Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geeniteraapia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Geeniteraapia
Geeniteraapia
Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga
ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke
haigusi ja vähki.
Uusi, terveid geene võib inimese
somaatilistesse rakkudesse siirdada
organismiväliselt(ex vivo) või ­siseselt(in
vivo).
Esimene edukas geenravi operatsioon tehti
1990. aastal USA-s kaasasündinud
immuunpuudulikkusega lapsele.
Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste
rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta
seda praegu sugurakkude peal.
1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud
2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen.
3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni,
et sellest oleks kasu haiguse vastu.
4. Kas on vaja täpselt reguleerida sisseviidud geeni transkriptsiooni
5. Kas sisseviidud geeni üleekspressioon võib samuti põhjustada
mingeid teisi füsioloogilisi probleeme
6. Kas funktsionaalset geeni sisaldavad rakud säilivad või tuleb nende
sisseviimist korrata.
Ex vivo geeniteraapia
1. Patsiendilt eraldatakse rakud
2. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse
viimisega isoleeritud rakkudesse
3. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud
rakud
4. Viiakse või transplanteeritakse need rakud
patsiendile tagasi.
Kasutatakse patsiendi enda rakke -
immunoloogilisi probleeme ei teki.
In vivo geeniteraapia
Funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi
rakkudesse või vastavasse koesse.
Retroviirusvektoritega saab sisestada
materjali vaid jagunevatesse rakkudesse.
Kuna koed millesse on vaja sisestada
geneetilist materjali on tavaliselt väga
erinevad, siis ka meetodid on erinevad.
Vektorid
DNA elementide transpordiks kasutatakse
viirusevektoreid ­ saadud viiruste geneetilise materjali
modifitseerimisel.
Väga oluline: kas sisseviidud geen integreerub
kromosoomi või jääb episoomina rakku.
Kasutatakse viiruse omadust tungida inimese rakkudesse
ja nukleiinhappe seostumist peremeesraku-DNA-ga.
Viiruse abil on võimalik rakku toimetada vajalikud geenid
ja muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas.
Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik
materjal, mis tagab viiruse paljunemise.
Hemofiilia
Geeniteraapia võimaldaks hemofiiliahaigel
pidevalt sünteesida vajalikku hüübimisfaktorit
ise ja korrigeerida haigel puuduoleva
hüübimisfaktori defitsiiti.
Eetilised probleemid
Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise
pärast.
Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue
kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske.
Katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on
teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida
haige lapse sündimist.
Protseduur on väga kallis.
FDA (USA Toidu ja Ravimiamet)
...üritab peatada erinevaid geeniteraapia
eksperimente
Põhjendus: nii mitmelgi inimesel on pärast
geeniteraapiat välja arenenud pahaloomuline
kasvaja.
Nt Prantsusmaal suri 10 lapsest 3, keda raviti
geeniteraapiaga.
Täname kuulamast!

Vasakule Paremale
Geeniteraapia #1 Geeniteraapia #2 Geeniteraapia #3 Geeniteraapia #4 Geeniteraapia #5 Geeniteraapia #6 Geeniteraapia #7 Geeniteraapia #8 Geeniteraapia #9 Geeniteraapia #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor haiflaier Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Haiguste geeniteraapia

herpest. Neuronites jääb viirus latentseks. Reaktivatsioon initsieeritakse stressi või hormonaalsete muutuste poolt. HSV on kaheahelaline DNA viirus.(2) MITTEVIIRUSLIKUD GEENIDE ÜLEKSNDE SÜSTEEMID Puhta DNA sisestamine analoogiliselt NH immuniseerimisega. Kogused on väikesed ja samuti on raske jõuda soovitud kudedeni. (2) Liposoomid: DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga.(2) Geeniekspressiooni inhibeerimine Kuigi suure osa geeniteraapia alastest uuringutest moodustavad mittefunktsionaalse geeni asendamisega seotud tööd, on teatud olukordades vajalik töötava geeni(de) (üle) ekspressiooni suunatud inhibeerimine. Seda on võimalik saavutada erinevatel tasemetel.(2) DNA tasemel A) Funktsionaalse geeni inaktivatsioon in situ homoloogilisel rekombinatsioonil vastavalt muteeritud geenikoopiaga.(2) B) Oligonukleotiidide kasutamine. Teatud tingimustel võib DNA moodustada kolmekordse heeliksi

Bioloogia
thumbnail
12
pptx

GEENITERAAPIA

kasutatakse geeni-info Teine tase parandamiseks, mis on põhjustatud pärilike haiguste poolt. Kolmas tase Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse Neljas tase haigesse koesse, kus nad Viies tase muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad sel viisil kahjustatud rakke 2. Sugurakke mõjutav geeniteraapia a) Muudetakse geneetilist informatsiooni ka sugurakkudes, selle tulemusena võivad tulemused edasi kanduda patsiendi järglastele (st ennetav ravi, võimaldab ühekordse sekkumisega välistada haiguse tekke järglastel ja vajaduse neid hiljem eraldi ravida) b) Geen viiakse indiviidi sugurakkudesse. See viis indiviidi ennast otseselt ei mõjuta, kuid tagab

Bioloogia
thumbnail
13
ppt

Põhjalik geeniteraapia Powerpoint

GEENITERAAPIA Märjamaa Gümnaasium XIIA klass 2009 Koostajad: Merilin Girin & Maarit Tilk Geeniteraapia olemus · Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste ­ nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.

