Linda Rõuk ,,Kuidas kõneleb teie laps" Kõne on kõrgema närvisüsteemi üks avaldusvorme ning tekkeaja poolest kõige hilisem ja kõige tundlikum avaldumisvorm. Eriti tundlik on kõne oma intensiivsemal arenguperioodil ehk varajases lapseeas. Inimese häälikuline kõne hakkab arenema sündimisest alates. Kunagi pole liiga vara alustada kõne kasvatamist teadlikult, väär on pidada seda ainult kooli ülesandeks. Valede harjumuste süvenemisel muutuvad esialgu süütuna näivad kõnevead edasijõudmise pidurdajaiks õppetöös. Eriti on see maksev algklasside õpilase kohta. Keskmistes klassides on ka lihtsaimat viga juba raske parandada ja lõpuks võivad kõnevead avaldada negatiivset mõju inimese kogu psüühikale. Vigase kõne võivad põhjustada ka kõneorganite ehk suu ja nina mitmesugused defektid. Ilma liialdamata oleneb niisuguse lapse kogu elu nii õigeaegsest arstiabist kui ka järgnevast logopeedilisest tööst. Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu ...
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
tolerantsemad. Kakskeelsuse puudused Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps. Kahe keele rütmi mõjul ei kujune kõneorganite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemus on kogelemine või teised kõnehäired. Kakskeelsetel lastel on kõrgendatud risk düsgraafia väljakujunemiseks. Võivad esineda raskused abstraktsete mõistete tajumisel. Kõige ohtlikum on mõistemoodustiste vaegareng. Näiteks, vene lapsel on raske teha vahet kodu ja maja vahel (– vene keeles mõlemad dom). Kakskeelse lapse üldine psühholingvistiline areng on enamasti madalam kui ükskeelsel lapsel.
Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia rääkimise raskus, aru saab o Sensoorne ehk Wenicke afaasia rääkida oskab, kuid teistes aru ei saa o Amnestiline afaasia ehk anomia raskusi objekti tähistava sõna vaste leidmisel o Düsastia suu, keele, kurgulae lihased häiritud, keel on pehme o Kogelemine esineb 4% lastest vapustuse või hirm u tagajärg. Aju tegevus on häiritud. o Düsprosoodia normaalse kõnele omase meloodia kadumine
keskkonda ja sellega kohaneda. Õppimine on üks kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja tasakaalustada oma suhted ümbruskonnaga nii, et elu oleks võimalikult mugavam. Isiksusele: Üldiselt valitseb tõekspidamine, et õppimismuutused on organismile kasulikud, muudavad käitumise paremaks. Kuid on teada, et inimesed omandavad ka halbu kombeid, negatiivseid harjumusi, isegi psüühilisi haigusi, näiteks kogelemine. Õppimise keerukus: Teadlik õppimine on aga üks pingelisemaid vaimse tegevuse liike, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. See sunnib teritama tähelepanu, tegema kuuldust või loetust arusaamiseks jõupingutusi, nuputama antud ülesannete kallal ja meenutama vajalikke varem omandatud teadmisi. õppimine tähendab, et jätad oma varasemad tõekspidamised kõrvale ja püüad asju vaadelda ning mõista uuelt seisukohalt mälu igasuguse intellektuaalse tegevuse alus
Logopeed teeb kindlaks, et millest hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima. Kogelemise põhjuseid ei ole seni suudetud välja uurida, kuid seda seostatakse nii pärilikkusega kui ka keskondlike faktorite koosmõjuna. Kogelus tekib tavaliselt kiire kõne arengu perioodil kui lapse kõne areneb kahesõnalistest väljenditest komplekssemate lauseteni. Kogelust ravib logopeed. Mida varem raviga alustatakse, seda paremad on tulemused
pane siis kruus kraanikaussi. · Kasutab sõnu ,,kinni ja lahti". Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda. Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole. Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema.
Henri IV oli esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil. Marie de' Medici oli Toskaana suurhertsogi Francesco I de' Medici (15411587) ja Austria hertshertsoginna Johanna (15471578) tütar. Kaalude märgi all sündinud ja seetõttu juba siis Õiglaseks nimetatud Louis nägi välja üimalt terve ja elujõuline. Siiski tuli läbi viia väike operatsioon tema keele kallal, et ta saaks rahuldada oma aukartustäratavat isu. Sellest pidi talle kerge kogelemine külge jääma. 25. oktoobril jõudis kõrgeauline troonipärija pealinna. Kõikjal, kust ta läbi sõitis, oli linn valges ehtes, pidurüüs võimukandjad pidasid kõnesid ja trompetite sõjakas hääl vastas oboede kõrgetele helidele. Rahvamurd saatis teda juubeldades ja hõisates kuni rahamees Amet' majani kus, ta veetis oma esimese öö Pariisis. Eelmise sajandi jooksul ei tundnud rahvas ennast ära üheski valitsejas.
suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid. Sõnade assotsiatsiooni test 1. pikk reaktsiooniaeg 2. vastussõna sama, mis stiimulsõna 3. vastuse puudumine 4. vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne.) 5. kogelemine 6. vastussõnana eelmised stiimulsõnad 7. mõttetu vastussõna 8. vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga 9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine) libido fokusseerimise järgi · lapseiga sünnist kuni noorukieani libido tegevustesse, kõnesse, 5. aastast seksuaalfunktsioonidesse · täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani
suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid. Sõnade assotsiatsiooni test 1. pikk reaktsiooniaeg 2. vastussõna sama, mis stiimulsõna 3. vastuse puudumine 4. vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne.) 5. kogelemine 6. vastussõnana eelmised stiimulsõnad 7. mõttetu vastussõna 8. vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga 9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine) libido fokusseerimise järgi · lapseiga sünnist kuni noorukieani libido tegevustesse, kõnesse, 5. aastast seksuaalfunktsioonidesse · täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega; kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid);
võimalik oht jne. Kõige selle tagajärjel lähevad inimesed närviliseks, muutuvad rahutuks, pingestatuks. Ärevus on märgatav välisel vaatluselgi. Seda saab tuvastada näiteks nelja lihtsa ,,parameetri" alusel: a) Närvilisus nt küünte närimine, sage suitsetamine b) Pinge ei ole võimeline puhkama, töötab pingega, käed värisevad, uni rahutu c) Kalduvus kohmetusele punastamine, kogelemine, higistamine d) Kurvameelsus muretsemine, alatine kahtlemine jne. Ärevuse uurimiseks on kasutatud naha galvaanilise reaktsiooni registreerimise meetodit, Rorschachi testi, assotsiatsiooni jm. Paljud autorid, nt Harry Sullivan ja Raymond Cattell, kalduvad ärevust vaatlema kui kohanematust keskkonna või situatsiooni nõudmistega. Raymond Cattell arvas, et ärevust on võimalik mõõta ning et see avaldub kõrges tundlikkuses, muljete
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
sümptomid · Lühikesed hingetõmbed · Värisemine ja tremorid · Kiire hingamine · Silmalaugude tukslemine · Pinnaline hingamine · Nihelemine · Hingeldamine · Ehmatusreaktsioon · Surumistunne rinnus · Tammumine · Klomp kurgus · Jalgade võbisemine · Ehmatustunne · Jalgade võbisemine · Kogelemine · Jäikus · Unetus Kuidas lased ärevusel endast võimu võtta? · Lased peab-vormis nõudlikel väidetel enda üle võimust võtta · Usud, et pead jõudma väljapaistvate saavutusteni (ainult võitma) · Nõuad endalt, et pead alati saama kõike, mida tahad, et sind peavad alati ümbritsema turvalised tingimused, te sul ei tohi kunagi midagi ebaõnnestuda.
Lombroso leidis, et sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutult suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured kõrvalestad, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, varastel näo ja käte liikuvus, ekslevad silmad. Kurjategijate kõlbelise taseme üseloomustamiseks nimetas suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu ja teised negatiivsed omadused. Lombroso vaated tegid läbi arengu ja hiljem ei pidanud sünnipärast kurjategijat ainukeseks kurjategija tüübiks. Ta jaotas kurjategijaid: 1. Hullumeelsed - idioodid, alkohoolikud,n arkomaanid 2. Kriminoloidid kurjategija sarnased, kes rikuvad seadust 3
Asteno-neurootiline tüüp Asteno-neurootilise tüübi põhilised tunnused on kõrgenenud ärrituvus, kerge väsimine ja hüpohondrilised tendentsid. Väsimus annab end eriti tunda vaimse töö, samuti füüsilise ja emotsionaalse pinge tingimustes (näiteks võistlusolukorras). Ärrituvus ilmneb ootamatutes afektiivsetes pursetes, mis sama ootamatult asenduvad pisarate ja kahetsusega.Sageli ilmnevad neuropaatia tunnused juba lapsepõlves halb uni ja isupuudus, kapriissus, öised hirmud, kogelemine jms. Teistel juhtudel möödub lapsepõlv normaalselt ja alles noorukieas avalduvad tüüpilised jooned. Niisugused noorukid jälgivad hoolikalt oma tervislikku seisundit,kahtlustades tihti just südamehaigusi.Käitumishäired seda tüüpi noorukitele omased ei ole ja nad ei hulgu, ei tarvita alkoholi jms. Emantsipatsioonireaktsioon avaldub mõnikord vähemotiveeritud ärritussööstudena vanemate või kasvatajate aadressil
operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired (lahutamiskartus, foobiad, rivaalsushäire jms.) Lapse või nooruki suhtlemishäired (valikuline mutism, valikuta kiindumine jms.) Tikid Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeelu häired (mitteorganiline enurees, Pica, liigutuste stereotüüpiad, kogelemine jms.) Nüüd teate, missuguseid psüühika- ja käitumishäireid üldse olemas on. Käibiv häirete klassifikatsioon on ühtlasi ka kindel otsustamisvahend ühe normi - kliinilise normi määramiseks. Kõik nähtused, mis selles klassifikatsioonis sees, on ebanormaalsed, kõik, mida selles pole, on normaalsed. Kes tahab teada lähemalt, missugused need häired just on, võiks tutvuda RHK-10 täismahus variandiga ja miks mitte ka mõnede häire kandjatega isiklikult.
