Teada sain veel mikrorajooni mõiste, mis on linn-linnas ehk kus on 6000-8000 elanikku ning kõik eluks vajalik on väiksel alal olemas. Tooksin välja ka selle, kui raske on tänasel päeval linna planeerida. Vanasti oli lihtne- ei olnud olemas probleeme ega ei olnud ka nii palju inimesi, kuid tänapäeval peab igat pisiasja arvesse võtma. Huvitav fakt oli minu arust see, et algselt oli Vana- ja Kesklinn planeeritud töölisklassi elamispaigaks ning Lasnamägi paremale kodanikkonnale. Huvitav on mõelda, et missugune oleks seisukord täna, kui see mõte oleks tegelikult teostunud. Kas tänapäeva kesklinn asuks Lasnamäel või kus asuks Tallinna keskus? Teine fakt on see, et Tallinnal oli oma majatüüp, mida nimetati Tallinna majaks (kivist trepikoda, ülejäänud hoone puitkonstruktsioonis). Kokkuvõteks oli see näitus omamoodi huvitav ning uudne. Oleksin oodanud sellise teema
Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kitsta valijate huve. Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised. Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond, sotsiaaldemokraadid. Survegrupp-(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel)
Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel. Volikogu valimised toimuvad iga 4 a tagant ja presidendi 4-6 a tagant.
Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad "ei saa nagunii millestki aru", pole kindlasti demokraadid. Valimised Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse
1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku Liivimaa Kroonikast, andes seega usaldusväärse ülevaate Tallinna kui ametliku linna tekkimisest. Küll aga ei mainita
7 rahastamine oleks täiesti avalik ja läbinähtav. Esindusdemokraatiat, milles ei piirata raha kasutamist valimiskampaaniates nimetatakse esindusrahakraatiaks. (Demokraatia, 2004) 1.14 Elitaardemokraatia Esindusdemokraatia üks suundi, kus ühiskonna juhtimine on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kes peab tähtsaimaks valitsemise efektiivsust. Elitaardemokraatia ei tähenda automaatselt eliidi vastandamist kodanikkonnale. Elitaardemokraatia kontseptsiooni alusepanija Joseph A. Schumpeteri nägemuses pole rahvas mitte midagi muud kui ,,valitsuste tootja", pärast hääletamist pole edasine enam valija asi. (Toots, 2007). 1.15 Kogukonnademokraatia Peab keskseks solidaarsust ja koostegutsemist kohalikul tasandil. Riik ei mängi selles mudelis domineerivat rolli ning ühiskond toimib kogukonnaliikmete tugeva vastutustunde ja hoolivuse tõttu
1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava 4 valituse korral otsustab tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste rühm ehk eliit (Ühiskonnaõpetuse …, 2016). Elitaardemokraatia ei ole rahva huvide eiramine ega eliidi vastandamine kodanikkonnale. Pigem proovib see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. (Olenko, Toots, 2005, lk 63) Võimule saab vähemus ehk eliit, kui demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse ehk rahva huvidega (Olenko, Toots, 2005, lk 63). 5 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL 2.1. Liberaalne demokraatia
Keiser Augustese poolt loodud seadused tekitasid naistes sedavõrd viha, et viimased tõstsid mässu ja vähemasti ülemkihtides otsustasid naised järjest rohkem ise oma elu üle. Naise majanduslikku olukorda abielu ajal aitas stabiliseerida kaasavara ehk- dos. Ühtlasi pidi see aitama naist abielu lõppedes. Abikaasad säilitasid abielludes oma varale ainuõiguse ja mõlemad abikaasad vastutasid abielu kestel ise oma võlgade eest. Rooma seaduses seisis selgesõnaliselt: ,, Kodanikkonnale on tähtis, et naine tohib oma kaasavara endale jätta, sest see võimaldab tal uuesti abielluda." Abikaasade vahel kehtis siiski kinkimise keeld. Arvatavaks põhjuseks on asjaolu, et keegi ei soovinud, et varandus läheks perekonnast väljapoole. Kuna varandusel oli Vanas-Roomas oluline roll, siis tuli varakus ja jõukus eriti nähtavaks teha. Rikkust rõhutati erinevate staatuslike sümbolitega, et tuua välja oma positsioon ühiskonnas
Jah, sest 1) presidendi poolt moodustatud valitsused oleks pikema tööajaga valitsuskriise esineks harvem ; 2) rahvas tunneks, et nende otsused mõjutavad võimu rohkem ning nad on rohkem kaasatud riigi valitsemisse; 3) pooldan presidendi autoriteedi suurendamist ning ei pea vajalikuks peaministri ametikoha olemasolu. Ei, sest 1) pooldan parlamentaarse riigikorra säilimist, sest antud süsteem on arusaadav ja tuttav Eesti valijaskonnale /kodanikkonnale; 2) leian, et parlamendile peaks jääma õigus soovi korral valitsus tagandada (esitada umbusaldus); 3) pooldan presidendi tasakaalustava institutsiooni olemasolu ühiskonnas. Heaoluriik 12 Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule (töötuks jäämine)
