jääb alati olema
machine) ja "Adidasega pole miski võimatu" (Adidas impossible is nothing). Sellised hüpnotiseerivate neoonkirjadena vilkuvad juhtlaused mängivad inimeste, kes kõik on ju tarbijad ja peavad seda paratamatult olema, alateadvusega. Enamiku inimeste ostuotsuseid ja tarbimiskäitumist suunavate alateadlike ajendite olemus on kokku võetud moodsa maailmamajanduse tuiksoone, rahandus- ja kauplemiskeskuse Wall Street'i kogemusse: "Turumajanduse võimsaimad jõud on ahnus ja hirm" (the strongest emotions in the marketplace are greed and fear) (Autor, aastaarv). Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm Tarbimise algpõhjuseks on vajadus. Me sööme selleks, et elamiseks-liikumiseks energiat saada; riietume selleks, et saadud energiat soojuskaona mitte raisata ning ilmakahjustustele
intensiivse kohalolu kogemusteni. Need on erinevad kogemused, kuna neid seletatakse erinevalt. - Sarnaselt Fischeriga on mitmeid autoreid huvitanud, kuidas on usulised kogemused seotud inimese ajutegevusega. Seda küsimust on ka sõnastatud nõnda, et missugune on usulise kogemuse neuroloogiline substraat. Üheks raskuseks, mis selles vallas esile kerkib on küsimus, et mida mõista usulise kogemuse all. Üldine seisukoht on, et usulise kogemusse on kaasatud aju erinevad osad sõltuvalt kogemuse liigist. 16. Äärmusliku usugrupi tunnused, tekkimise põhjused ja nendest lahkumise psühholoogilised tulemid. - rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused,
muljete koopiad. Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika Oma argimõtlemises toetume pidevalt ja lugematutel eri viisidel kausaalsussuhtele. Kui sööme leiba, usume et toidab meie keha; joome vett ja usume et see värskendab, mitte ei mürgita ja õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis. Näeme, nagu sugupõlved enne meid, et päike tõuseb hommikul. See empiiriline fakt on ilmne ja vankumatu, sest see kuulub meie igapäeva kogemusse juba lapsest peale. Aga kas võib tõsiasjast, et päike on seni hommikuti tõusnud, täie kindlusega ja vaieldamatult järeldada, et päike ka homme tõuseb? Hume vastab: EI! Sest mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? Mis alusel me liidame paratamatuse sidemetega üksteise külge kõik eelnevad, juba toimunud päikesetõusud ning homse päikesetõusu, mida pole veel toimunud? Kas meil on mingit alust uskuda, et reaalsus on alluv seaduspärale ja muutumatusele
näoilmeid ja tegevust. · Annavad keelekümbluse õpilastele teadlikult rohkem klassitöid ja organitoorseid nõuandeid. · Õpetaja peab mõistma, kuhu laps on jõudnud, et seostada tuttav tundmatuga ning teadaolev mitteteadaolevaga. Uus teadmine seostatakse sellega, mis lapsel enne teada on. · Kasutavad usatuslikult visuaalseid materjale pilte, audiovisuaalseid abivahendeid, pakuvad lapsele käelist tegevust, meelte kaasamiseks hariduslikku kogemusse. · Taotlevad pidevat tagasisidet, et mõista, mille laps on juba selgeks saanud. · Kasutavad rohkelt kordamist ja ümbersõnastamist, et kindlustada lapse arusaamine õpetaja korraldustest. · On õpilastele keelelise jäljendamise eeskujuks. · Korrigeerivad vigu pigem kaudsel teel kui nendele pidevalt otse tähelepanu juhtides. · Kasutavad nii üldiste õppeülesannete kui keeleõppe rohket varieerumist.
3 Samuti võib leida India iidsetest veedadest rohkesti armumaagia näiteid. Näiteks kamasuutra juhatab, kuidas maagiliste loitsimistega partnerit köita. Anangaranga on veelgi spetsiifilisem, õpetades lugejale kõiksuguseid võluvõtteid vastassoost kaaslase köitmiseks ja ühiseks mõnusaks ajaveetmiseks.4 Bhagawan Shree Rajneesh on tõdenud, et tõeline armastusakt on jumalikuse võti. Ta juhib meid tantra rajale, kus seks on ukseks sügavaimasse religioossesse kogemusse. 5 Tantra on väga lai mõiste, mille alla kuulub väga palju omavahel vastuolus olevaid koolkondi. Neist igaüks tõlgendab tantrat omamoodi. Näiteks Osho vool soovitab loobuda seksuaalvahekorras igasugusest tegevusest, teine koolkond aga kinnitab, et tuleb visualiseerida ennast jumalaks või jumalannaks ning teostada keerukaid rituaale. Maailmas leidub väga palju erinevaid tantrismi vorme.6 Kõige üldisemalt aga võime nimetada tantristlikeks õpetusi, mis kasutavad
m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17. sajand 19.-20. sajand) -- kujuneb praktiline suhe maailmaga. Tekib kasusaamise printsiip. Filosoofia tegeleb peamiselt teadusliku teadmise analüüsiga. 1 · 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse filosoofia -- ausse hakkab tõusma harmoonia idee, püüd stabiilsuse ja terviklikkuse poole. Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS
Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja assimileerime seda oma ellu - nii praktiliselt kui intellektuaalselt - läbi oma vajaduste ja soovide. Selline maailmavaade eraldab subjektid ja objektid, viib nad teineteisest võimalikult kaugele. 7
