valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. Ketassõled-Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna- Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid.
mõjutusel. Kaelaraha on ehtne või jäljendatud münt naise kaelakees. Väikesi münte riputati kaelaketi külge juba 2 aastatuhande alguses pKr. 16.-17. sajandil levima hakanud suuri ehk kannaga rahasid peeti 18. ja 19 sajandil väga väärikateks eheteks. Raha külge joodeti metallaas ehk kand, mille abil kaelaraha hõbeketi või helmeste külge riputati. Eriti kauniks peeti kaelarahasid, millel oli azuurne, ratta kodaraid meenutav serv. Kodaratega raha on naiste liuehe, mille tuumiku moodustas raha, mida suurendas hõbeplekist väljalõigatud kodaraid meenutav azuurne äär, mis omakorda ümbritseti võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlemad vahed täideti kodaratega, siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Kodaratega rahasid valmistati ka nii, et kodarad lõigati hõbeplekist välja koos ümarguse keskosaga, mis sarnastati rahaga-
Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel
"kondipurustajateks", nii nende ragiseva käigu kui kalduvuse tõttu sõitjat karmilt üles-alla pillutada. Gottlieb Daimler (kes hiljem lõi kampa Karl Benz'iga, luues Daimler-Benz Kompanii Saksamaal) sai aastal 1885 endale esimese mootorratta ehitaja au. Tema loodud masinal oli kaks ratast sõidusuunas üksteise järel, aga samuti väikesed vedrustatud abirattad külgedel. Masin oli ehitatud enamasti puidust, rattad olid raudrehvidega, puidust kodaratega vankrirataste sarnased, nii et kogu veermikku võis liigitada kindlalt "kondipurustajate" klassi. Daimleri puidust raamiga "kondipurustaja". Ka keegi härra nimega Pennington ehitas mõned masinad 1895 aasta paiku (pole küll päris kindel, kas ükski neist ka tegelikult liikus). Esimene Ameerika päritolu tootmisse jõudnud mootorratas oli Orient-Aster, mida ehitas Metz Company Walthamis, Massachusettsi osariigis 1898 aastal.
Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad
mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna-Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on
raamist, puust ratastest ja rauast kummidest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda. Kummist valatud rattakummid võeti kasutusele alles 1865. aastal. Pierre Michaux hakkas koos poja Ernestiga 1867. aastal tootma esiratta külge kinnitatud pedaalidega jalgrattaid. Järgnevatel aastatel tegeldi jalgratta massi vähendamisega. Näiteks võeti kasutusele peenete kodaratega metallrattad varasemate vankrirataste asemel. Metallist kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste
Nende jalgrattaid kutsuti "kondiraputajateks" ja need koosnesid rauast raamist, puust ratastest ja rauast kummidest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda. Kummist valatud rattakummid võeti kasutusele 1865. aastal. Pierre Michaux hakkas koos poja Ernestiga 1867. aastal tootma esiratta külge kinnitatud pedaalidega jalgrattaid. Järgnevatel aastatel tegeldi jalgratta massi vähendamisega. Näiteks võeti kasutusele peenete kodaratega metallrattad varasemate vankrirataste asemel. Metallist kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada
Linna ümber olid tugevad müürid ja selle keskel kuningaloss. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikutest nõukogu arvamusega. Riik koosnes pigem mitmest erinevast riigist hetiitide ülemvõimu all, kui ühtsest riigist. Pärast surma sai kuningast jumal. Enamus hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, väiksem osa tegeles käsitööga. Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud. Hetiidid leiutasid kodaratega ratta. Nendes oli kaks meest: üks juhtis ja teine võitles. Seda toetasid hästi treenitud jalamehed, kellel oli lühikesed kõverad mõõgad ja sõjakirved. Hetiitide kõrgaeg oli 1400 eKr, kui vallutati Süüria ja osa Mesopotamiast. Süürias põrgati kokku egiptlastega. 1286. a. eKr Kadesi lahing Ramses II ja Hattusili III vahel. See lahing on viik. Kultuuris võtsid hetiidid palju üle oma naabritelt Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabrusesse nad elama asusid
Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus. Indoeurooplaste riigid Algkodu ja laialiränneMusta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine Laialiränne2000ekr lahkusid, indiasse, iraani, v.aasiasse, euroopasse Hetiidi impeerium Loodusja tegevusalad stepp, mida piirasid mäed: rikkad loodusvarad(puit, kivi, raud, kuld), karjakasvatus, põlluharimine, käsitöö Uuendused esimesed rauasulatajad 1300ekr(tööriistad, relvad), hobune ja kodaratega ratas, sõjakaarik Riik ja valitsemine 1700ekr koondas kun Hattusilile I hõimud ühtseks riigiks, pealinn Hattusa, kun oli valitseja ja väejuht, toetus sõjalisele ühiskonnale, kujunes impeeriumiks, koosnedes vallutatud sõltlasriikidest, 1200ekr langes kallaletungi tõttu Kultuursulam, kiilkiri, kultuurivahendajad Pärsia suurriik Riigi kujunemine ja langus riigi tuumikala oli Iraani kiltmaa, millel asusid indoeurooplased
SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti kuningaseisusest, jäi ratas sümboliseerima tema vaimset autoriteeti ning hiljem Buddha õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati "Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks." Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud
Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest õnnetuks inimeseks. Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19. saj oli suur kannaga raha, mida kanti keede või metallkettide küljes. Tihti ümbritseti raha kodaraid meenutava äärega, moodustades kodaratega raha. Võis kanda mitut kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal. Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid. Väikeste, ümmarguse võru kujuliste vitssõlgedega kinnitasid oma särgikaeluse nii naised kui mehed. Saaremaa naised kasutasid selleks ka südamekujulisi sõlgi. Suuruselt olid sõled väga erinevad. Eesti naiste kõige pidulikumaks rinnaehteks 19. sajandil oli kuhiksõlg ka pealisriietega, pikk-
sõled, helmed ja kaelarahad. Särgikaelus kinnitati vitssõlega või väikese preesiga. Pidupuhkudeks seati aga keset rinda kuhiksõlg või suurem punaste klaassilmadega prees. Sõlgede ja preeside ilu pidid täiendama mitmesuguseid kaelakeed ehk helmed. Need koosnesid enamasti klaashelmestest. Lisaks preesidele ja sõlgedele kanti kaelas veel kaelarahasid. Vaesemad kandsid üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid. Paater koosnes kodaratega ja kannaga rahade reast. Keskmine raha reas oli kõige suurem ja kodaratega, st kaelaraha oi ümbritsetud võrguga. Silmadega prees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SÕLG Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased. Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest ostetud või nahast lõigatud rihmad. Tarvastu naise rõivaid ehtisid preesid, keskmise suurusega kuhiksõled, kodaratega rahad ja mitmesugused klaashelmed. Püstkrae kinnitamiseks kasutati preesi või väikest vitssõlge meenutavat kuhiksõlge ja suurema rinnaehtena preesi või kuhiksõlge rinnalõhandiku kinnitiks. Kanti ka mitmesuguseid sõrmuseid. Meeste rõivad Tarvastu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku särk, valged villased või linased püksid, must villane pikk-kuub, linane rüü, kasukas, villane vöö või
pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni. traperiikaar--Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus kohtuvast nõgusast kaarest koosnenud kaar. haritorn--dekoratiivse tornikiivriga miniatuurtorn gooti ehitiste katuseharjal (vahel nelitise kohal) . Inglise ja Normandia katedraalidel säilib uhke nelitistornina nagu romaani ajstul. ratasaken--ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija. roosaken--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas. vitraaz--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail.
võlvkaare ja roiete külgsurve. turp--pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid. tähtvõlv--hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse. ratasaken--ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt 21 romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija. roosaken(Lisa7)--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas. vitraaz(Lisa7)--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885
"Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks." Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Budismi tähtsamad sümbolid on dharmaratas ning lootoseõis. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos
da da da da c) d) Sele 17.4. Hammasrataste konstruktsioon. a) võllhammasrattas, b) sileda või rummuga ketastega rattad, c) pöia ja rummuga rattad, d) kodaratega rattad. 17.3. Hammasrataste tõrked. Hamba murdumine. Murre võib tekkida hetkelisest ülekoormusest või olla väsimuslik. Murde kutsuvad esile hambas tekkivad paindepinged. Pragu saab alguse hamba tõmmatud poolel. Sirghammastega rattail areneb pragu rööbiti hambaga ja hammas murdub kogu pikkuses; kald- ja noolhammastel on murdepind kontaktjoone kaldasendi tõttu hamba telje suhtes kaldu. a) b) c) d) Sele 17.5
annaabi.ee 