Bioloogia
thumbnail
13
docx

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I

Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost  Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis.  Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Geeniteraapia kasutusalad. Sellega on hea ravida monogeenseid haigusi. Somaatilise geeniteraapia puhul ei kandu muutused üle järgmistele põlvkondadele. Geeniteraapia kasutamine sugurakkudel kandub aga edasi järgmistele põlvkondadele. Peamiselt töötavad teadlased nende raames välja ravi seni ravimatutele või ebaadekvaatse raviga haigustele, nagu kasvajad, südame-veresoonkonna ja pärilikud ühe geeni põhjustatud haigused. Ex vivo geeniteraapia.

Geenitehnoloogia
thumbnail
32
docx

Imputeerimine

analüüs. GeneChip kasutatakse transkriptide uurimisel. Kõigepealt tehakse märgistamata cDNA alusel cRNA, lisades juurde biotiinimolekul, mis hiljem tuntakse ära fluorofooriga seotud avidiiniga afiinsusseostumise abil. Biotiiniga cRNA molekulid kantakse kiibile ja lastakse hübridiseeruda. Iga individuaalne täpp kiibil sisaldab mitu koopiat ühesugust DNA järjestust. Iga individuaalse täpp peegeldab vastava mRNA hulka algses populatsioonis. 59. Geeniteraapia põhimõtted ja põhimeetodid. (sugurakud/somaatilised rakud; in vivo/ex vivo), GT vektorid , pakkimisliinide kasutamine ja selle põhimõte. Geeniteraapia eesmärk on haiguse ravimine geneetiliste modifikatsioonidega. Suguliini teraapia on paljudes riikidel eetilistel põhjustel keelatud. Somaatilise raku geeniteraapia eesmärgiks on modifitseerida spetsiifilisi rakke või kudesid. Modifitseerimine toimub mitmeti

Geneetika
thumbnail
32
docx

Veterinaargeneetika ja aretus

Milles seisneb DNA-seire? Loomade genoomi uurimise arenedes on üha enam aktiviseerunud ka DNA markerite otsimine, mis seonduvad pärilike anomaaliatega. DNA markeriks võib olla anomaaliat põhjustav geen ise või geenilookus, mis on aheldunud anomaaliat põhjustava geeniga. Viimasel juhul ei ole anomaaliat põhjustav geen täpselt teada, kuid defektsete loomade genotüpiseerimisel on leitud, et teatud geenilookuse polümorfismi alusel on võimalik defektgeeni olemaolu genoomis tuvastada. 62. Geeniteraapia olemus ja põhiprotseduurid. Geeniteraapia rakendatavus koduloomadel. Geeniteraapiaga on võimalik vältida kudede siirdamisega kaasnevaid probleeme, nagu transplantaadi irdumine (äratõukamine) ja selle vältimiseks läbiviidav agressiivne immuunsupressiivne kemoteraapia. Tegemist on sarnaselt mittegeneetiliste tõrjemeetoditega defektse genotüübi kohastumuse tõstmisega normaalsete geenide lisamisega organismi. Ei paranda genotüüpi tervikuna, mistõttu defektse geeni

Veterinaargeneetika
thumbnail
32
doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

Geenitehnoloogia
thumbnail
44
docx

Geenitehnoloogia arvestus I semester

 Pluripotentsus – raku võime diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest: endoterm (moodustab mao sisekatte, seedetrakti ja kopsud), mesoderm (moodustab lihased, luud, vere ja urogenitaalsüsteemi) või ektoderm (moodustab epidermaalkoed ja närvisüsteemi)  on võime anda erinevaid, mitte kõikvõimalikke järglasi. Õigetel tingimustel on totipotentsus ka loomarakkudes 57. Geeniteraapia  Üksikute rakupopulatsioonide modifitseerimine. 1 tõhusamaid geeniteraapia meetodeid on DNA levitamine viirusega. Olenevalt haigusest tähendab see kas geeni lisamist, geeni asendamist või geeni ära võtmist (ka geeni reguleerimist?). Puudused: liiga vähene viroloogia tundmine: vähe geeniteraapia meetodeid raviks. On ka suur risk et viirus integreerub mujale ja rikub raku ära.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

Vanake23 profiilipilt
Vanake23: Natuke lühike, võiks rohkem informatsiooni olla.
19:11 25-05-2009
devil500 profiilipilt
devil500: Üpris kasulik materjal, sain abi küll :)
18:36 17-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun