Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas Korraline tehniline ülevaatus 60 ja seda teostatakse 1 kord aastas.
n n kus, HKÜD kütuse hulgihind, P aasta veotöömaht, PH = aasta veotöömaht haagisel, nKAl norm kütteained liitrile, nKAp norm kütteained veotööks, L aasta koguläbisõit 15,07 * [ ( 283362,28 + 71158,56 ) * 1,3l / tkm + 32344,8km * 13,7l / 100km KA= = 100 =136232,92 kr Määrdeained: MA= KA*nMA MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr Määrdeained moodustavad kütteainetest 2,1%= nMA = 0,021 KA Amortisatsiooni leidmine: AM= AMA+AMH AMA amortisatsioon autol, AMH amortisatsioon haagisel Et arvutada auto ja haagise amortisatsiooni tuleb teada nii haagise kui auto soetusmaksumust ja soetusmaksumuse meetodil arvutada autoamortisatsioon 1000km kohta, sama ka haagise kohta. AM = (SMA*nAMA*L+SMH*nAMH*L)*10-5 = L(SMA*nAMA+SMH*nAHA)*10-5
Metallide lõiketöötlemis tehnoloogia ABC. Mihkel Laurits · Materjal toorik detail · Oluline detaili valmistamiseks. o Inimene(motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused, kogemused jne) o Organisatsioon ja kindlustatus kaitsevahenditega o Raha o Tööruumid o Tööpingid, määrdeained, hooldusvahendid o Tööriistad o Energia(elekter, valgus) o Nõudlus, turg o Aeg o Joonis o Materjal · Töötlematapind · Töödeldud pind · Lõikepind · Faasipind · Astmepind · Radiaalne pind · Tasapinnad, koonuspinnad jne · Otspind on baaspinnaks kõigile mõõtmetele · Alustame tööd otspinnast! · Teravad servad peab likvideerima!
Fourth level ainult ühendeina Fifth level Väga väikese soojuspaisumisteguriga Reageerib ainult fluoriga KASUTUSALAD Mo kasutatakse läike-ja Juveliirid kasutavad Mo ziletiterade koostises ehetes plaatina Raketimootorid, turbiinid asendajana Tule aeglustid Määrdeained Naftakeemia Mo- ga on seotud katalüsaatorid tehiselemendi Tehneetsiumi saamine MO sisaldus 100g toiduaines Sojajahu-1000 Molübdeen on Maks-185 vajalik Piimapulber-40 nukleiinhapete Kookospähkel-25 metabolismiks ja ta Konservhernes-20 soodustab maksas Sprotikonserv-10 leiduvate rauavarude kasutamist.
Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omadustemuutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid Plastid Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madam energiakulu, - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks),
3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ( C2H4+HCl) 8. Kuidas tehakse kindlaks alkeene ja alküüne? Alkeene tehakse kindlaks KMnO4 lahuse või Br2 veega Alküüne KMnO4 leelise lahusega. 9.Kirjutage võrrandid muundumise kohta alküün-alkeen-alkaan 10. Kuidas leiavad kasutamist 1. Alkaanid- kütused, kõrgahjukütused, keemiatööstus, bensiini oktaanarvu tõstmine, õlid, määrdeained 2. Alkeenid- kasvuhormoonid, polümeeride tööstus, äädikhape, etanool, halogeenühendid, polüpropeen, orgaaniliste ainete süntees, kautsuk. 3. etüün- metallilõikamine, gaasikeevitus, keemiatööstus, majapidamisgaas.
