Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mul on Eesti kodakondsus ning see annab mulle palju eeliseid, õigusi ja ka kohustusi riigi ees. Kuna ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja oman Eesti Vabariigi passi, on mul võimalus töötada politseis, linnavalitsuses ja veel mitmetes riigiasutustes. Samuti annab kodakondsus mitmeid poliitilisi õigusi, mis mittekodanikel puuduvad. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on Eesti kodanikul ka automaatselt Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu kodakondsus annab õiguse töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Teisiti öeldes on mul Eesti kodanikuna parem võimalus leida endale hea töökoht nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eesti kodanikuks olemine annab eelise reisida viisavabalt Euroopa Liidus kui ka mitmetes teistes maailma riikides. Sellega seoses on Euroopa Liidu kodanikul reisimine palju lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, kui mujal maailma piirkondades. Samuti on välismaal...
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäh...
Liisi Rohtsalu Mida tähendab mulle Eesti Vabariigi kodanikuks olemine? Tänapäeval tajuvad paljud end arvatavasti üha vähem Eesti kodanikena, kas või näiteks Euroopas riigipiiri ületades. Kodanikuks olemine tõuseb üldsuse teadvusse aktiivsemalt rahvuslikel pühadel ja valimiste eel. Eesti vabariigi täieõigusliku kodanikuna on mul kodanikukohustused, aga ka õigused riigi poolt ja riigi kaudu pakutavatele hüvedele. Viimasel ajal võib märgata inimeste seas üha suuremat ükskõiksust riigis toimuva suhtes. Ma arvan, et kodanikuks olemise juurde kuulub enesestmõistetavalt mure oma riigi ja ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi. ...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna saan aidata inimesi kes on hädas , jne. hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel,kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse. kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanike kohustused on alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Hea eesti kodanik peaks hoiduma igasugustest vägivallast, rõõvimisest. Eesti kodanik peaks vältima halbadest tegudest, peaks olema ettevaatlik kui läheb kuskile tõõle , et ei langeks kuskile halba tõõle kus sind kasutatakse ära. Eesti kodanik saaks aidata ühiskonda , k...
Hea kodanik Hea kodanikuna olemine on kõikide inimeste(kes elavad ühiskonnas) palavaltihaldatud kohus. Neid inimesi tihti arutletakse ühiskonnas,neid eeskujundatakse teistele ning neid ergutatakse erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „super...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste...
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamä...
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotle...
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus, et rahvas suudaks teha ise ...
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
