Dingo Keskaasia lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa koonuga, üleminek otsmikult koonule laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šoti lambakoer e. collie Koerte artus Maailmas on üle 400 koeratõu 20 populaarsemat moodustavad peaaegu pool kõigist tõukoertest Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena Nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis
hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[1] · Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.). Sisukord · 1 Koera põlvnemine · 2 Koera anatoomia ja füsioloogia 2.1 Üldandmed 2.2 Koera kehaehituse tüübid 2.3 Karvkate · 3 Koera pidamine · 4 Koeratõud Koera Põlvnemine · Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik
arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue s http://et.wikipedia.org/wiki/Koer http://www.kuulovahter
Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. 4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alam...
mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest väga erinevaks → toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Biogeneetiline reegel on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe ELU ALGUS MAAL - BAKTERITE EVOLUTSIOON, TUUMAGA RAKU TEKE, TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1
Kasutati sama puitu, kuid käepidemete tegemiseks kasutati kulda, mida kaunistati erinevate kaunistustega. Mehed kasutasid selliseid keppe ainult poseerimiseks edvistamiseks. Siis tuli Viktooria ajastu ja tööstusrevolutsioon ja uus rikas kesklass armastas eputada väga dekoratiivsete jalutuskeppidega. Jaltuskeppide tehaseid avati üle euroopa, Londonis, Pariisi ja Viinis. Käepidemetena kasutati tihti looma motiive nagu hiired, kotkad ja erinevad koeratõud. Laienes ka materjalide valik. Kasutati merevaiku ja vääriuskive. 7 Ükskõik, miseluala esindaja sa olid oli olemas sellele vastav kepp. Meremehed kasutasid kepi käepidemetena vaala hambaid, jahimehed loomad küüsi jne. Väärispuitu ja eksootilisi materjale imporditi sisse kolooniatest Suurbritanniasse. Tüübid
võitluskaaslane, tuletõrjekoerad otsivad ja päästavad põlevast majast sinna jäänud inimesi, asendamatu on koer varaste ja kurjategijate tabamisel, Suures Isamaasõjas kasutati neid sanitaride ja sidepidajaina, koerte abiga avastatakse gaasitrassidel gaasileket, nad on majavalvurid, karjahoidjad. Teenistuskoerteks kasvatatakse Eestis peamiselt ida - euroopa lambakoeri (rahvakeeles hundikoerad). Need on suured, tugevad, kergesti dresseeritavad ja väga targad. Mitmesugused koeratõud teenivad tänapäeval ka teadust. Nõukogude teadlased saatsid koeri kosmosesse, et kindlaks teha, kuidas maailmaruumis viibimine mõjub elusolendeile. Esimese kosmoselennu sooritas koer nimega Laika. Geoloogidel on koerad abiks maavarade otsinguil jne. Õuekoertena peetakse nii tõukoeri kui ka segaverelisi koeri. Õuekoer valvab peremehe maja ja muud vara nii öösel kui päeval. Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga
käitumist ning võivad tekkida uued liigid või alamliigid. Näiteks on ohustatud mägikoer (Canis simensis, ingl. Ethiopian wolf), kellest 7-18% on kodukoertega ristumise tõttu hübriidid. Põhja- Ameerikas levinud tumehundile (Canis rufus) on suur oht ristuda halli hundi ja koiotiga (Canis latrans). Põhja-Ameerikas levinud halli hundi alamliiki mehhiko hunti (Canis lupus baileyi) ohustab hübridiseerumine koiotiga. Kuid mil moel võib hübridiseerumine hundiasurkonna ohtu seada? Paljud koeratõud võtavad haigusi üsna kergesti vastu - ilmekas näide selle kohta, et inimese aretustööl koduloomadega on oma tagajärjed. Samas hundid on pika aja jooksul väga hästi kohastunud keskkonnaga kus nad elavad, sealhulgas ka mitmesuguste haigustekitajatega. Kui koera geenikombinatsioone satub ristamise tõttu rohkelt hundipopulatsiooni, võib seesugune hübriidne asurkond kergemini haigestuda ja populatsioon ajapikku isegi hääbuda.
ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud. Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast.
mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel väga erinevaks → erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Elu areng maal Elu tekkis vees umbes 4-3,5 mld. a. tagasi ja arenes seal umbes 2,5 mld. a. enne kui jõudis maale 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda
nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad • biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. • Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus • aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid)
nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad · biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. · Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus · aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) · Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid)
sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. Hea näide siin puhul on koeratõud, mis paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu võrdlemine aitab selgitada loomade ühist põlvnemist. E. Haeckel sõnastas biogeneetilise reegli, mille kohaselt läbivad organismid embrüogeneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe. Nt kõigil selgroogsetel esineb varases embrüogeneesis algsetele keelikloomadele iseloomulik seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. MOLEKULAARBIOLOOGILINE VÕRDLUS
Jahidokumendid - Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. Peab omama relvaluba, laskekaitse tunnistus, jahikoera pass. Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). JAHIKOERAD: Koera põlvnemine: Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon) Koera eellaseks on kuldsaakal Koera teke on polüfüleetiline Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile
inimesel ca 40 vestiigiumi ussripik, silmahambad, õndraluu o looteline areng biogeneetiline reegel ehk evolutsiooni kordumine emaüsas embrüonaalnse areng sarnaneb · Selektsioon o looduslike tingimuste muutumise toel liikide eristumine o luuakse samas keskkonnas uusi liike ja nad tekivad erinevalt, nt erinevad koeratõud, nii võis ju vanasti olla · Biogeograafilised tõendid o kängurud ei ela Aafrikas o erinevates tingimustes elavad erinevad organismid, seega kui keskkond muutus, pidi ka organism muutuma 2.2 Uurimismeetodid · võrdlused o feneetilised võrdlused(ehituse, elutegevuse, embrüonaalse arengu võrdlemine) o geneetilised võrdlused(DNA ja valkude uurimine) o fossiilide ja praeguste liikide võrdlemine
eseme valmistamiseks ja kasutamiseks vajaliku vaimse kultuuri väljaselgitamine ja tänapäeva inimese jaoks mõtestamine. Aineliseks kultuuriks loetakse seda osa, mis on inimese poolt valmistatud teadlikult. Suurem eesmärk on lahti mõtestada ning rekonstreerida aineline kultuur, mis eseme taga on. Eseme all peetakse silmas igasugust inimese poolt valmistatud objekti, olenemata selle suurusest. Ainelise kultuuri valdkonda võib kuuluda ka osa elusloodusest (viljasordid, koeratõud, tänapäevased geneetiliselt muundatud organismid). Ainelisi objekte on võimelised looma ka muud elusorganismid ja loodus üldisemalt. Näiteks mägrakoobas, kopratammid jne. Seega saab rakendada loodusteaduslikke uurimismeetodeid, kuid üksnes neist ei piisa. Materiaalse kultuuri mõtestamisel tuleb kasutada ühiskonnateaduse meetodeid. Mingi tasemeni on materiaalset kultuuri uurida lihtsalt objektina, kuid mõtestada neid asju niiviisi ei saa.
8. Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud. Õpik lk. 61 1. Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860. aastatel eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast. 2. Millistel eeldustel põhineb elutekke probleemi teaduslik püstitus? Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. 3. Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1
!! Modifikatsiooniline muutlikkus - tunnuste varieerumine, mis on tingitud keskkonnsast. Järglastele ei pärandu. - Näiteks: *taimede puhul kasvukeskkond mõjutab taimi *linnades elavate lindude toiduhankimisviisid Kombinatiivne muutlikkus - muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel - eelduseks viljastumine - muutlikkuse ulatus on väga suur - Nt: kõik koeratõud on pärit huntidest Mutatsiooniline muutlikkus - Muutlikkus, mis on tingitud sama liigi isendite-ja populatsioonide struktuuri muutustest - Geenmutatsioonid põhjustavad pärilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris = tekivad uued alleelid ja geenid. Oluliseim muutlikkuse tüüp - Nt: albinism melaniini tootva geeni mutatsioon ; sookase punaseleheline vorm mutantne geen toodab punast värvust
HGF hepatotsüütide kasvu suurendamine. · Vananemine ja mis seda põhjustab? - elamiseks ja paljunemiseks vajalike füsioloogiliste fn-de ajast sõltuv mandumine/ allakäik. Põhjustavad: mutatsioonid (kiirgus, hapniku radikaalid), keskkonna faktorid, juhuslikud epigeneetilised muutused (sobimatu metülatsioon) Vead DNA reparatsioonil; kulumine (punktmutatsioonide arv kasvab vanusega, sellega väheneb ensüümide võimsus); mõne looma puhul mõjutab eluiga insuliini tase (koeratõud, kel see madalam on, elavad kauem; inimese kohta pole eriti täheldatud, sest selle puudus põhjustab erin surmavaid defekte). Kui kromatiini ei remodelleerita e ei parandata selle katkestusi, siis see kiirendab vananemist. Vananemise takistamisel osalevad geenid: DNA reparatsiooni ensüümid, insuliini signaaliraja valgud, kromatiini remodelleerimise ensüümid.