Nahale sattunud kütused imenduvad nahasse ja võivad sealt sattuda organimsi, mis võib tekitada nahapõletiku. Naftasaadusi kogemata alla neelates võivad tekkida rasked mürgistused.1 7 4. MÄÄRDEAINED Liigitus Määrdeaineid liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolu järgi jagunevad määrded mineraalseteks, orgaanilisteks, sünteetilisteks ja poolsünteetilisteks. Oleku järgi jagunevad määrdeained vedelateks, plastseteks, tahketeks ning gaasilisteks.1 Määrdeainetele esitatavad nõuded Mootoriõlid peavad olema hea määrimisvõimega, termiliselt stabiilsed, omama head pesemisvõimet, väikese tuhasisaldusega, kõrge leektemperatuuriga ja madala hangumistemperatuuriga.1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni eest, säilitama määrimisomadused nii madalatel kui ka kõrgetel temperatuuridel,
langeb suuremale pindalale, järelikult on survepinge kontaktipiirkonnas väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5. Määrdeained hoiavad ära metallipinna korrodeerumise. 2. Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite (gears) korral? 1. Et ei tekiks korrosiooni. 2. Et määrdeaine oksudeeruks aeglasemalt. 3. Et õlikile jääks alles ka kõrge kontaktsurvega kontaktis. 4. Et õli ei vahutaks. 5. Õli ei seguneks veega. 3. Millised määrimise võimalused võiks kasutada reduktori korral (õli või
tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D. molekulide ahelad purunevad Score: 0/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response Feedback A. termoplast B. paisuvad valmistamisel C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel B. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina C. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest D. takistavad valmistoodete kokkukleepumist Score: 10/10 9. Mis on termoreaktiiv polümeeri kasutamise piirtemperatuur? Student Response Feedback A. 200 ºC B. 100 ºC C
6. Missugused aatomsidemed on monomeerides? Student Response Feedback A. elekrtostaatilised (Van der Waalsi jõud) B. metalsed C. kovalentsed D. grafiidisidemed Score: 10/10 7. Kas polümerisatsiooni käigus tekivad kõrvalproduktid? Student Response Feedback A. ei teki B. tekib ammoniaak C. tekib õhk D. tekib veeaur Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest B. takistavad valmistoodete kokkukleepumist C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9. Mis on ühist orgaanilistel ja anorgaanilistel polümeeridel? Student Response Feedback A. suur molekulmass B
Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted:
A. paremaks + B. halvemaks C. algul paranevad, hiljem halvenevad D. ei muutu Score: 10/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response + A. termoreaktiiv B. paisuvad valmistamisel C. termoplast D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response A. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest +B. takistavad valmistoodete kokkukleepumist +C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9. Mis on termoreaktiiv polümeeri kasutamise piirtemperatuur? Student Response + A. 200 ºC B. 500 ºC C
(kuni 4a.) Tõrje valmisolek põhivalmiduses olevad (kuni 12a.) Täielik valmisolek Sõjaaja ametikoht määratakse juba rahuajal Kõrgendatud valmisolek: Õppekogunemisele kutsutakse valmidusreservis kuuluvad reseservväelased Võetakse kasutusele erinevad materiaalse varud Tõrjevalmidus: Kutsutakse õppekogunemistele ka põhivalmiduses olevad Täielik valmisolek: Võidakse ära võtta kütte ja määrdeained, ravimid jne Totaalkaitse Koosneb viiest komponendist: Psühholoogiline kaitse Psüühilise ja füüsilise seisukorra parandamine Tahte kasvatamine ja edendamine Mentaliteedi kujundamine Majanduslik kaitse Majanduse teovõime säilitamine Infrastruktuuri rakendamine riigikaitse huvides Kriisivarude kogumine, autonoomia säilitamine Tsiviilkaitse - Sisejulgeolek
Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused:
Valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse ka metanooli ja ammoniaaki Nafta : Fraktsioneerivaks destillatsiooniks nimetatakse destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile: Gaasid-kütus(gaasiline kütus) Bensiin, diislikütus- mootorikütus Petrooleum- (raketi)kütus Raskõlid- kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin- määrdeained, kosmeetikatööstus Bituumen- teekate, katusepapp Praktiliselt võib leida süsivesinikke, kus süsiniku aatomite arv ulatub ühest seitsmekümneni
ära eksikaatorites, kuhu pannakse ained või materjalid, mida soovitakse kuivatada. Samuti kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei reageeri. Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4. Ba + H2SO4 → 12
Nafta- kas maailma kuningas või Achilleuse kand. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes
Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti siiski pruunikat tooni. Nafta puhul ei saa välja tuua keemis ega sulamistemperatuure, sest ta on erinevate ühendite segu. Kasutus Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena. Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid8 on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine9 kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeained ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Peamised naftavarud maailmas S a u d i... V e n e z u e la K a ta r H iin a U S A Ir a a n Ir a a k A lz e e r ia K u v e it A ra a b ia Ü E V e ne m a a Joonis 1. Naftavarud maailmas 8 Segust fraktsioonimise teel eraldatud osa. 9 Naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.
lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante 23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 24)Miks inimene rasvub? Liigne osa rasvhappest, mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvkihina 25) Rasva tähtsus inimese elutegevuses energiaallikas, soojuse isolaator, rasva abil saab organism teatud vitamiine, kaitseb põrutuste eest, kaitsefunktsioon(hoiab neerud kindlas asendis) 26)Rasvade kasutamine määrdeained, ravimid, seep 27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi ja tekivad transrasvad 28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv 29)Mis on seep? Rasvhapete sool 30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa
Mitu reisi aasta jooksul teeb? Z = Taasta/TZ= 2 700/5,19=520,23 reisi Kogu läbisõit L= 2lk*Z= 2*60*520,23= 62 427,6 km Aasta töömaht tonnides Q= q*cs*z*2b= 32*0,855*520,23*(2*0,79)= 22 488,92 tonni Veotöö tonnides P= q*cs*L*b= 32*0,855*62 427,6*0,79= 1 349 335,12 tonnkm KULUTUSED KA- kütteaine TJK- tööjõukulud REM- remont KLK-kohustuslik liikluskindlustus KTÜ- korraline tehniline ülevaatus REH-rehvid MA- määrdeained AM- amortisatsioon RVM- raskevokimaks KK- Kasko kindlustus ÜK- Üldkulud Otsitavad omahinnad OH L, OH Q, OH P 1) KÜTTEAINE nKAL- normkütteaine hKA- hindkütteaine nKALA- kütteaineläbisõiduleautole Ph- haagis nKALA= 25,62 l/100km q= 32-20+12= 24 nKAP= 1,41 l/100 tkm massH=10 tonni Ph= massH*L=10*62 427,6= 624 276 tonnkm P=P+Ph= 1 349 335,12+624 276= 1 973 611,12 tonnkm Põhikütuse hind jaemüügis tanklas on diisel 1,254/l
Fruktoos 36. Nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiilid ja elektrofiilid. 37. Rasvad. Rasvhapete ja glütserooli estrid. Puhtad on värvusetu, lõhnata ja maitseta. Vees ei lahustu, lahustuvad benseenis, eetrites, alkoholis. Vedelad on õlid, kuid võivad ka tahked olla. Kõrge keemistemp., madal sulamistemp.. Kõrge toiteväärtusega. Küllastumata rasv (nt kala) on tervislikus toidus. Kasutatakse toiduainete tööstuses, seebi tootmiseks, õlid, kosmeetilised kreemid, määrdeained, ravitööstus jne. Hüdrolüüsivad tekib rasvhape ja alkohol Reageerivad leelisega seep Oksüdeerudes rääsub, selleks, et ei rääsuks töödeldakse vesinikuga ja saadakse salomassi. 38. Invertsuhkur. Glükoosi ja fruktoosi segu
........................................................................................................... 12 Diislikütused.......................................................................................................... 12 Gaasikütused......................................................................................................... 13 2 Määrdeained............................................................................................................. 14 Määrdeainete liigitus............................................................................................. 14 Ohud...................................................................................................................... 14 Abrasiivmaterjalid..................................................................................................... 15
.... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 8 2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused ............................................................... 10 3. Plastsed määrded ........................................................................................... 11 3.1 Plastsete määrete koostis ...............