"küllatki suured võimalused, palju suuremad, kui arvavad mõned mitte eriti terased inimesed..." oli võimeline lihtsalt oma kohalolekuga panema liikuma sündmuste ahelaid. Veel fakt, et autori algne idee oli kirjutada romaan Saatanast. Ivan on tegelane, keda kõige olulisemaks pidada. Tõesti, algab ja lõpeb lugu just temaga ning kogu tegevustikku võib tõlgendada kui äärmiselt detailselt jutustatud seiklust, mis samaaegselt seletab ja ristub Ivani isiklikku Saatanaga kohtumise kogemusse ja Meistriga hullumajas koos veedetud aega. Siin toodi välja mõnetine sarnasus Terry Pratchetti romaanidega, kus samuti äärmiselt detailseid ning hästi läbi mõeldud kõrvallugusid räägitakse, mis teinekord põhiteemaga üldse ei haaku. Olukirjeldus ja filosoofia on kõige olulisem teema. Lugu kui selline pole tegelikkuses midagi määrav ega ütlev ja on Wolandi ja tema kaaskonna jaoks pigem igapäevane seiklus.Saatana ball ei olnud ju esmakordselt toimuv üritus. Ühendades
Olukorras, kus tantsija selg on nõrgestatud seisundis, pidevalt väsinud ning vale joondumisega, pole vaja palju, et näiteks hüpetel või pööretel tantsija eksiks ning kaotaks tasakaalu. Samuti ilmneb seljaprobleemidest terve hulk lisaprobleeme, nagu vale kaela asend või häiritud jalgade töö. Ka üks intervjuus küsitletuist, Maire Udras, on oma tantsijakarjääri 35 aasta jooksul kogenud seljaprobleeme ning usub seljaoperatsiooni, kui elumuutvasse kogemusse: "Seljaoperatsioon (diski prolaps) aastal 2009, peale mida pole ma valusid tundnud (muidu olin aastas 2-3 korda pikali maas ja seda juba varasest noorusest peale) ja mis on mu elu täielikut muutnud." (Udras 2013, käesolev töö Lisa 2). Seljaprobleemid said tal alguse juba keskkoolis ning põhjus on täpselt teadmata. Tavaliselt ongi seljaprobleemiks mingi ühekordne väiksem trauma, mis aja jooksul hakkab kogu keha tööd häirima ja halvama.
Keel jaguneb sise- ja väliskõneks: alguses on väliskkõne vähem suunatud tesitele ja pigem endale, hiljem teistele. Algselt lapsed räägivad asju läbi valjult, kuid ei suuna seda teistele, vaid endale. Kõne on suunava eesmärgiga, mis tähendab, et kõige pealt hakka laps suunama kõnega oma vanemaid. Kõne striktuuridesf saavad mõtlemise struktuurid. Laps lähtub keelest ning ta intregeerib selle oma kogemusse. Sotsiaalsed eksternaalsed protsessid muutuvad internaalseks kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel st. Inimene, kes on sotsiaalses keskonnas omandatud protsessid internaliseerunud läbi kogemuse, siis hakkavad need toimima automaatselt Iga psühholoogiline funktsioon trkib kaks korda interpsüühilisel tasandil ning seejärel internaliseerituse astmel Algselt tekivad kogemused sotsiaalsel tasandil, seejärel
Ei peetud viisi, aga ei saadud ka aru laulu mõttest, mida peaks edasi andma. Sisemise veendumuseta ei tule välja ka väline esitlus. Tekstid on baltisaksa pastorite tõlgitud saksa keelest. Tõlke kvaliteet sõltus pastorite eesti k oskusest, mis oli halb, mistõttu jäi ka laul kohalikele mõistmatuks. Kirikuõpetajatele tekitas probleeme, et eestlased laulsid regilaule omakeskis, seega oskasid samas spetsiifilises rütmis laulda ka kirikulaule. Mülleri suhtumine oma kirikuõpetaja kogemusse oli pigem üleolev, negatiivne, leige, tõrjuv, ükskõikne. Müller esitab koguduseliikmete ametite kataloogi: meister, põllumees, lambakarjus, teenija, voorimees – sotsiaalne kuuluvus on loetelu kaudu esile toodud. Müller lootis, et kui talupojad kirikus käivad ja töö kõrvale regilaulu laulavad, siis kirikuinimestena võtavad nad kirikulaulu igapäevaseks laulmiseks üle. Mülleri toon on manitsev: peab oma koguduseliikmeid
tootmisel soovitatakse keskenduda temaatilistele elamustele. (Hartl, Gram 2008: 239- 240) 22 Võimalus põgeneda igapäevaelu kohustuste ja stressi eest on üks peamiseid põhjuseid, miks minnakse puhkusele. Lapse ja pere eest hoolitsemine on 24-tunnine töö, mis võib reisides kaasa tuua isegi rohkem stressi. Sellest pidevast korraldamisest sooviksid lapsevanemad vahepeal puhata. Pidevalt teiste elu korraldav lapsevanem soovib põgeneda kogemusse, kus saaks teha ,,vähem" vastupidiselt ühiskonna survele teha pidevalt ,,rohkem". Tänapäevane kiire elustiil väljendub ka pereelus, mistõttu tunnevad perekonna liikmed pidevalt, et neil on kiire. See kiire ei pruugi üle minna ka puhkusel käies. (Carr 2011: 38) Tihti võetakse perepuhkus ette, kuna soovitakse perega rohkem koos olla ilma igapäevaste segavate faktoriteta nagu kool, töö, huvitegevused jne. Turismireis eraldab
Mõeldes moodsast tarbimisest läbi subjektide ja objektide suhete on lääne peamine filosoofiline suund. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust. Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja assimileerime seda oma ellu - nii praktiliselt kui intellektuaalselt - läbi oma vajaduste ja soovide. Selline maailmavaade eraldab subjektid ja objektid, viib nad teineteisest võimalikult kaugele