Referaat Jalgrattad ja jalgrattasport 19.sajandil (0)

Jalgrattad
Jalgratta idee
Jalgratta sünnilugu seostatakse kõige enam saksa  paruni  Karl von Draisiga, kes 
ühendas 19. sajandi alguses kaks vankriratast puitraamiga ja varustas selle  raamistiku  
sadulaga. Sõitmine toimus  jalgadega  lükates. Siiski oli ka varasemal ajal loodud 
jooniseid, mis meenutasid jalgratast ja on ka Drais ise pigem tuntud kui dresiini leiutaja.
Šoti sepp Kirkpatrick MacMillan ehitas 1839. aastal esimese nõndanimetatud 
tänapäevase jalgratta kui ta kinnitas tagaratta külge pedaalid. Oma sõiduki 
demonstreerimiseks sõitis ta külateedel kümne tunniga maha 112 km. Ta oleks ehk 
rohkemgi  sõitnud kui ta poleks üht neiut  pikali  ajanud ja seetõttu ohtliku sõidu eest 
vanglatrellide taha sattunud.
Jalgratta areng
1845. aastal varustas prantslane  Pierre  Michaux jalgratta piduritega.
1850ndatel ja 1860ndatel töötasid prantslased Pierre Michaux ja Pierre Lallement 
suurendatud  esiratta külge paigutatud pedaalidega jalgrataste kallal. Nende jalgrattaid 
kutsuti "kondiraputajateks" ja need koosnesid rauast raamist, puust ratastest ja rauast 
kummidest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda.
Kummist valatud rattakummid võeti kasutusele 1865. aastal.
Pierre Michaux hakkas koos poja Ernestiga 1867. aastal  tootma  esiratta külge 
kinnitatud pedaalidega jalgrattaid.
Järgnevatel aastatel tegeldi jalgratta massi vähendamisega. Näiteks võeti 
kasutusele peenete kodaratega metallrattad varasemate vankrirataste asemel. Metallist 
kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli 
esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest 
ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda.
Kettülekanne  leiutati  1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja 
jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada 
tagumise  hammasratta  suurust.
Jalgrattaga  liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda 
probleemi püüdis lahendada šoti  loomaarst  John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal 
jalgratta täispuhutavate kummidega.
1897 . aastal sai jalgratas vabajooksumehhanismi.
Esimene jalgrattavõistlus
Esimene jalgrattavõistlus toimus 31. mail 1868 Pariisis,   Parc  de Saint- Cloud ’is. 
Võistlusdistants oli 1200 meetrit. Võistluse võitis inglane James  Moore . Tema jalgratas 
oli valmistatud puidust ning rehvid rauast. Praegu saab seda ratast vaadata Ely 
muuseumis , Inglismaal. 
Esimene rattaralli
Esimene rattaralli toimus 7. novembril 1869 Prantsusmaal. Rada kulges Pariisist 
Rouenisse ning oli 123 kilomeetrit pikk. Ka selle võistluse võitis inglane James Moore 
ajaga  10 tundi ja 45 minutit keskmise kiirusega 11,4km/h. Võistlusest võttis osa 34 
võistlejat.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas
http://en.wikipedia.org/wiki/Bicycle_racing
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e3/Bicycle_evolution-eo.svg/
800px-Bicycle_evolution-eo.svg.png
http://en.wikipedia.org/wiki/Paris%E2%80%93Rouen