Pärlikasvatus Nimi: Pärl Pärl on tugev. Suhteliselt ümar. Kallis. Pärleid on igas suuruses. Kasutatakse ehtena. Kasvatamine Enamasti kasvatatakse Jaapanis. Avatakse austri karp ja tehakse tema koesse väljalõige. Võetakse väike pehmekoe tükike. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest. Kotike välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga. Siirdatakse see välja kujunemata pärlitera esimesse austrisse ja lastakse oma elukeskkonda. Kasvatamine Kogu see aeg tuleb jälgida vee temperatuuri. Tihti tuleb ka kontrollida austreid ja neid puhastada.
Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine) Pearinglus Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui puugihammustusest on möödunud vähem
Inimesel on teada üle 30000 päriliku puude Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990. aastal suhteliselt edukas. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mikro-RNA-d ühinevad mRNA- ga, siis viimane lagundatakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund. Somaatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke ( mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris ) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. 1. Haige patsient 2. Patsiendilt eemaldatud terved rakud 3. Rakkude siirdamine munarakku 4. Raku mõjutamine elektriga 5. 7 päeva vanune embrüo 6. Embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine 7. Tüvirakkude siirdamine haigesse koesse Sugurakkude mõjustamine · Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase
vältimisel ja nende ravimisel. Pärilikkuse muutmisel DNA siirdamise teel muudetaksetaimede ja loomade pärilikke omadusi ning sellega diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki, somaatiline, sugurakke mõjustav. Kasutades somaatilist geeniteraapiat ravitakse inimest siirdades tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjustamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta.
sisseviimist korrata. Ex vivo geeniteraapia 1. Patsiendilt eraldatakse rakud 2. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse viimisega isoleeritud rakkudesse 3. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud rakud 4. Viiakse või transplanteeritakse need rakud patsiendile tagasi. Kasutatakse patsiendi enda rakke - immunoloogilisi probleeme ei teki. In vivo geeniteraapia Funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi rakkudesse või vastavasse koesse. Retroviirusvektoritega saab sisestada materjali vaid jagunevatesse rakkudesse. Kuna koed millesse on vaja sisestada geneetilist materjali on tavaliselt väga erinevad, siis ka meetodid on erinevad. Vektorid DNA elementide transpordiks kasutatakse viirusevektoreid saadud viiruste geneetilise materjali modifitseerimisel. Väga oluline: kas sisseviidud geen integreerub kromosoomi või jääb episoomina rakku.
juveliiritööstuses kasutust kõigest 10% Hiinas toodetud pärleist. Ülejäänud pärliterad hõõrutakse pulbriks, mida kasutatakse kosmeetikas ja traditsioonilises hiina meditsiinis. Pärlipulbrit lisatakse nahakreemidele, mis on hiinlannade seas väga nõutud kaup, kuna nad peavad naha kahvatust üheks tõelise ilu tunnuseks. Jaapani teadlaste poolt väljatöötatud pärli kasvatusprotsess algab sellega, et ettevaatlikult avatakse austrikarp ja tehakse tema pehmesse koesse väljalõige. Üheaegselt võetakse sama liigi austrilt väike pehmekoe tükike, et see pärast siduda veel moodustumata pärli tuumaga. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest, mis välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga.
· Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
1978. a said restriktaaside karakteriseerimise ja uurimise eest füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõjutav Eristatakse kahte juhtu I geneetiline materjal viiakse preembrüosse II geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse See ravivõte tagab, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Geeninformatsiooni paigaldamine Vajalikud geenid viiakse organismi kahel võimalusel I. Kasutakse viirust II. plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul)
immuunpuudulikkus, hemofiiliatõbi, Huntington jne) Ravida haigusi, mida on võimalik elu jooksul omandada (mittepärilikud) Liigid 1. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Somaatilist geeniteraapiat kasutatakse geeni-info Teine tase parandamiseks, mis on põhjustatud pärilike haiguste poolt. Kolmas tase Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse Neljas tase haigesse koesse, kus nad Viies tase muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad sel viisil kahjustatud rakke 2. Sugurakke mõjutav geeniteraapia a) Muudetakse geneetilist informatsiooni ka sugurakkudes, selle tulemusena võivad tulemused edasi kanduda patsiendi järglastele (st ennetav ravi, võimaldab ühekordse
ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda. Transgeenseid organisme kasutatakse bioloogiliselt aktiivsete ainete (interferoonid, kasvufaktorid, antikehad) tootmiseks ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval organismi paljundamine või olemasoleva organismi ravimine (uute organite kasvatamise või haigesse koesse tüvirakkude siirdamise kaudu). Etapid on tüviraku võtmine, sellest rakutuuma eemaldamine, tüviraku tuuma siirdamine munarakku, kust omakorda varem on eemaldatud munaraku tuum, munaraku jagunemise ja kasvamise soodustamine ning saadud embrüo siirdamine emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Dolly oli esimene kloonitud lammas, kes sündis 1997. aastal ja kelle elu lõpetati kiire vananemise tõttu 2003. aasta jaanuaris
paljunema Eraldatakse rakutuum Munarakust eraldatakse tuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist) Embrüo siirdatakse looma emakasse Arenev organism on tüviraku kandja identne koopia 2. Ravikloonimine tüvirakkude abil-samasuguse DNA saamine tüvirakkudest Tüvirakk saadakse mõne päeva vanuselt Kultiveeritakse laboris(paljundatakse ja kasvatatakse) Ravimiseks siirdatakse tüvirakud koesse, kus muutuvad koe rakkudeks Kuidas kloonitakse eesti esimest transgeenset lehma? Katseklaasis tehakse valmis geen, mida on vaja lehmal konkreetse hormooni või antikeha tootmiseks Geen siirdatakse rakku ja see kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes Võõra geen rakutuum sisestatakse munarakku. Hea õnne korral areneb sellest kloonembrüo Kloonembrüo siirdatakse tugevale ja tervele lehmale Pärast 9 kuulist tiinust sünnib kloonveis, kes hakkab
rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Kloonimise verstapostid · 1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli · 1998 Uus-Meremaal kloonitakse ühe teadlane Hans Spermann visandab lehmaliigi viimane elus olev esindaja. Kloonimist hakatakse pidama ohustatud kloonimistehnoloogia, soovitades asendada liikide päästerõngaks.
· Siiratakse sama liigi geene · Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse · Ei pärandu järglastele Geeravi · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse 1. Haige luuüdi eraldatakase tüvirakud 2. Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori (kullapüstol, viirus jne) abil 3. Rakud kloonitakse ja plajundatakse 4. Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod 1. MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees (stop- koodon) 2. Geen ei saa avalduda ·
28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1
Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele. Siiski tagas see geenisiirdamine üksnes osalise ravi tüdruk vajas edaspidi toetavat ensüümravi. Geeniteraapia Geeniteraapia jaguneb kaheks: 1. Somaatiline geeniteraapia 2. Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia Somaatiline geeniteraapia Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega: Kõhunäärme rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete kõhunäärme funktsiooni. Närvirakkudeks muundatud tüvirakud võivad asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid Reproduktiivne geeniteraapia Pärilike haiguste ravi meetod, kus funktsionaalne
antibiootikumide geene. -pigem EI, sest see võib olla tervisele ohtlik, pole veel piisavalt arenenud. Ei teata veel mõjudest ja riskidest. Ühesõnaga varajane teema. 7. Kuidas ja milleks tehakse geeniteraapiat? Põhimõte: seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
kloonimine(reproduktiivne ja ravikloonimine tüvirakkude abil), iskute tuvastamine. Mis on geenitehnoloogia? Molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Siiratakse haigesse koesse. Kuidas toimub kloonimise protsess? Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvatamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid).
Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta KLOONIMINE
avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. · Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta.
*Rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogumiseks. *Diagnoosida haigusi. * Tõhustada inimeste ravi. *Määreata haigestumise riske. *Personaalsete ravimite loomiseks Selgita lähemalt geeniteraapia põhimõtet. Seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse Kuidas toimub somaatiline geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel? Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuidas toimub sugurakke mõjutav geeniteraapia? Selleks on kaks juhtu: 1)Geneetiline materjal viiakse preembrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. 2)Geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjuta otseselt antud isikut vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Mida tähendab geenivaigistus, mis eesmärgil kasutatakse
· Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine) Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi siirdamist.
Millised valdkonnad kuuluvad geenitehnoloogia alla, millega need tegelevad? Geeniteraapia- haiguste ravimine. Kloonimine- täiskasvanud org pärit geneetilise materjali kasut uue, temaga identse org loomiseks. Isikute tuvastamine. Mis on geeniteraapia? Võimalus paljude haiguste. Nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Kaks liiki- somaatiline, sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia ja sugurakkude mõjutamine. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Mis on geenikandjad, näited
4)soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist, 5)saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse, 6)arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana Ravikloonimine- tüvirakkudest samasuguse DNA nukleotiidijärjestusega rakkude saamine Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. Etapid: 1)eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis, 2)ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Kloonimise positiised küljed:1)pole midagi üleloomulikku, 2)ei looda identseid isikuid, 3)pole midagi amoraalset, 4)ndividuaalsus Kloonimise negatiivsed küljed:1)ebaloomulik ja ebaeetiline, 2)geneetiliste puuetega kloonindiviidid, 3)enneaegne vananemine ja lühem eluiga, 4)inimene ei tohi mängida jumalat
3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia. Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi. 5. Epiteelkudede tunnused. Vastus: Rakud paiknevad tihedalt. Raku vaheainet on väga. Uueneb kiiresti. 6. Närvikoe tunnused. Vastus: Paljude kätketega rakud. Erutus levib lühikestest jätketest pika jätke suunas. Kokkupuute koha nimi on sünaps. 7. Lihaskudede liigitus
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata
Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Eesmärk ravida teatud haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline:Ehk ravikloonimine.Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjutav: Eristatakse kahte juhtu: Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. GMO
novembril, 1926, otsustati, et Tutanhamon peaks minema tagasi Teebasse Kuningate orgu. Seal on ta veel praegugi oma sarkofaagis. Iluideaal allub aja muutusele ning see kehtis ka Vana - Egiptuses. See käis mitte ainult elavate kohta vaid ka surnute. Ärakuivanud muumiad ei olnud enam ideaalkehastus, seega tuli midagi ette võtta. Kehaõõnsused täideti nii saepuru kui ka liivaga. Otsustav samm oli aga kirurgiline tungimine lihaskoesse. Palsameerijad lõikasid lahti naha ja viisid siis koesse toppimismaterjalina lõuendid, saepuru või liiva. Mumifitseerimisinstrumentide kindlakstegemine pole sugugi nii lihtne, küll aga tähistati väljakaevamistel leitud pronksinstrumente veidi ennatlikult palsameerimise kirurgilise komplektina, aga see määrang oli ebakindel, sest noaga võib mida tahes lõigata ja pintsetit võisid kasutusel olla kosmeetikas. Küll aga on Herodotose kirjeldusest teada, et aju tõmmatakse välja kõveraks painutatud raudtraadiga.
KORDAMINE NAHAHAIGUSTE RAVIS KASUTATAVAD RAVIMID 1. Akne tekkepõhjused. * Liigne rasuproduktsioon * Folliikulisisene liigsarvestumine * Põletiku kujunemine, mis on eeskätt seotud P. Acnes’e paljunemise ja tungimisega ümbritsevasse koesse. 2. Akne teket soodustavad faktorid. * Ravimid * Geneetiline eelsoodumus * Ebasobiv nahahooldus (õlidega ei tohi ravida) * Keskkonnatingimused * Liigne solaariumi külastamine (tekitab punne juurde) * Mehaaniline ärritus (vältida koorijaid) 3. Akne põhivormid. Kuidas saame ravimitega mõjutada akne kulgu? 1). Kerge akne ehk komedogeenne akne 2). Keskmine ehk põletikuline papulaar-pustulaarne akne 3). Raske ehk sülmelis-tsüstiline akne Mida saame teha