Mõtlemise f. tõrjutud. - Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. - Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid: Sõnade assotsiatsiooni test: pikk reaktsiooniaeg, vastussõna sama mis stiimulsõna, vastuse puudumine, vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne), kogelemine, vastussõnana eelmised stiimulsõnad, mõttetu vastussõna, vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga, vastuseks rohkem kui üks sõna, stiimulsõnast mittearusaamine. VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine). Libido fokusseerimise järgi. - Lapseiga sünnist kuni noorukiaeni – libido tegevustesse, kõnesse, 5.aastast seksuaalfunktsioonidesse. - Täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani – libido õppimisse,
Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu, spetsiaalset argood (släng või žargoon) ja teisi negatiivseid omadusi. Tätoveerimist interpreteeris kui tunnistust kurjategijate tundetusest ja atavistlikust ihast ennast kaunistada
väga oma kohale eakaaslaste grupis. Vastuolud tekitavad traumasid. Puudub algatusvõime kerge kaasa tõmmata grupiviisilistesse rikkumistesse. · Astenoneurootiline Ärritub kergesti, ka väsib kergesti ja võib olla hüpohondrik. Väsitakse vaimse töö tingimustes. Ärrituvus ilmneb ootamatutes erutuspursetes, mis asenduvad pisarate ja kahetsusega. Jälgitakse hoolikalt tervist, kahtlustades tihti südamehaigusi. Sageli ilmnevad lapseeas neuropaatia tunnused halb uni ja isu, kogelemine jne. Teistel juhtudel ilmnevad tunnused nooruses. Käitumishäired pole omased. Vahel on vähemotiveeritud ärritussööstud. Otsitakse seltskonda, kuid väsitakse sellest kiiresti, tõmbudes üksindusse või lähedase sõbra juurde. Vajatakse tuge ja juhtimist. Tuleb võita usaldus ja selgitada haigusnähtusid. Tuleks õpetada enesekasvatusmeetodeid. Karl Leonhard- psühhiaater Aksentueeritud isiksus- normaalsed inimesed, kelle mõned isikupäraomadused väljenduvad rõhutatult
kohale eakaaslaste grupis. Vastuolud tekitavad traumasid. Puudub algatusvõime kerge kaasa tõmmata grupiviisilistesse rikkumistesse. · Astenoneurootiline - Ärritub kergesti, ka väsib kergesti ja võib olla hüpohondrik. Väsitakse vaimse töö tingimustes. Ärrituvus ilmneb ootamatutes erutuspursetes, mis asenduvad pisarate ja kahetsusega. Jälgitakse hoolikalt tervist, kahtlustades tihti südamehaigusi. Sageli ilmnevad lapseeas neuropaatia tunnused halb uni ja isu, kogelemine jne. Teistel juhtudel ilmnevad tunnused nooruses. Käitumishäired pole omased. Vahel on vähemotiveeritud ärritussööstud. Otsitakse seltskonda, kuid väsitakse sellest kiiresti, tõmbudes üksindusse või lähedase sõbra juurde. Vajatakse tuge ja juhtimist. Tuleb võita usaldus ja selgitada haigusnähtusid. Tuleks õpetada enesekasvatusmeetodeid. Tsükloidne ja konformne tüüp esinevad ainult iseloomu aktsentueeritusena. Psühhopaatia puhul saabub depressioon
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