Määrdeainete mõiste ja liigitus Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Määrdeained jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad - mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed - kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Nõuded õlidele Õlid peavad vastama järgmistele nõuetele:
temperatuurid ja märgitakse üles proovi keemistemperatuuri algus ja edasi nt iga 5oC tagant kondenseerunud vedeliku maht. Kirjeldav video. http://www.youtube.com/watch?v=26AN1Lf bUPc Nafta fraktsioonide kasutus (destillatsiooni saadused) Gaasid – kütus (gaasiline kütus) Bensiin – mootorikütus Petrooleum – kütus, raketikütus Diislikütus – mootorikütus Raskõlid – kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin – määrdeained, kosmeetikatööstus Bitumeen – teekate, katusepapp Destillatsioonisaaduste keemilise koostise erinevus (süsiniku aatomite arv) Gaasid: 2-4 Bensiin: 4-9 Petrooleum: 8-16 Diislikütus: 10-18 Raskõlid: 16-30 Vaseliin, parafiin: >25 Bitumeen: >35 Nafta krakkimise eesmärgid ja seisnevus. Nafta destilleerimissaaduste lagundamist nimetatkse krakkimiseks. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsinike aatomite
toimub prahiraha kas täielik või osaline tasumine lossimissadamas. d). Broken stowage – lastiruumide e. kubatuuri kadu. (tühimikud stoovitud lastide vahel) kasutamata ruumi suurus laevas või lastiruumis lasti ebakorrapärase kuju tõttu. Nt vaheteki kõrgus 3m. konteiner 2,4m. e). Break bulk (cargo) – generaalkaup (-last), üldkaup (-last). Sega last mis ei ole suurtes kaubaühikutes. f). DWAT (Deadweight all told) - väljendab kaubakogust, mida laev saab laadida, kaasa arvatud varud, määrdeained ja kütused. Muutumatu suurus. DWCC (Deadweight cargo capacity) - laeva netomassitonnaaž väljendab ainult seda, kui palju puhast lasti saab laadida. Muutuv suurus g). Depth, draft, draught – laeva süvis, Sügavuse mõõde, milles laev on vee all. Veepinna kaugus kiilujoonest. h). N.A.A.B.S.A – mitte alati ujuvil, kuid ohutult põhjal (lühend) i). Stowage factor - stoovimistegur
Varustuse Klassi kirjeldus klass I Toiduained ja toiduratsioonid, vesi (kaasa arvatud pakitud), medikamendid ja sidumismaterjal, hügieenitarbed, loomasööt. II Varustuse tabelites ette nähtud varustus. Näiteks: sõidukid, relvad, raadiojaamad, generaatorid, tööriistad, varuosad, riietus. III Kütus, õlid ja määrdeained igaks otstarbeks, välja arvatud lennukikütus ja määrdeained ning leegiheitjate varustus. IV Tõkke-ja ehitusmaterjalid, samuti lisamaterjalid klass II varustuse täiendamiseks (näiteks lisasõidukid, varuosad). Lisamaterjalid ei ole paigutatud üksustele varustusetabeli alusel. V Laskemoon, lõhkeaine, miinid, keemilised ained.
hüdrosüsteemides petrooleum 160 - 250 10 - 16 valgustuspetrooleum, kütus, raketikütus diislikütus 250 - 360 16 - 20 mootorikütus raskõlid 350 -500 20 – 30 määrdeõlid ja kütus vaseliin, parafiin > 300 (vaakumis) >25 määrdeained, kosmeetikatööstus bituumen 500 35 teekate, katusepapp Toornafta fraktsioneeriva destilatsioonisaaduste hulgas on kõrgekvaliteetseid kütuseid vähe, seetõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Nii saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Olulisemad muutused naftakeemia protsessides
GSM: (+372) 5046725 ja (+372) 55546724 Caliban OÜ tegeleb tööstustarvikute müügiga. Reduktorid, mootorreduktorid, ühendussidurid, elektrimootorid, võllitihendid, hüdraulika tihendid, erimäärdeained, erimäärdeõlid, kiilrihmad, hammasrihmad, transportöörlindid, mehhaanilised lindiliitmikud, veerelaagrid, liugelaagrid, ajamiketid, transportöörketid, kummitooted. Kaubamärgid: FLENDER - reduktorid, FLENDER - elektrimootorid, FREUDENBERG SIMRIT - tihendid, KLÜBER - määrdeained, OPTIBELT - kiil- ja hammasrihmad, HABASIT - lamerihmad, FLEXCO - lindiliitmikud, OKARTEK - plastist transportöörliini elemendid Ekto Pärnu AS Lauka tee 4, Sauga, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond e-post: [email protected] kodulehekülg: www.ekto.ee telefon: (+372) 4475013 faks: (+372) 4475012 Juhataja: Urmas Kurgjärv GSM: (+372) 5026648 e-post: [email protected] Elektrimootorite remont: Rein Tiitma telefon: (+372) 4475016 AS EKTO PÄRNU tegeleb kuni 90kw elektrimootorite katsetamise ja