Nagu öeldud, mastiffid on loomu poolest heasüdamlikud ja naljalt kedagi ei ründa. Nad küll kaitsevad vajadusel oma perekonda, kuid üritavad seda teha mitte füüsiliste vahenditega, vaid vahele minemisega. Mastiff ründab alles siis, kui ta enam muud võimalust ei näe olukorra parandamiseks või kui talle endale haiget tehakse. Seega Mastiff ei ole kaitsekoer selle otses mõttes, ka valvekoeraks ta ei sobi, sest vajab oluliselt rohkem peremehe ja perekonna lähedust kui teised koeratõud. Mastiff on parajalt kangekaelne. Talle meeldib küll oma peremeest rõõmustada ja õpib ta ka suhteliselt kiiresti, ent treening ja käskude täitmine võib tema jaoks igav tunduda. Õppimine tuleb paremini välja mängu sees ja lühiajaliselt, samuti peab silmas pidama, et Inglise mastiff on väga õrna hingega ja võtab peremehe noomimist väga hinge -- seega tuleb olla treenimise juures väga kannatlik olla ja noomimisega vägagi mõõdukas olla.
Kanada jänese populatsiooni tsüklid võivad olla tingitud suurenenud taimsetest toksiinidest taimede vastusena suurenenud herbivooride survele. Kõrgenenud toksiinide sisaldus kestab ka mõni aasta pärast jäneste populatsiooni arvukuse langust takistades populatsioonil taastumast. 35. Geneetiline mitmekesisus, selle vajalikkus? Kuna väga paljud geenid esinevad alleelidena, esineb ühe liigi piires küllaltki suur varieeruvus. Heaks näiteks on erinevad koeratõud, kes erinevad märkimisväärselt nii kujult kui suuruselt. Enamike looduslike liikide varieeruvus on siiski palju väiksem. Suurem osa varieeruvusest ei kajastu välimuses, näiteks veregrupid. Ühe organismi geenide komplekti nimetatakse genotüübiks. Koos keskkonnatingimuste mõjutustega kujuneb fenotüüp. Oluline on siin meeles pidada, et ehkki pärandatavad on geenid, valib looduslik valik fenotüüpi. Seega võib geneetiliselt kehva kvaliteediga isend
Iga liigi genoomis on talletatud informatsioon tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. Biogeograafilised tõendid. Organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimed ja koduloomad. Aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut on saadud nt koeratõud. Elupäritolu. 68 Kõik elus pärineb elusast. Ameeriklane Stanley Miller korraldas katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Püüdis luua samad tingimused, mis varases atmosfääris, sai aminohappeid. Sidney Fox näitas, et aminohapete segu kuumutamisel tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure- mikrokerasid.
koostis sarnane ja isoleeritud piirkondades on väga omalaadne liigiline koosseis. Nt: Austraalia. Molekulaarbioloogilised- eriorganismirühmadesse kuuluvate organismide valkude aminohappelise koostise, geenide ja pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine. NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused. Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid. Riigieksamil on kõigi tõendite kohta olnud küsimusi. Sünteetiline evolutsiooniteooria Mikroevolutsioon käsitleb evolutsiooniprotsesse kuni liigitekkeni (kaasa arvatud), põhiline mikroevolutsiooniline üksus on populatsioon. Üksikisend ei evolutsioneeru. Makroevolutsioon- käsitleb liigist kõrgemate üksuste evolutsioneerumist, alates perekonnast ja lõpetades domeenidega.
annaabi.ee 