· Eraldatakse rakutuum · Munarakust eraldatakse tuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum · Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist) · Embrüo siirdatakse looma emakasse · Arenev organism on tüviraku andja identne koopia Ravikloonimine tüvirakkude abil-samasuguse DNA saamine tüvirakkudest · Tüvirakk saadakse mõne päeva vanuselt · Kultiveeritakse laboris(paljundatakse ja kasvatatakse) · Ravimiseks siirdatakse tüvirakud koesse, kus muutuvad koe rakkudeks. (Alternatiivina võimalik kasvatada vajaliku koe rakud laboris.)"(Kahju 2008) 2. DOLLY 6 Lammas Dolly sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti. Dolly loojaks olid Ian Wilmut, Keith Campbell ja kolleegid Roslini instituudist Sotimaalt. Ta suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem. ,,Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva
Patsientide rahulolu oli tunduvalt suurem krüopneumaatilise seadme külmaraviga rühmas võrreldes kontrollrühmaga. Kompressioonil arvatakse olevat turset vähendab toime läbi hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis vähendab vedeliku liikumist interstitsiaalsesse ruumi. Suletud keskkonnas nagu põlve kapsel võib kompressioon ka vähendada liigesesisest mahtu, mis piirab liigesesse koguneva vere mahtu. Krüoteraapia (külmaravi) võib vähendada leukotsüütide migreerumist koesse ja aeglustada närvisignaalide ülekannet, mis omakorda vähendavad põletikku ja lühiajalist valuvastast toimet. On leitud, et seade, mis kasutada külmaravi ja kompressiooni vähendab prostaglandiin E2 taset, mida seostatakse põletikuga. Krüoteraapia kombinatsioonis kompressiooniga vähendavad potentsiaalselt valu, turset ja põletikku, soodustades seeläbi taastumist/paranemist. Kasutaud allikad:
ARTER-Veresooned, mis viivad verd südamest organitesse VEEN-Veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse KAPILLAAR- Kõige peenememad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega VERERÕHK- Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. VERERINGEELNUDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED NING SÜDA Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. VÄIKE VERERINGE Ülesanne rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist Algab südame paremast vatsakesest Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vaskusse kotta SUUR VERERINGE Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkaineid ära viia
informatsiooni. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Kuidas kloonimine toimub 2? · Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kuidas kloonimine toimub 3? · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Imetajate kloonimine: · Embrüakloonimine-Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Imetajate kloonimine 2: · Tuumkloonimine- s.t. keharaku tuuma viimisel munarakku on saadud uus organism. 1997.a. saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Katse
omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: 1. somaatiline 2. sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine: Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjutamine. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglasteennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Transgeensete organismide loomine.
reproduktiivne kloonimine(Dolly) nt: Kloonimie: 1 Täiskasvanu lamba udara raku võtmine 2 Munaraku kromosoomide eemaldamine 3 Udara raku kromosoomide eemaldammine 4 Udara raku kromosoomide siirdamine "tühja" munarkku 5 Munaraku ärritamine elektriga et see arenema hakkaks 6 Munaraku siirdamine lamba üsasse 7 Embrügenees kuni sünnituseni 2) Ravikloonimine *eraldatakse tüvirakust 24 päevasest lootest *siirdatakse tüvirakud haigesse koesse Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koerakudeks saab neid kasutada võitluses haigustega. 5)Viirusvektor,selle kasutamine Viirusvektoron viirus ,see on saadud tema genoomi muutumisel,kusjuures muutus seisneb selles ,et sinna on sisse viidud rahugeen. Kautatakse viiruse omadust tungida peremeesraku ja sinna sisse viia seega uued geenid.Viiruse ohtlikus on kõrvaldadud.Viiruse genoom hakkab paljunema koos rakugenoomiga.