ost toimub impulsi ajel, seetõttu paigutatakse nad nähtavale kohale (küpsised, kommid) hädaabikaubad mida ostetakse äkilise vajaduse korral (ravimid, kilekotid, plaastrid) abimaterjalid milleks on tavaliselt tootmisprotsessis kasutatavad suhteliselt vähekulukad lisandid, mis mõnel juhul (nt niit) lähevad valmistoote koosseisu ja mõnel juhul (nt määrdeained) ei lähe kapitalikaubad mis kannavad oma väärtuse valmistoodangule üle järk-järgult (hooned, seadmed, tõstukid, kontorimööbel, arvutustehnika jne) tooteseeria toodete grupp, mis on oma funktsioonide, ostjate vajaduste ja kasutatavate turustuskanalite seisukohalt omavahel seotud tootekompleks on toodete ja nende seeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub
eriomadusi. Täiteainetena kasutatakse paberit, tekstiili,metalli laaste jne. Plastmassidel on palju häid omadusi, kerged, tugevad, korrosiooni kindlad, väikese hõõrde teguriga, heade isolatsiooni omadustega, dekoratiivsed, puuduseks väike soojusjuhitavus ja püsivus, vananemine ja sellega seonduv tugevuse vähenemine. Tekstoliit täiteaineks on tekstoliidid jäätmed, lisatakse grafiiti, saadakse lehtmaterjal. Valmistatkse laagreid, hammarattaid, tihendeid jne. Mootori kütused ja määrdeained Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel, hõplsam käivitada. Diislikütuse visskoosuss mõjutab oluliselt mootori tööd. Suur viskoosuss raskendab kütuse voolamist torustikus samuti ka pihustumist. Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin
Väike hulk kulda on peaaegu igas elektroonilises seadmes: telefonid, kalkulaatorid, gps-id, kellad, arvutid ja igalpool mujal Kulla kasutus lennunduses. Kulutades mitmeid miljardeid eurosid masinale, mis saadetakse reisile, kus parandusvõimalused on täiesti nullilähedased, tuleb masin ehitada vastupidavatest materjalidest. Seepärast kasutatakse kulda sadades erinevates kohtades igal satelliidil, mis saadetakse kosmosesse. Näiteks ka määrdeainena, kuna orgaanilised määrdeained kosmoses ei tööta. ( http://kuldhobe.ee , © 2010 Gold & Silver, kasut. 27. apr. 13. a. ) Kullast on valmistatud ka praepanne, vanne ja isegi ööpotte. P. White kirjeldab ajakirjas ,,National Geographic", kuidas ta 1973. A. Kuldpannil mune praadis, praepanni mass oli ligi 800g ja see maksis tollal peaaegu 3000 dollarit. Kuld juhib soojust paremini ja ühtlasemalt kui raud või alumiinium ning on keemiliselt püsiv ega riku toidu maitset. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus"
lisaks mõjutavad sidestuskihi adhesioonivõimet ka kiu pinna siledus ja keemiline modifitseerimine. Sidestuskihis toimuvate adhesiooniprotsesside kohta on avaldatud mitu teoreetilist selgitust: Tegelikkuses võivad adhesiooni kujunemisel osaleda kõik või enamus ülalloetletud teguritest, sõltuvalt puidukiu ja maatriksvaigu omadustest ja struktuurist. 49. Milliseid lisa- ja abiaineid kasutatakse puitplastkomposiitide valmistamisel? Nimetage ja iseloomustage neid. Määrdeained - peavad kindlustama sulas olekus oleva termoplastilise maatriksvaigu vajalikud reoloogilised omadused (voolavuse) nii siis, kui süsteemis on sarrus kui ka selle puudumisel. Eristatakse sisemisi ja väliseid määrdeaineid: • Sisemised määrdeained segunevad sula polümeeriga ja tagavad selle makromolekulide liikumise üksteise suhtes; • Välised määrdeained moodustavad sula polümeeri pealispinnal kelme ja tagavad polümeeri liikumise seadme metallipinna suhtes.
ta peaks seal kindlale kohale minema, mitte suvaliselt asuma. ja siis välissfäär omab sisesfääriga vastasmärgilist laengut ja koosneb ioonidest ning sise- ja välissfääri vahel on elektrostaatilised jõud. 2. Litosfäär(koostis) Ülemine vahevöö + maakoor. Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid, tooraine keemil. sünteesiks (eriti plastid, lõhkeained kaevandamiseks, määrdeained, ravimid jpt.) 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari- järjenumbriga elemendid. 3. Sideme polaarsus Ühine elektronpaar nihkub aktiivsema mittemetalli poole, see on suurema elektronegatiivsuse poole. Selle tagajärjel muutub side polaarseks, ühte otsa jääb negatiivne laeng ja teise ossa positiivne
linoleenhape, linoolhape ja omega3-happed. Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi Saapamääre ehk saapaviks kuulub Eesti Patendiameti jaotuse järgi klassi 04 - Tööstuslikud õlid ja rasvad; määrdeained; tolmu absorbeerivad, niisutavad ja siduvad ained; kütteained (k.a küttepiiritus) ja valgustusained, küünlad ja tahid. Saapamäärde baasnumber 040026. Eesti Patendiameti klassifikatsiooni järgi on määratletud ühe baasnumbriga saapamääre, saapaviks, kingamääre, kingakreem. Kingakreemi ülesandeks on: kaitsta jalga niiskuse eest, säilitada kinganaha elastsust, katta kinga kriimustused ja soolarandid, puhastada jalatsit, anda harjamisel läige
b) toimub vajaliku töötlemisvaru eemaldamine erine vatelt töödeldavatelt pindadelt. 2 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS? See on terve kompleks materiaalset- ja inimresurssi. · Inimene (motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused, kogemused jne.) · Organisatsioon ja kindlustatus kaitsevahenditega · Raha · Hooned ja tööruumid · Tööpingid · Määrdeained · Hooldusvahendid · Tööriistad (lõike-, mõõte- ja abitööriistad) · Energia (valgus, elekter) · Nõudlus, turg · Aeg · Joonis (eeskuju, skits, visand) · Materjal 3 ERINEVAD LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID silinderfreesiga sõrmfreesiga
voolepiir – ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 490 – 610 MPa; teras C45E tinglik voolepiir – Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir – -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul – E = 2,1* 105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul – G = 8,1* 104 MPa. 1.4. Eritingimustele vastavus - töökindel - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll - kliimakindlus: töötemperatuur -10C … +40C - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Fkr Fmax F S
ZX240856-UN-16APR15 ZX240843-UN-16APR15 A - Käsipuu B - Lukustustihvt C - Mootori juurdepääsukatted D - Katteplaat Keerake käsipuu (A) üles, kuni lukustustihvt (B) lukustab selle kohale. MÄRKUS: Tõmmake lukustustihvti (B), et pöörata käsipuu (A) alla. Avage mootorikatted (C) ja puhastage mootoriruumi ülaosa. Puhastage kogu mootoriruumi ümbrus, eriti mootori alt. Pühkige ära mootoriruumis leiduv liigne õli ja määrdeained. Eemaldage mootoriplatvormi katteplaat (D) ja puhuge siis välja voolikuid ümbritsev tolm. ZX240859-UN-16APR15 A - Generaatori võre Eemaldage generaatori võre (A) ja puhastage. ZX240857-UN-16APR15 Puhastage radiaator, õlijahuti, kliimaseadme jahuti ja pöörlev radiaatorivõre seestpoolt väljapoole. Puhastage kütusepaagi ülaosa. ZX284131-UN-30JUN16 A - Fiksaator B - Jäätmeelevaatori alumine luuk Vabastage sulgur (A) ja avage jäätmeelevaatori alumine luuk (B).
omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Ahelakuju: – homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid
see võimalikult madalale tasemele. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseadusega määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Autotehnik kasutab oma tööshooldusmaterjale mis reeglina ei ole ohtlikud kemikaalid aga millistel võib olla kahjulik mõju. Inimestele ja keskkonnale kahjulikud võivad oskamatul käitlemisel olla jahutusvedelik, määrdeained, kütused, lahustid jms.. Seepärast tuleb tunda nende käitlemise eeskirju. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
2000. aastal muudeti skeemi põhjalikult. Individuaalne toode peab vastama kõikidele tingimustele (parim praktika ja suutlikkus), et talle määrataks Euroopa ökomärgis. Tootegruppidele kehtestatakse tingimused tavaliselt kolmeks aastaks. Mitmeid tootegruppe ja teenuseid on märgistatud Euroopa Lill märgisega: puhastusvahendid, tööriistad, paberitooted, kodu- ja aiatooted, riided, määrdeained, turism, jne. 5 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised LUIK - on ametlik Põhjamaade ökomärgis Luige missioon on kaasa aidata tarbimise poolt tekitatava kahjuliku keskkonnamõju vähendamisele. Samuti on ökomärgis kasutuses selleks, et osutada tarbijate tähelepanu "roheliste"
kuid aga kaitsevad nii raseduse vastu, kui ka sugulisel teel levivate haiguste vastu. Kondoomide jagunemine: · Nagu kvaliteedi tootmine: a) sile. Tavalised kondoomid ilma erilise struktuuri b) reljeefne (Contoured), Tihedalt (form fitting). a) Tekstureeritud. Kondoomid erinevate eriline tekstuuriga (töötlus) - ribid, muhke või kombinatsioon · Kättesaadavuse ja kvaliteedi määrdeained: a) Ilma määrimiseta b) regulaarse määrimisega.Kasutatakse silikoonõli või monopropüleenglükooli c) Rikkalik. Reeglina kaks korda rohkem määrimist d) Lisatakse maitsed määrimisesse - parfüümi lõhn, viljad (õun, apelsin, banaan, maasikad jne) jm. e) Spermicidal määrdeaine. (double protection condoms). Lisatakse lisaainet määrimises (tavaliselt nonoxinol - 9), mis tapab sperma ja vähendab nende liikuvust.
perioodilisussüsteemiga. (Tavaliselt ühtib elemendi maksim. oksüdatsiooniaste tema rühma numbriga) Litosfäär (maakoor) - Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad (eriti Na- ja K-kloriid, Na2CO3, Na2SO4, CaSO4 jpt), ehitusmaterjalid (eriti SiO 2, kivimid, savid, lubjakivi CaO), tooraine keemil. sünteesiks (eriti plastid, lõhkeained kaevandamiseks, määrdeained, ravimid jpt.) 84% maakoorest: 3 elementi - O 47% , Si 29,5%, Al 8,05% Levinud metallid on ka (sisaldus %-des): Fe (4,65%), Ca (2,96%), Na(2,5%),K (2,5%), ülejäänud 85 elementi kokku alla 1% Looduses on elemendid peamiselt ühenditena. Lihtainetena: Au, Pt, Ag, Cu, S, C, õhu komponendid, He, Hg jmt. Hüdrosfäär 71% Maa pinnast (vedelas või tahkes olekus) Ookeanivees keskmiselt 3,5% lahustunud sooli (Läänemeres 0,2 … 1,6%, suurenedes Taani väinade suunas)
Kui lõikamine metallide suures paksuses Freesid ja pikk vähendada abil kõrge temperatuuri mõju töö Leek ja lahtise tule kasutamine on lubatud minimaalne kaugus 10 m kaugusel spillway raamid ja Pere dvižnyh atsetüleen generaatorid ja 5 m kaugusel eraldi balloonid, mille põlevate gaaside Kui keevitus saab kohaldada ainult käigukastid ja avariivarustus Ma nometrami Hapniku vähendamisele käikude tuleks kaitsta sissepääsu eest määrdeained Millal algab gaasi reduktor ei saa seista enne käigukast Kõik ühendused peavad olema suletud käigukast Keelatakse siirdemuhvid, tees üheaegselt mitme põletite võimsus Gaasiballoonide vedamise ajal peaksid nad kruvi cover caps juhusliku kahjustamise ja saastamise vältimiseks. Teisaldada või eemaldada neid spetsiaalseid seadmeid (vankrid, kanderaamiga), vältida alla või lööb üksteist. Liigutada saab kantovkoj balloonide pisut
