Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks.
epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused. Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest. Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus
Notae – vanemate juristide teoste kommentaarid Responsae – juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud Epistulae – juristide omavaheliste küsimuste arutamine Sententiae – seisukohad Opiniones – arvamused Digesta seu Pandectae – tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust, sinna on koondatud väljavõtted vanemate juristide töödest Novellae – Justinianuse kodifikatsiooni neljas osa Gloss /kr. k./ - märkused teksti juures, äärtel või ridade vahel Delictum publicum /Delicta publica/ - kuriteod, mis puudutavad vahetult kogu ühiskonna huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik
Isegi abielu otsustasid naise isa ja tulevane mees. Samas on erinevused karistamisel ka isikute vanulises ja perekondlikes suhetes. Näiteks aetakse oma tütrega maganud isa linnast välja aga oma poja mõrsjaga maganud mees seotagu kinni ja visatagu vette- verepilastuse karistus on nõrgem kui poja mõrsjaga magamine. Hammurapi seadused arvatakse olevat moodustanud reformseadusandluse, mida küll kõikjal ellu ei viidud. Need ei esinda täielikku seaduste kodifikatsiooni- seega on igapäevaseid, teistest allikatest tuntuks saanud institutsioone käsitlemata jäänud. See tuleneb allika reformaatilisest iseloomust, mis on küllalt tavaline vanaaja seadusandluses. Vanaajast tuntud ja kehtivat ei peetut vajalikuks reguleerida ega isegi kirja panna. Kõik kes vajasid teadmisi 5 Euroopa õiguseajalugu- erik Anners 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurapi Hammurapi 18.11.09 14:21 7 http://www.horisont
13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Vastavad seadustekogumikud tegid tetavaks nn tavaõigust. Oma sisult koosnesid need läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustsutest. Normide sisu piirkonniti erinev. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade isesesivumisega seoses said linnad õiguse luua õigust. Nt lüübeki kui hansalinnade õigus. 13. KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONID kodifikatsiooni mõiste seotud J.Benthami nimega. Kõige rohkem kodifikatsiooni sündis valguststusajastul. 12-13.saj algasid mandril protsessid, mida kutsustakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks. Selle põhjuseks oli õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Pearetseptsiooni juhatasid sisse 2 saksa juristi, kes õppisid itaalia ülikoolis rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Oluline on, et rooma õiguse
ei üritatud mehaaniliselt inimestele peale sundida. Üritati tabada ratsionaalne tuum, luua sild vana rooma õiguse ja uuema aja normide vahele. Dualistlik süsteem – eraõigus, erahuvid ja avalik õigus, avalik huvid. Õiguse allikad on omapärased mandrieuroopa õiguskultuurile. Kodifitseerimine on väga oluline civil law. 18 sajandi juriste nimetatakse kodifikatsioonijuristideks generaalse kodifikatsiooni idee. Savigny ütles et tuleb tundma õppida rahva vaimu. 1.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond Kodifikatsiooni mõiste – J. Bentham. Kõige rohkem kodifikatsioone oli valgustusajastul, algas siiski varem. 13-14 saj hakkas rooma õiguse retseptsioon, mis 16. sajandiks lükkas tavaõiguse paljus kõrvale. Rooma õiguse retseptsiooni põhjused: õiguse killunemine, protsessinormide puudulikkus, absolutism. Corpus iuris civilis oli populaarne, sest lisaks
· Seadus riigiteenijate ametsõitude tasumäärade kohta. RT 1921, 27, 23. · Seadus õlle valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 27, 24. · Riigivaranduste osakonna ja selle juures asuva likvideerimiskommisjoni põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921. RT 1921, 43, 36. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 74. · Seadus kohtunikkude, prokuratuuri ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooni osakonna ametnikkude palga kohta. RT 1921, 44, 37. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 75. · Tartu ülikooli õppejõudude palgaseadus. RT 1921, 44, 38. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 87. · Määrus Asutava Kogu seadusandliku delegatsiooni poolt 5. märtsil 1920 a. vastuvõetud määruse maakonna- ja linnakoolinõunikkude kohta § 5, 6. ja 7. muutmiseks. RT 1921, 44, 39. 1. juunil 1921
tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust
kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali
üle võtta. · ERAÕIGUS isiklik huvi ja kasu. · AVALIK ÕIGUS avalik, üldine riigi huvi. · Kultuurid, kust me õigust leiame on kõik erinevad. · Õigusnormide korrastamise põhiline võte on KODIFITSEERIMINE. (Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seadused.) · 19.sajandil rahvuslike õiguskordade sünd Euroopas. · 20.sajandi keskpaik ja lõpp Eestis õiguskorra teke. · Generaalne kodifikatsiooni idee · Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus Esmane Konstitutsioonilised seadused Rahvusvaheline tavaõigus
ametlikud kogumikud muutusid peagi kanonistide uue koolkonna dekretalistide põhiliseks kommenteerimisobjektiks. Kanoonilise õiguse mitmes valdkonnas oli olulise tähendusega Lateraani IV kirikukogu (1215). Koolkond jaotatakse omakorda vanemateks ja nooremateks dekretalistideks. Silmapaistvamateks esindajateks olid Sinibaldus Fliscus, hilisem paavst Innocentius IV, kardinal Henricus de Segusio (Hostiensis), Johannes Andreae. Kasvav õigusallikate ja kommentaaride mass tingis vajaduse uue kodifikatsiooni järele, mille koostamise paavst Gregorius IX (1227-1241) usaldas dominikaanlase Raimund de Penaforte hoolde. 4. Corpus Iuris Canonici 4.1. Liber extra Uus kogu sai nimeks Liber decretalium extra decretum Gratiani vagantium, ajaloos tuntud kui Liber extra. See pidi sisaldama kõiki 1187 - 1226 tekkinud dekretaalidekogusid, millele lisandusid Gregorius IX enda dekretaalid. Viimased reguleerisid sageli kodifitseerimise käigus ilmnenud kahtlasi kohti, kuid lõid ka uusi õigusnorme
Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud 3.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks.