tõlgenduse üle. Iga liikmes riik nimetab ühe kohtuniku 6 aastaks. Euroopa ombudsman uurib EL intsitutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi; tegutseb täisesti sõltumatult. Pilet 14 1. Riigi kodanikud. Kodakondsus. Rahvusvähemused. Integratsioon. Kodakondsus on isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud pooltel vastastikused õigused ja kohustused. Õigusriigis kuulub kodanikkonnale kõrgeim poliitiline võim, mida rakendatakse valimistel ja hääletamistel. Kodakondsuse saamine toimub mitmet moodi: KODANIK KODANIKUKS SÜNDIMINE KODANIKUKS SAAMINE LUS SOLI – MAAPINNA LUS SANGUINIS – VER NATURALISATSIOON – ÕIGUS, vastava riigi ÕIGUS, laps omandab mittesünnijärgselt terriootiumil sündinud sündides vanema kodakondsuse laps saab selle kodakondsuse omamine
Üürnike Liit. Huvigrupid erinevad poliitilistest parteidest. Kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus taotleb riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist, ilma võimu ise haaramata. Survegrupid tegutsevad huvigruppidest kitsamal alusel. Nad püüavad avaldada survet riiklikele ja omavalitsustele oma eesmärkide saavutamiseks. Avalik arvamus Ajakirjanduse jõudmine järjest suurtemate massideni, andis poliitilised õigused omandanud kodanikkonnale võimaluse esitada oma vaateid poliitilistes probleemides laiale auditooriumile ja mõjutada valija käitumisest sõltuva võimu tegevust. Selle tulemusena on avaliku arvamuse küsitlused poliitikutele pigem teejuhiks, millele oma võim rajada. Olles küll sõltuv avalikust arvamusest, on poliitikuil samuti võimalus mõjutada seda arvamust, levitades massikommunikatsiooni kaudu endale soodsat informatsiooni. Massikommunikatsioon ja massimeedia
Moodsad tehnoloogilised lahendused võimaldavad kodanikel ametiasutuste ja poliitikutega vahetult suhelda. Samas näib, et internetile pandi liiga suuri lootusi, sest rahva poliitiline aktiivsus pole e-demokraatia tõttu märgatavalt tõusnud. Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Võib öelda, et elitaardemokraatia on esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ka demokraatlikus poliitikas valitseb konkurents huvide elluviimise ja võimule saamise nimel. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on
(marksism, liberalism), mis toetasid indiviidi väärtust ja pakkusid eneseteostusvõimalusi ka varem allasurututele. 23.Demokratiseerumine 19. sajandil: selle põhjused. Demokraatia kui esimene universaalne valitsemisrežiim kujunes välja liberaalse ideoloogia alusel I maailmastumisperioodi ajal. Demokraatia oli omane kõige varasema dem.ülemineku läbi teinud ühiskondadele – USA, Šveits, Prantsusmaa – ja tugines tugevale kodanikkonnale, kes tundsid, et nende elukvaliteet sõltub neist endist. Hiljem lisandusid ka nt Austraalia, Belgia, Kanada, Norra jne. Põhjused peitusid kindlasti ka 19.sajandi suurtes edusammudes, mis jätsid laialdase mulje, et lõpuks on täielikult vabanetud mineviku alaealisusest ja et kättevõidetud tendents arengule haarab lõpuks kogu maailma, sest pakub oma võimalustega inimestele parimat heaolu (mugavus, majanduslikud
Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11 · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Valitsejad muutuvad, riik jääb.
usalduskriis Osalusdemokraatia Otsuste aluseks on inimeste kuulamine, keda antud otsus puudutab *kaasatakse võimalikult paljud ühiskonna liikmed - tõuseb otsuste kvaliteet *kaasamine vajab algatust avaliku võimu poolt, ressursse ja sruktuuri *tagatakse avaliku võimu info avalikustamine ja kättesaadavus, läbipaistvus, regulaarne aruandlus *tagatakse suurem õiglus ühiskonnas ja lähendatakse võimu kodanikkonnale Elitaardemokraatia Esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Seadus on kirjapandud õigusnorm Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed.
Kuninga Niccolo Machiavelli (1469-1527) rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte “riigile”. Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja Vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. 1513 “Il principe” (Valitseja) Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte “riigile”. “Meie oleme riik” 1531 “Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost” Riik kui abstraktne süsteem Machiavelli rahvusvahelisest korrast Moodne “riik” on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus valitsemissüsteem.
Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes Riik kui suveräänsuse ,,kandja". Suveräänsusmõiste kujunemine
See näitas võimalust et nüüd on võimalik saada makedooniast lahti, ateenlased aktiveerusid. See tõi kaasa ka Aristotelese surma,kuna ta ei tundnud enam ennast ateenas kindlalt, põgenes ja läks Euboia saarele, haigestus ja suri. Ateena ei suutnud neid makedoonia garnisoni kõiki likvideerida, ja kui tulid foniikia laevastik ja alexi veterani, said ateenlased lüüa, tähendas mereliidu lõppu, alistus uuesti ja nõuti ateena riigikorra muutmist 22 aastal keskmine riigikond. Kodanikkonnale varanduslik tsensus, ja see kvalitseeris kodanikene u 9000 meest. Klassikalise ateena riigi demokraatia lõpuks, ja tõelise makdoonia ülemvõimu alguseks. Demosthenes oli omakorda sunnitus põgenema seal, varjas ennast ühes Poseidoni templis, Demosthenes võttis endal elu. 23-22. Klassikalise kreeka kultuur (pdf folderis) Klassikaline periood 5 saj , on kreeka koorilüürika õitseaeg, vana Žanr, koorilüürika silmapaistvaim esindaja oli Pindaros , kes elas 5 saj I poolel
annaabi.ee 