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine, - töödeldavuse parandamine. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värv- ained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus,
Kirjeldus Tingmärgid Taktikalised ülesanded Hõivata Taanduda Taandumine vastase surve all Kohad Meid huvitav koht või punkt Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Kohad (punktid) Koordinatsiooni punkt Kontaktpunkt üksuste vahel Varustuspunkt (üldine) Varustuspunkt Varustusklass I (toitlustus) Varustuspunkt Varustusklass III (küte, õlid ja määrdeained) Varustuspunkt Varustusklass V (laskemoon ja lõhkematerjalid) Lahkumispunkt (alguspunkt) Kirjeldus Tingmärgid Haavatute ja langenute Kogumise punkt (CCP) Tsiviilisikute kogunemispunkt (CIV) Kogumispunkt (DET) Reguleerimispunkt (TCP) (liikluse reguleerimine) Lähtepunkt (SP) Hargnemispunkt (RP) A well-defined point on a route at which the elements composing a column return under the authority of their respective
termokõvenevates plastides on polümeerahelad seotud kovalentsete ristsidemetega. 3) termokõvenevad plastid on vähem roomavad, intertsemad, kasutatavad kõrgematel temperatuuridel 4) termoplaste saab ümber töödelda, termokõvenevaid vist mitte 28. Milliseid lisandeid ja millistel eesmärkidel kasutatakse plastide valmistamisel? plastifikaatorid - et plastsust tagada värvained - erinevat värvi plastide valmistamiseks määrdeained - kleepumise ja hõõrdumise vähendamiseks töötlemisel UV stabilisaatorid, antioksüdandid, süttimiskindluse suurendajad, antistaatilised lisandid 29. Andke ülevaade plastide põhitehnoloogiatest. 1) vormidesse valamine - enamasti kasutatakse ka rõhku, sest lähtematerjal on viskoosne. termoplastid tahkestuvad aja jooksul jahtudes; termokõvenevatel materjalidel vaja lisakuumutust kõvenemisaja jooksul
- Tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia - Paremad ergonoomilised omadused Põllumajandustehnikat iseloomustavad suundumused on ühetüübiliste masinate kasutamine , et ei oleks olulisi erinevusi põhi ja abimaterjalidel. Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 1. palgad 2. vahendite amortisatsioon. 3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud.4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega. 17:Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika käsutamisega. Põllumajandustootja ülesanded 1. Tehnoloogia valik 2. Masinate valik ja soetamine- Nt. traktorite ja kombainide puhul on olulised tegurid: - hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse naitajad 3. Masinate efektiivne kasutamine Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid: 1. Ettevõtte tootmissuund ja suurus 2
N=Q*An , kus N - tööjõu vajadus inimtundides, Q - töömaht, An - ajanorm inimtundi töömahu ühiku kohta. Ajatöö normid Arvutatakse tööprojekti kohaselt või lähtudes teenindatava protsessi jõudlusest c. Masina kasutuskulud koosnevad aastakuludest ehk jätkuvatest kuludest (kulum, intressikulud), ning jooksvatest ehk perioodikuludest (masina hooldus, kütte- ja määrdeained jm). i. Masinate vajaduse arvutamine (3 võimalust) - Masin töötab omaette Masina vajadus tööühiku kohta võrdne masina ajanormiga. - Masinad töötavad grupis, kus enamus masinaid teenindab üht juhtmasinat Juhtmasina vajadus tööühiku kohta nagu eelmises. Ülejäänud ühises protsessis osalevate masinate ajakulud loetaks võrdseks juhtmasina omaga, kui nende jõudlus on juhtmasina
annaabi.ee 