kestev ületamatu vastumeelsus, ka KOKKULEPPEL ß väga reformiline · ALR sisaldas käitumiskohustuste katalooge alates laitmatust majapidamisest kuni seksuaalsuheteni. ß väga reglementeeritud ß sügav sekkumine eraellu * Ajalooliselt kodifitseeriti esmakordselt nime kandmise tava, mis oli ülekaalus ka enne kodifitseerimist (naine võttis mehe nime), ALR-is. ß uuenduslik. 34. Kodifikatsioon 34.1. Kodifikatsiooni mõiste jur õigusnormide süstematiseerimine ja nende ühendamine seadustekoguks (koodeksiks) 1.1.1 Kodifikatsiooni mõiste muutumine ajaloos -- Koodeks pärineb 19. saj. Loomuõigus on aga tuntud alates antiigist kuni keskajani. ratsionalistlik loomuõigus on kõige tugevam õigus allikas pärast CICi. Kodifitseerimine on seotud Hugo Grotiuse (1583-1645) nimega. Ta oli pärit Hollandist, Delfi linnast. 11. a. õppis Hideni ülikoolis, kus hiljem oli õppejõud
Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond XII-XIII saj algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid. Kuulsaim kodifikatsioon on Constitutio Criminalis Carolina ehk CCC 1532. a – koosnes rooma ja saksa kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessiõigusest. Common law sünnimaal, Inglismaal, ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law* - üldise
epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused. Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest. Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus
päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi. Seisustest oli mainitud aadlikud, linlased ja vaimulikud. Talupoegadel olid oma normid, sest Talurahva seadused moodustasid omaette kodifikatsiooni. 1864.a avaldati Fr.G.von Bunge Balti Seaduste kogu III köide ehk Balti Eraseadus. See jagunes nelja ossa: 1. perekonnaõigus, 2. asjaõigus, 3. pärandusõigus, 4. võlaõigus 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus 18.saj oli eesti talupoegade jaoks raske sest eksisteeris edasi pärisorjus. 19.saj tekkisid muudatused. 1802 Eestimaa kubermangus ja 1804 Liivimaa kubermangus oli välja kuulutatud Talurahva õigus., mis ei kehtinud Saare ega Muhumaal. Sellega piirati kodukari. Nähti ette
protsessinormide puudulikkus, poliitiline taust peitus absolutismis. Nn pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides õppisid rooma õigust Saksamaal loodus Riigikohus (1495) juhindus oma tegevuses juba nn ühtsest õigusest, st rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Rooma õiguse mõju ei tulene pikast edumaast ja kergest võimalusest edasiarendamiseks vaid tähtsaimaks mõjutuseks rooma õigus Corpus iuris civilis kompaktsel kujul oli valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnustav ning palju tihti omavahel vastuolus olevaid sätteid, et seda võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada kõik need, kes oskasid. Põhjamaade monarhid soovisid ühtlustada riigis juriidilist maastikku ning enda positsiooni kindlustada
Eeldab sisulist analüüsi. Sellega saame ülevaate kehtivast ülekorrast ja saame sillutada teed võimlikule reformaatorilikule kodifitseerimisele. Kõik need meetodid on kasutatavad ka tänapäeva Eestis. Tuleb vaadata, kus, mida ja kui palju kasutada, et õigusmassiivi korrastada. Ka Eestis on vaja korrastavat keskust, kellel on ka juriidiline autoriteet. Kompetentsi keskus. Siiani seda ei ole. Eesti Vabariigi kohtuministeeriumis oli struktuur selline, kus oli üldosakond ja kodifikatsiooni osakond koos Riigiteataja talitusega ja vangimajande talitus. See oligi toonase kohtuministri ülesanne, väga sisuline töö. 1935 aastal alustasid seda. Kavandati 15 köitelist seaduste kogu, avaldamisküpseks sai 4 köidet. Mõeldi mitte ainult meie õiguse korrastamise peale, vaid ka naaberriikide Läti, Leedu õigusaktide ühtlustamise peale. See töö mõneti käib. · Kompilatsioon 3. Õiguse ümberkujundamine Euroopalik nõue. Kuidas muuta EL õigus lihtsamaks?
konkreetsele seotusele Sega – selles kontekstis mahub S väärtusjurisprudentsi päris hästi ära. Eristatakse suletud ja avatud süsteeme (case law on lahtine süsteem). Väärtusjurisprudentsi kontekstis on ka Mandri-Euroopa Õe puhul tegemist avatud süsteemiga. Topoi süsteem - Ei saa luua midagi kinnist. Isegi kui koostame topoi süsteemi, ei ole see lõplik. Eristatakse erialakindjanduses muidugi suletud süsteemi – peetakse silmas objektiivse õigusega seotud kodifikatsiooni (ühel hetkel on õigusele punkt pandud). Siis on ka avatud süsteem – kaasusõigus, nagu common law. See on üks võimalik mõttekäik ja ei puuduta õigusele vastava otsustuse langetamise probleemi III. 1.7. Õfilosoofiline diskussioon õigluse üle Põhineb Ilmar Tammelo ideedel. Tammelo tõdes, et õigluse idee taga peituvad kontseptsioonid pole mitte lihtsalt erinevad, vaid need võivad olla isegi vasturääkivad. Samas ei süvenenud ta erinevalt teistest
annaabi.ee 