Geeni asukoht võib erinevates rakkudes varieeruda 5. Samuti võib rikkuda mõne elutähtsa geeni funktsiooni 6. Mingi rakulise onkogeeni võimalik aktivatsioon(2) Episomaalne integratsioon: 1. Probleemiks on pikaajaline ekspressioon 2. Rakkude jagunemisel toimub segregatsioon tütarrakkude vahel 3. Vähi teraapia puhul vahel ongi vaja lühiajalist ekspressiooni(2) In vivo geeni teraapia Funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi rakkudesse või vastavasse koesse. See võib olla ainus võimalus kui individuaalseid rakke ei saa kultuuri viia ja seal küllaldases koguses kasvatada (näiteks ajukoe rakke) või ka juhtudel kui rakke ei saa edukalt reimplanteerida. Retroviirusvektoritega saab sisestada materjali vaid jagunevatesse rakkudesse. Paljudes kudedes aga suur osa rakkudest ei jagune. Seega tuleb kasutada teisi meetodeid. Kuna koed millesse on vaja sisestada geneetilist materjali on tavaliselt väga erinevad, siis ka meetodid on erinevad.(2)
Ühelt võetakse munaraku tuum, teiselt munarakk. Kloon on sarnane tuumaomanikuga. Lammas Dolly. Reproduktiivne kloonimine Indiviidide vegetatiivne paljundamine. Saame uue järglase. Saadakse tervikorganism VASTU: Suurem osa indiviide hukkub või vananevad enneaegselt. Terapeutiline kloonimine Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja siis eraldatakse tüvirakud. Kloonimine ravi eesmärgil. Saadakse koerakud, millega saab vigaseid rakke ravida, viiakse vigasesse koesse. POOLT: transgeensete org. Saamiseks, hävimisohus liikide säilitamiseks, kloonindiviidil sama palju individuaalsust, kui ühemunamitmikutel. VASTU: võib esineda enneaegne vananemine ja lühem eluiga, võivad olla geneetiliste puuetega. Tüvirakud ja rakuteraapia Jaotatakse arenguvõime ja päritolu järgi. Arenguvõime: 1) Totipotentne võib areneda mistahes rakutüübiks 2) Pluripotentne - -,,- , ei saa kasvada organismiks
Võimalikke riskitegureid (suitsetamine, haiguste anamnees, perekondlik anamnees). 11. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt östrogeene? Milliseid mitte- reproduktiivseid toimed annavad östrogeenid organismis? Toodetakse mitte rasedal naisel munasarjades. Skeletisüsteem – kasv Nahk ja nahaalune kude – suurendavad vaskulariseeritust ja rasva deponeerumist nahaalusesse koesse. Toime lipoproteiinidele – tõstavad HDL, langetavad LDL taset. Vedelikupeetus – stimuleerib RAAS süsteemia – Na ja vedeliku peetumine Toime koagulatsioonisüsteemile – kõrge tase põhjustab hüperkoagulatsiooni. Luude ainevahetus – soodustab Ca püsimist luukoes. 12. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt gestageene? Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Mitterasedal naisel todab gestageene kollaskeha.
· Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA- nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine). · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivis võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega. Näiteks kõhunäärme (pankrease) rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud
See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laienevad närvisüsteemi toimel peenise veresooned ja veri voolab käsnjasse koesse ning sulgurlihase kokkutõmbe tulemusel ei voola veri välja. Ükskõik millist liiki stressi tõttu sulgurlihas kokku ei tõmbu ning peenis kaotab erektsiooniks vajaliku vere. Kohe peale sündimist hakkame me muutuma harjumuste tööriistadeks. Oma harjumuste abil üritame me teha enda elu kergemaks ning lihtsustada oma igapäevast eksistentsi. Kroonilist stressireaktsiooni tuleb võtta lihtsalt halva harjumusena, millest tuleb püüda vabaneda või vähemalt tema üle kontroll saavutada.
kirjastaja William Taylor, kelle tulud suurenesid raamatu ilmumise järel tohutult, nii et ta julges ,,Robinson Grusoe" avaldada järjekordse kordustrüki kõrval ka ajalehes, esimese joonealuse romaanina Inglismaal. 3 ,,Robinson Grusoe" Selles raamatus on ühendatud reisilood ja ilukirjandus. Romaanis põimuvad kirjelduse täpsus ja väljamõeldis ühtseks tervikuks. Kirjanik kasutab keset jutustavat teksti dramaadialoogi, sobitab teose koesse päeviku ja sissekande kontoriraamatust. Oma kirjeldustes on Defoe ülimalt detailne. Ta ei püüagi lugejas tekitada emotsioone, või kui tekitabki, siis ainult uudishimu: mis saab edasi? Romaan algab sellega, et jutustatakse Robinson Grusoe perekonnast ja sellest, kuidas temas tärkas sügav soov saada meremeheks. Tema vanematele oli see mõte täiesti vastuvõetamatu. Sellest hoolimata ei loobunud Robinson Grusoe oma plaanidest ja kui tekkis soodne võimalus,
Geeniteraapia normaalse inimgeeni siirdamine defektiga idiviidi somaatilistesse rakkudesse, et ravida või leevendada pärilikke haiguseid ja vähki. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine geeni struktuuri rikumata. Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist ? Geeniteraapia puhul siirdatakse somaatilistesse rakkudesse terveid inimgeene või vaigistatakse mutantse geeni avaldumine; rakuteraapia korral siiratakse haigesse või kahjustunud koesse vastavalt diferentseerunud rakumasse ning transgeneesi puhul siirdatakse ühe liigi plasmiidi või viljastatud munarakku teise liigi geene ning see muutus on pärandatav järglastele. Miks ei ole geenravi seni laialt levinud ? Geeniteraapia on väga kulukas protseduur, mille edu ei ole olnud kõige parem. Geeniteraapiale on mõnel korral järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel informatsioonil ?
· Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. ·Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine) Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud
115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119
südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119
Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned. Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda. Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja hormoonid; kindlustada pideva ainevahetuse; osaleda jääkainete eemaldamises; ühtlustada keha temperatuuri. VÄIKE VERERINGE on vere liikumine südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse.
Kui kõik torukesed küllastunud, sinna ei mahu enam glc, ülejäänu Henlesse, aga seal ei ole glc transporivaid torukesi, jääb lõplikku uriini, läheb põide. Aminohapetega ei tule tihti ette. Nende sisaldus veres kõrge teatud ainevahetushaiguste korral, pärilikud. Mineraalained ja vesi Naatriumi tagasiimendumine algab kohe prokstorudes, 2/3 imendub seal tagasi. Kui see läheb ümbritsevasse koesse, tõuseb seal osmrõhk, nende erinevuste tõttu liigub vesi..kuidagimoodi. 2/3 120st liitrist.. Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% naatriumist ja veest umbes 25L. 155L on tagasiimendunud siis, kui esmasuriin jõuab kogumistorukestesse. Kogumistorukestes toimub lõpliku uriinikoguse regulatsioon, reguleerib tagasiimenduse intensiivsust antidiureetiline hormoon ADH hüpotalamuses tekkiv. ADH sekretsioon
Sel võimalusel saab tõsta organismide produktiivsust. Aitab arendada põllumajandust. 14.Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Arstiteadlaste arvates on neid põhimõtteliselt võimalik kasutada paljude haiguste raviks, parandades kudesid ja kasvatades elundeid. 15.Somatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjutamine teostatakse kahel viisil. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- emrüosse (see on nii tulevase organisi kui ka tema järglaste ennetav ravi) teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. (See meetod ei mõjuta otseselt antud isikut, vaid peab tagama ,et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta) 16
; Keemilise ehituse järgi Karbotsükiilised.; Heterotsüklilised (lisaks C-le N , O , S ). HORMOONID - ainevahetusprotsesse reguleerivad ühendid, mille toime avaldub ülimadalates kontsentratsioonides (steroidhormoonidel ~ 1 g/ml). Klassikaline definitsioon: Hormoonid on (endokriinnäärmete) poolt produtseeritavad keemilised ühendid, mis nn märklaudrakkudesse transpordituna kutsuvad seal esile biokeemilise või füsioloogilise vastusreaktsiooni. Mõni hormoon toimib ainult ühesse koesse või organisse, samas võivad teised mõjutada tervet rida erinevaid kudesid. Hormoonide funktsioonid: Reguleerivad teatavate valkude (sh ensüümide) sünteesi kiirust.; Ensüüme aktiveerides reguleerivad ensüümkatalüüsi kiirust.; Mõjutavad rakumembraanide permeaablust (läbitavust) teatavate ainete suhtes.; Põhjustavad otseseid füsioloogilisi vastusreaktsioone - stimuleerivad südame ja lihaste tööd äärmuslikes olukordades, kontrollivad süsivesikute metabolismi jne
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ HINGAMINE Hingamiselundkonna moodustavad: * ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks. Need omakorda peenemateks harudeks, mida kutsutakse bronhioolideks. Bronhioolid lõpevad kopsu alveoolides (???). Kopsu koesse jäävad bronhioolid, alveoolid ja nende seintes paiknevad veresooned. Kopsud paiknevad rindkereõõnes ja on ümbritsetud roiete ja roietevaheliste lihastega. Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse.
annaabi.ee 
