Kodakondsus Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodakondsus: · isiku õiguslik seisund teatud riigiga · tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne · võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse
· Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt - on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles) - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile - sooritab eksami · alla 15-aastasele lapsele saavad taotleda lapse
Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. Artikkel 14 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Artikkel 15 - § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. Artikkel 16 - § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikuks saamine LISA: Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse
34. Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? 35. Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? 36. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi. 37. Kas Eestis on tsensuuri? 38. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. 39. Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? 40. Kes võivad kuuluda erakondadesse? 41. Millised ühingud, liidud ja erakonnad on keelatud? 42. Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 43. Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 44. Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? 45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1
· Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas.
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud
kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega
teabele. 7. Mida tähendab kodanik? V: Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk koda- kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9. Kuidas võib inimene omandada kodakondsuse? (3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. II peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. § 9
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte
mõttevabadusele. 2) Igaühe õigused, mis Eesti riigis üldjuhul on tagatud igale Eestis viibivale isikule, kuid mida võib teatud tingimustel piirata. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, õigus rääkida, trükkidda, õigus perekonna ja eraelu puutumatusele, õigus vabalt liikuda, õigus eneseteostusele, igaühe omand on puutmatu ja võrdelt kaitstud. 3) Üksnes kodanikule kuuluvad õigused. Õigus sünnijärgselt anda oma kodakondsus lapsele edasi, õigus osutada vägivallale vastupanu, õigus valida tegevusala, elukutse ja töökoht, õigus valimistel osaleda, õigus saada kaitset välismaal olles, õigus luua ühinguid ja liite. 5. Leia alljärgnevast EV PS-le tuginevast loetelust 5 inimõigust ja 5 kodanikuõigust Kodanikuõigus - õigus kuuluda erakonda - § 48 Inimõigus - õigus riigi ja seaduse kaitsele - § 13 Kodanikuõigus - õigus luua poliitilisi parteisid - §31
jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 10. Minu õigused 11. Kodaniku õigused · Eesti kodanikul, kes on saanud 18 aastat vanaks, on õigus valida · iga vähemalt 21.aastane hääleõiguslik Eesti kodanik võib kandideerida Riigikokku · ainult kodanikul on õigus kuuluda erakonda · vähemalt 40.aastane sünnijärgne kodanik võib kandideerida Vabariigi presidendiks · ühtegi kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välja arvatud kurjategijate väljaandmine, kui riikide vahel on vastav leping) · sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Kodaniku põhiõigused: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes
- õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
(2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Võib öelda, et alusõhimõteteks on PS preambula, I ja II peatükk, kus on ära toodud üleüldised sätted ja põhiõigused, vabadused ja kohustused
§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda Kodaniku põhiõigused § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22
• Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2) • Õigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) • Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) • Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) • Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) • Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 • Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. • Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. • Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. • Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. • Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. • Eestis pole topeltkodakondsus lubatud
Karli Peegel EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti riigikeel on eesti
olla omavahel sugulased Tööjõud – riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Mitmekultuuriline ühiskond – ühiskond, kus elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed Lõiming – rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil 4. Miks on Eesti negatiivse iibega riik? Surmasid on rohkem kui sünde; Välja rändab rohkem kui sisse. 5. Mis juhtudel saadakse või antakse Eesti kodakondsus? Nimetage viisid. 1) sünni kaudu 2) naturalisatsiooni korras 3) saadakse eriliste teenete eest 6. Millised on naturalisatsioonid tingimused, et omandada eesti kodakondsus? • olema vähemalt 15-aastane; • olema elanud Eestis viimased viis aastat püsivalt; • omama registreeritud elukohta Eestis; • sooritama eesti keele eksami; • sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami • omama legaalset püsivat sissetulekut;
hiljem pole võimalik öelda, kes keda valis. 5) valimised on vabad valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. 6) valimised on ühetaolised e võrdelised 1. võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 2. kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal ainult 1 hääl Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik suhe üksikisiku ja riigi vahel. Kodanik on isik, kellel on mingi riigi kodakondsus. Eestlane ei võrdu EV kodanikuga! Näiteks venelane võib olla Eesti kodanik. Riigi elanikkonda saab jagada etniliselt e rahvuse järgi ja kodakondsuse alusel. · Nt Eestis on põhirahvuseks eestlased ning vähemusrahvusteks (muulasteks); venelased, ukrainlased, poolakad jne (200 erinevat rahvust) · Nt Eestis on Eesti kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud.
Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS. RT 1938, 39, 357. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on: 1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse;
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
aluspõhimõtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. o otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt, kuni Maastrichti kriteeriumide täitmiseni oli Eesti suhtes kehtestatud erand. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse: § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. Vastu võetud rahvahääletusel. Tekkis olukord, kus Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse küll EV põhiseadust, kuid
kandjateks. Eesti riigil oli valida elanike kodanikeks kuulutamisel kolme arengutee vahel kas arvestada kodanikeks nende järeltulijad, kes elasid siin piirkonnas Tsaarivenemaa ajal, või hakata kodakondsuse jagamise arvestamist Nõukogude ajal siia rändanud inimestele. Siiski võttis 1991. aastal Eesti Ülemnõukogu vastu resolutsiooni, milles täheldati, et enne Nõukogude okupatsiooni Eestis elanud isikute järeltulijad peaksid saama õiguse saada Eesti kodakondsus kätte automaatselt. See sai teoks tänu Eesti Kongressi VII istungjärgul hääetusega vastu võetud ning taaskehtestatud 1938. a kodanikuseaduse abil(Pärnaste 2000: 527(2)) mille tulemusena jagunesid Eestis elanikud kodanikeks, kes olid peamiselt eestlased ja mitte-eestlasteks, kel puudus kodakondsus. 1989 aastal elas Eestis 1565662 inimest, kellest eestlased moodustasid 61,5% e. 963 281 inimest(Statistikaamet 2000(1.2))
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik – riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
kasvatusliku järelvalve sissseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelvalve sisseseadmine, nakkushaige, vaimuhaige, alkohoolikuvõi narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kodanik on isik, kellel on riigiga kindel suhe (õigused kohustused). Kodakondsus saadakse kui inimene sünnib EV-s, vanematel on Eesti kodakondsus või naturalisatsiooniga (taotletakse kodakondsust, riigikeele ning põhiseaduse tundmise eksam, abielludes kodanikuga ning eriliste teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline
21.Õiguste ja vabaduste piirangud. PS §10 ja 11 kohaselt ei tohi õiguste teostus piirata teise isiku vabadusi, piirata saab õigusi ja vabadusi ainult kooskõlas põhiseadusega, piiragud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandlikult saab õiguseid piirata ainult siis, kui põhiseaduses selleks vajalik volitusnorm sisaldub. 22.Kodakondsuse mõiste. Kodakondsuse omandamise viisid. Kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused ja kord. Kodakondsus on õiguslik side riigiga, mis tagab riigi kaitse nii riigi siseselt kui selle väliselt. Eestis kodakondsus PS §8 kohaselt on see rajatud kodakondsuse omandamisele sünniga Eesti Vabariigi kodanikest vanemaist. Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused,
peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. 8. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Peamised inimõigustealased dokumendid on:ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon,Euroopa inimõiguste konventsioon,Euroopa sotsiaalharta. 9. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik. 10. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,kuuluda erakondadesse, kandideerida
Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtetega 7. Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel? Millise õigusaktiga ja millega seoses toodi Eesti õiguskorda põhiseaduse aluspõhimõtete mõiste. Alates PS-se täiendamise seaduse (rahvahääletusel v/v 14.09.2003 rahvahääletusel) vastuvõtmisest on vaja eristada põhiseaduse printsiipide kõrval põhiseaduse aluspõhimõtteid. Nimelt sätestab PS-e täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu lähtudes EV põhiseaduse aluspõhimõtetest. Olukorras, kus PS-e täiendamise seadus selgelt kasutas mõistet põhiseaduse aluspõhimõtted ja omistab sellele õigusliku tähenduse, on hädavajalik püüda määratleda ps aluspõhimõtted. Põhiseaduse aluspõhimõtetes võib eristada vähemalt kolme aluspõhimõtte juriidilist tähendust, mis otseselt on tuletatud põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahvist 1: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
